www.militaar.net

urmas kirjutas:Kui sealt kogu aeg rõhku välja sisistada enne iga klaasikese manustamist, siis lõpuks see kraam sul jubeda kangusega saab olema. Rõhk nimelt katkestab kääritamisprotsessi aga rõhku kogu aeg välja lastes hakkab see uuesti pihta kuniks rõhk selle jälle katkestab... Parem ikka leida mingi rõhukindel kraaniga mahuti.

Enda kogemuse kohaselt käärimise peatab kas rõhk või virdest suhkru otsa lõppemine. Käärimisel nimelt pärm teadupärast toitub suhkrust.

Kui huvi on, siis võib keedupotis täitsa proovida - ei juhtu sellega midagi ja hulluks vikatiks ka ei lähe. Järgi proovitud.

Leidsin just uue koha, kus kohast müüakse Eesti maltoosat mõistliku hinnaga (kus ma varem olen olnud )

http://www.maltoosa.ee/PublishedService

Siin ka õpetlik video tehnoloogiast, millest ma eelimises postis kirjeldasin:
http://www.youtube.com/watch?v=9NpI3CAYrvQ

Nagu õeldakse:

Koduõlu pole raketiteadus!

P.S.
Pudeldatud õlut ei tasu pikemat aega soojas kohas hoida - võib plahvatada. Sõber jättis ühe pudeli kööki radiaatori kõrvale ja mõne nädala pärast oli köök õllet ja klaasikilde täis.
Keldris on ainult 1 pudel laiali lennanud u. 400-st. See oli ilmselt ka defektiga pudeli viga mis võis olla eelnevalt viga saanud.

Nonii, nüüdseks on "kali" vast kaks päeva survepotis käärinud. Esimene 24H lasin lahtiselt käia ja siis panin kaase peale. Siis unustasin asja radiaatori alla käima... kui rõhk üle hakkas käima, siis lasi pott sisinal kraami välja. Nüüd tekkis huvi, et mis seal sees siis toimub, tegin lahti ja nuusutasin. Kurat keemia tunnis õpetati, et ära topi nina igale poole, viibuta käega haisu õrnalt enda poole. Selle vea vastu eksisin, piirituseväng oli tugev nagu jalalöök vastu hambaid.
Panin segu sisse lisaks suhkurt ja see tundus nagu minu vastulöök, sest asi läks vihaseks nagu herilasepesa, lõi kihisema kohe.

Kõik on ilus ja tore ja algteadmised tulevad mürinal, aga kas sellist asja juua ka tasub?

suhkur tuleb enne kaljavedelikus ära lahustada ja siis sekka kallata muidu lööb tagurpidi käima ja kraadide asemel tuleb äädikas... juua kõlbab ta kindlasti aint kui käärib veel siis võib punni alt (tarvitajal) ka ära lüüa...

Takishi kirjutas:Panin segu sisse lisaks suhkurt ja see tundus nagu minu vastulöök, sest asi läks vihaseks nagu herilasepesa, lõi kihisema kohe.

Kihisema hakkas see seetõttu, et suhkur on pärmi lemmik toit ja käärimise reaktsioon hakkas uue hooga pihta. Kui suhkru peale kihisema ei hakka, siis ei ole käärimisprotsessi enam oodata.

Takishi kirjutas:..., aga kas sellist asja juua ka tasub?

Ega ennem teada ei saa, kui maitsnud ei ole. Lugedes eelnevat kirjeldust, tundub, et asi peaks täiesti normaalne olema.

Kali joodud, kuigi lõhnas kangelt, siis kraadi kui sellist sees ei olnud. Väga mõnus rüübe sai, just selline kali, nagu mulle meeldib.

Aga ... põhi oli ka alt lännu...

Nagu ütles kunagi üks kohalik ärimees, kui talt küsiti, miks ta koos parmudega lahtise õlle sabas käib: "Einohh, teeb kõhu lahti küll ... aga HEA ODAV KA!"

Erik kirjutas:Kui maitse on okay ,siis VÄIKE vintskus pole kõikse hullem. Vinnutatud liha läheb ju päris hästi

Just-just! Salaami on väga hea öllekörvane (latika järel muidugi!)

Mõned aastad tagasi olid päris head Makaroni po flotski konservid müügil. Viimasel ajal pole enam näinud. Või ehk keegi kusagil on? Kui jah, siis ma oleks tänulik, kui seda infot siingi jagataks.

Manurhin kirjutas:Mõned aastad tagasi olid päris head Makaroni po flotski konservid müügil. Viimasel ajal pole enam näinud. Või ehk keegi kusagil on? Kui jah, siis ma oleks tänulik, kui seda infot siingi jagataks.

Kas Maximas pole? Millalgi ca mõned kuud tagasi ostsin sealt. Polnud vigagi, täitsa hea.

hillart kirjutas: Ega sa ometi seda saasta silmas pea, missugust aastat 5-6 tagasi KV-s välja jagati ja missugune aine vaid külmutatud olekus kannatas alla kugistada. Soojendatud seisundis muutus see nn. makaronõ po flotski ebamääraselt limajaks-venivaks ja rõvedalt haisvaks poolseedinud maosisu meenutavaks olluseks. No, seda pole küll mõtet taga nutta!

P.S.
Aga toiduaine oli see siiski ja, näe, ära ei surnud.

See, mida ma Maximast ostsin, küll sellisele kirjeldusele ei vastanud. Kui pannile panna siis meenutas sellist kodust makaronivormi. Oli plekkpurgis(ca 600ml) ja vist heledamapoolse sildiga.

mutionu kirjutas:
See, mida ma Maximast ostsin, küll sellisele kirjeldusele ei vastanud. Kui pannile panna siis meenutas sellist kodust makaronivormi. Oli plekkpurgis(ca 600ml) ja vist heledamapoolse sildiga.

Paar nädalat tagasi just Maximas seda otsisin, aga ei leidnud. Samas, konserviriiul oli suht hõre ka, võimalik, et oli otsas tol hetkel. Eks peab uuesti minema ja vaatama. Sellises u. 600ml plekkpurgis oli see, mille kohta ma küsisin, tõepoolest, ja kollastes toonides sildiga samuti. Söödavad polnud sealt vaid kolm asja: etikett, karp ja loorberileht. Muidu igati hüva roog - looduses võis lihtsalt lõkkesse visata (unustamata seejuures väikest augukest kaane sisse teha), auto väljalaskekollektoril sai ka kenasti soojaks, kodustes oludes koos karbiga kastrulisse keeva vee sisse või siis lihtsalt kuumale pliidiplaadile panna. Panni ei viitsinud määrima hakatagi, sõin otse karbist. Ekstreemolukordades kõlbas ka soojendamata süüa.

Tere,
Lisan foorumi konservitööstuse spetsalistidele elektrooniliseks närimiseks hobuseliha konservi. Et 1 pilt räägi rohkem kui 100 sõna, siis lisan ka antud isendi fotod.

Pilt kena küll, aga teema pealkirjas esitet küsimus ju vastamata...

Kui paljud mäletavad taolisi ilma igasuguse etiketiga karbis sealihakonserve, mida vahetevahel poes kohtas (enamasti vist ametühingud neid jagasid)?
Eristamiseks polnud muud kui karbi kaane sisse pressitud numbrid.
Vot sellised olid tegelikut "spetsrezerv", siin vist pole vaja selgitada, kuskohast need pärinesid ja miks tähtaja lõpuni vähe aega oli.