www.militaar.net

Hapukapsamahlaga olen viimased korrad marineerinud. Täitsa hea on tulnud!
https://www.selver.ee/hapukapsamahl-tarplan-300-ml

No šašlõkki ja alõkki tehti Kaukaasias ja Kesk-Aasias (n.ö. algupärastes piirkondades) valitud lambalihast. Ja mitte vana lamba lihast ega ükskõik millisest rümba osast pärit lihast, vaid ikka noorema lamba vähese või keskmise rasvasusega pehmest lihast (välisfilee, kaelakarbonaad või pehmemad abatükid).
Erilistel puhkudel lambatalle lihast, mis on eriti hõrk ja pehme (sellist olen korra Tagakarpaatias 80-ndate algupoolel saanud ja oli kohaliku spetsi käe all valminuna tõesti imehea). Mingit äädikat kui sellist ei kasutatud.

Meie piirkonda jõudes hakati seda tegema aga ka sealihast. Nõuka ajal peamiselt eriti rasvasest sealihast koos ohtra pekiga (ja kamaraga).
Või kui tehtigi lambalihast, siis tapale läks ikkagi enamasti juba selline vana lammas, kellest enam muud erilist tolku polnud (eriti sitke liha).
Sellise liha "kuivatamiseks" (sealiha) ja/või pehmendamiseks (vana lambaliha, vana loomaliha) siis hakatigi uhama marinaadi mõnuga äädikat.

Eks paljud mäletavad meil nõukaajal laadaplatsidel ja jaanituledel pakutud tugevas marinaadis marineeritud enamasti raskesti läbinäritavat liha... mille kohta siis käis aegumatu nali sellest, et see on tehtud kassi või koera lihast

Kui nüüd teha šašlõkki korralikust väherasvasest ja pehmest kvaliteetlihast, siis liha rasvasuse vähendamiseks ja/või liha pehmendamiseks ei ole tõesti vaja mingit kanget äädikamarinaadi tegelikult üldse teha. Paljud nimetavad seda "liha äratapmiseks".

Aga maitse-eelsitustelt jagunevad tarbijad ikkagi laias laastus kahte - mõnedele meeldib väheses marinaadis marineeritud liha, mõnedele tugevas marinaadis marineeritud liha. Kusagil seal vahepeal on kuldne kesktee. Mina kaldun sellest kuldsest keskteest tugevama marinaadi poole, sest mulle lihtsalt maitsevad kõik marineeritud tooted, mis on tugevama marinaadiga tehtud (seentest ja kurkidest kuni marineeritud kalade ja muu selliseni välja). Ja ma ei ole ainus selline

Minu arust on eriti hea tugevas marinaadis ja äraküpsetatud liha juba hiljem külmalt.
Ja loomulikult ei koosne üks hea marinaad ainult äädikast. Sibul, küüslauk, sool, must pipar, loorber, suhkur või mesi on klassikalise šašlõkimarinaadi kohustuslikud osad. Petersell, koriander, paprika või punane pipar (kaun), tomatipasta või tomat, toiduõli... äädika asemel keefir, sidrun, õuna ja veiniäädikad või vein ise on juba variantide/erinevate retseptide küsimus.

Kusagil on muidugi piir, kustmaalt edasi maitseb marineeritud asi juba puhtalt ainult äädika järgi ja selliseid asju ei söö ka mina.

Huvitav tähelepanek oma tutvus- ja sugulasringkonnast (viimane on naisel eriti suur, alla 20-30 inimesega sünnipäevad jm perekondlikud üritused on väga harvad): Seda, et meeldib tugevamas marinaadis laagerdunud šašlõkk on häälekalt väljendanud peale minu veel ainult kaks inimest. Teised räägivad mulle alati, et "segane, sa tapad liha maitse ära". No ja ma teen siis alati kaks erinevat šašlõkki samast lihast. Ühe "normaalse ja tavalise kangusega" marinaadis ja teise veidi särtsakamas marinaadis. Ja olengu lõpuks on see "kangem kraam" kõik alati otsas, samal ajal kui klassikalist jääb alati kõvasti "üle"

See on nagu aamen kirikus ja alti nii.
Otse tulelt võetuna süüakse kuumalt rohkem seda lahjemat liha, aga päeva ja õhtu edenedes nokitakse millegipärast alati tühjaks just see kangema kraami pott.

Mul on üks tuttav grusiin.
Kui see mees shashlõkki teeb, siis see on tõesti nii hea, et ma kardan alati, et ma lihtsalt söön ennast lõhki. Lihatükid lihtsalt sulavad suus. Nii head asja ei saa ka naendelt igasuguseid auhindu võitnud Grillfestide jms ürituste võitjatelt. ma olen üritanud talt ikka vahest välja pressida, kuidas ta seda teeb, aga jutt on alati lihtne ja kaval - "no mis siis on, võtad liha ja paned sütele"

Eks küsimus on, mida rahvuslikult tegema ollakse õppinud.
Pakun välja, et minu tehtud mulgikapsastest sööb see grusiin samuti põhja alt ära - seejuures ei lisa ma muid aineid peale soola.
Lihtsalt küsimus on vanaema tarkustes.

Kes kvaliteetset talliliha tahab, siis sügisel(okt algus) oleks pakkuda. Tasub kontakt ära salvestada. Selleks ajaks täpselt ideaalne, et hakkab alles rasva koguma. Kasvatame oma tarbeks, aga iga talv on üllatus, kas tuleb 1,2 või 3 tulemas, siis ülejäägi müüme maha ära. See aasta on päris mitmed 2 kaupa tulnud. Senimaani nõudlus on suurem, kui pakkumine olnud püsikundedega, aga kuna koroona kriis, siis vb mõnel raha enam osta pole ja saavad ka teised löögile. Saab osta min poole rümba kaupa.

Kui talleliha, siis pm ongi vaja madalat kuumust, õliga pehmemaks, pipart ja soola ning saab väga hea asja.
Piirkond Tartu/Põlvamaa ja vahel satub ka Tallinna.

Nii. Konservidest on mõneks ajaks kopp korralikult ees, aga samas olen ma vahepeal üsna edukalt toitunud külmutatud pizzadest, igatahes vererõhk ja kehatemperatuur ≥ 0. Üsna üheselt viimsepäevavarud needki. Vähemalt seniks, kuniks sügavkülmik sügada ja külmutada suudab . Aga nagu konservide puhulgi, ega karbi sisse ei näe...


Karbist välja võetuna:

ja valmiskujul:

Eriti ma siin midagi kommenteerida ei oskagi. Pildid on kõige kõnekamad. Odavatest külmutatud pizzadest mingeid erilisi kokandusšedöövreid oodata ei maksa, samas päris söödamatud ka pole.








Juhtus sedasi, et pizzast valmiskujul pildi tegemine tuli meelde alles siis, kui juba üle poole olin jõudnud nahka panna


See Rimi pepperonipizza on siinolevatest kõige piprasem. Kohati jääb mulje, nagu oleks sahmaka pipragaasi omale suhu lasknud. Kes teravaid elamusi ei armasta, neile väga ei soovita, aga minule igatahes meeldib








Maitse oli üllataval kombel parem, kui pildi järgi arvata võiks.

Tänud! Seda pepperonipizzat tuleb sel juhul proovida, kui nii kiidetakse.

Soome keeles on sügavkülmast võetud väikese singi-, seene- või hakklihapitsa nimetus "roiskeläppä" ehk (autode) porikaitse https://www.is.fi/kotimaa/art-2000001253811.html
Eriti populaarne alkomürgituse nähtude leevendamiseks.

Ei, roiskeläppä on pigem need mikrolaineahjupitsad.

Pepperoni pitsa jah nendest tundub kõige parem olema. Enda lemmikpitsaks ka külmutatud pitsatoodetest, kuna eelistan just sellist väga teravat kraami-jalapenot ja muud sarnast tuleb vahel veel juurdegi panna Ülejäänud on suht kahtlased. Mõnda neist on veel proovitud sellest valikust ja rohkem proovida ei taha. Kellel teravate kastmete vastu huvi siis Rimis müügil lisaks sellele Pepperoni pitsale ka Sriracha tšillikaste. Proovige ja soovite juurde

Külmutatud pitsad, nagu minu eelmises postituses, niisama mikrolaineahjus tegemiseks väga ei sobi. No hädapärast saab ka, aga siis jääb põhi nätskevõitu ja peal olev kraam on ka palju parem, kui on kuuma saanud. Mul on aga kvartsgrilliga mikrolaineahi ja pitsasid ma just grillirežiimil soojendangi. Harilikult lasen enne üles sulada ja siis nii 10-12 minutit grillin (kuni juba pealt kergelt pruunistuma hakkab). Kui on kiire, siis saab ka nii, et u. minut aega mikrolainet (et üles sulaks) ja peale seda grill.

Need soomlased mikrolainehjupitsad ehk "roiskeläppä" ei olegi külmutatud. Tootja vist ainuld Saarioinen ja Atria.

Kusjuures selle Ristorante pitsaga oli selline lugu, et kui need alguses Eestisse müüki tulid, võis lugeda pakendilt kirja "Made in Germany" ja olid ka täitsa söödavad. Siis mingiaeg aga ilmus pakist väljavõttes pitsa asemel ehmatuseks mingi kole käkerdis ja pakki uurides sai selgeks, et nüüd varustab meid hoopis Oetkeri (tootjafirma) Poola tehas. Hind muide tõusis samuti. Paar korda olen seda veel prooviks võtnud, aga no ei ole enam sama mis alguses...

Hetkel on minu silmis parimateks Rootsis/Norras toodetud Grandiosa pitsad. Ükspäev hiljuti sai Maximast võetud mingi nende omatoote pitsa (Leedu toodang) mis osutus oma hinna kohta üllatavalt heaks. Kiviahju pitsa oli vist.

Neid pitsasid hea nö "põhjana" kasutada.
Tavaliselt laon kodus veel sinki ja juustu jms peale ning siis ahju. Muidu on nende kate veidi lahjavõitu.