Mida kriisiks või lausa sõjaolukorraks peaks varuma?

[välihall]

See hõljuv peldik muundab iga sita otsekohe osooniks ja
puhtaks ökoenergiaks - ka selle ,mis aegade algusest kokku keedetud.

Vaadates oma valikuid selles riigis kus lihtinimese õiguseks(õigluseks )
on valik lõuad pidada ja ära kannatada hakkab küll tekkima totaalkaitse tunnet iga aastaga vähem - viimane aeg on sellel riigil miskit ette võtta
selles suhtes.

[Mõmps]

Nende isiklike kriisivarudega on nii nagu kõige muuga siin elus: üks on tark ja ettenägelik varub toitu-värki, teine samal ajal joob ja laiskleb, siis kui tekib ekstreemolukord, kukub laisk joodikukalts lõugama ja abi nõudma. Ja mis riigil muud teha on- ikka aitab ja toidab-varustab. Kui vaja võetakse ettenägelikult sellilt tema varud ära ja jaotatakse ühtlaselt laiali. Näide selline: ma maal teen tööd õhtul kella üheksani, juba hämardub olen väsinud, siis näen teepeal kodu poole komberdavat joodikust naabrimeest, kes kogu elu jooksul on tööd teinud sõna otseses mõttes ühe kuu. Mina maksan oma teenitud palgalt osa maksudeks, millest makstakse sellisele joodikupulgale pensioni ( sell pole veel nii vana, vaid tervise nii persse joonud) mis on suurem kui minu vanematel, kes on terve elu usinalt töötanud. Jah võiks ju kõigil varu olla, aga ei ole ja kujutan ette kuidas kriisiajal mingit talunikku ründavad närukaelad- " miks sul nii palju kartuleid on ? Anna meile ka" No ja valitsus teebki varsti otsuse, et need kel on midagi rohkem peavad jagama oma saadusi teistega, olema solidaarsed.

[Kapten Trumm]

Olles seda tsiviilkaitse asja väheke õppinud, siis Läänes oli juba külma sõja alguses selge, et televiisori ja värviliste flaierite kaudu mingit tsiviilkaitset ei tee. Sama käib arvatavasti ka nende kriisiettevalmistuste kohta.

Ameerika mandril oli paar markantset juhtumit, kus mingis piirkonnas läksid häiresireenid tehnilise rikke tõttu käima. Suurem osa elanikest ei reageerinud sellele üldse ja hiljem selgus, et ca viiendik hakkas üldse muret tundma, mis toimub. Ehk kui reaalselt oleks tuumalõhkepead kukkuma hakanud, siis 4/5 oleks lihtsalt eluselt sulanud keset tänavat, võtmata midagi ette varjumiseks. Poliitikud vaatasid üksteisele hämminguga otsa ja lootsid, et ei lähe tarvis. Läkski õnneks.

Seda siis ajal, kui seda okset "duck and cover" tuli igast meediakanalit. Läänes tsiviilkaitse ei hakanud kunagi normaalselt funktsioneerima, sest sellega ei kaasnenud sellised drille nagu meil siin omal ajal tehti. Ka puudusid läänes sellised massiivsed elanike evakueerimise skeemid nagu NSVL-s olid. Läänes nähti ette inimeste evakueerumine linnadest oma autodega, mis sellest välja tuli, seda oli New Orleansi orkaani ajal hästi näha, kui kiirteed ummistati hoobilt ära ja see elanikkond oleks jalgsi kolonnis marssides ka kiiremini liikunud. Me võime rääkida, et NSVL ajal oli pakasuhha, aga nt kui 1986 tuli lõpuks käsk, siis Pripjati linn evakueeriti vähem kui ööpäevaga, kasutades selleks enam kui 1200 rekvireeritud autobussi. Ilma mingi paanika ja ummikuteta. Järelikult see plaan oli ja toimis. Läänes ei toiminud ja mingi stiihiline protsess, mis põhineb üksikisiku oma tarkusel, ei saagi toimida, sest kriitilises olukorras läheb see kergesti üle paanikaks.

Mis puudutab teemat, "kes peaks tegelema", siis A4, sa esindad tüüpilist riigiametnikku suhtumist "plaan on väga hea, kuid sellega peaks tegelema keegi peale meie",

Miks peaks see olema Kamina haldusalas? Aga seepärast, et samas haldusalas on ainuke jõud, mis on peale mõningate meetmete elluviimist on reaalselt võimeline kriisi ajal riigi tahet ellu viima üle terve riigi - Kaitseliit. Ja neil on olemas ülevaade ressurssidest (vähemalt peaks olema). Pole selleks võimeline ei politsei ega Päästeamet, kelle vastutus on tsiviilkaitse praegu. Seda põhjusel, et peale poliitilist päästekompaniide likvideerimist on nende võimekuse tipp 2-3 Mustika põlengu sarnast õnnestust üle Eesti ühekorraga. Rohkemaks pole ei mehi ega muid ressursse. See on meie õhukese riigi kurb reaalsus.

On väga tugevad argumendid, et see võiks olla Kamina vastutusalas. Kuidas käib "koostöö" eri ministeeriumite vahel, sellest pole vast mõtet rääkima hakata. Sellest kujuneb lõputu palli põrgatamine ja kulude üksteise kaela määrimine.

[A4]

Mis puudutab teemat, "kes peaks tegelema", siis A4, sa esindad tüüpilist riigiametnikku suhtumist "plaan on väga hea, kuid sellega peaks tegelema keegi peale meie",

Miks peaks see olema Kamina haldusalas? Aga seepärast, et samas haldusalas on ainuke jõud, mis on peale mõningate meetmete elluviimist on reaalselt võimeline kriisi ajal riigi tahet ellu viima üle terve riigi - Kaitseliit. Ja neil on olemas ülevaade ressurssidest (vähemalt peaks olema). Pole selleks võimeline ei politsei ega Päästeamet, kelle vastutus on tsiviilkaitse praegu. Seda põhjusel, et peale poliitilist päästekompaniide likvideerimist on nende võimekuse tipp 2-3 Mustika põlengu sarnast õnnestust üle Eesti ühekorraga. Rohkemaks pole ei mehi ega muid ressursse. See on meie õhukese riigi kurb reaalsus.

On väga tugevad argumendid, et see võiks olla Kamina vastutusalas. Kuidas käib "koostöö" eri ministeeriumite vahel, sellest pole vast mõtet rääkima hakata. Sellest kujuneb lõputu palli põrgatamine ja kulude üksteise kaela määrimine.

No ei ole sul oma "ärapanemise" vajaduses hakata termineid hägustama. Jutt käib ikka täiesti erinevatest asjadest. Üks on kitsamalt tsiviilkaitse ehk tõesti elanikkonna evakueerimine või tulekahjude kustutamine suurte kriiside korral. Ma ei usu, et Kaitseliit peaks selle valdkonna täielikult enda peale võtma (eriti arvestades seda, kui nõrk ja vähearenenud on KL täna oma põhiülesande - sõjalise riigikaitse - täitmisel), aga oma kindel roll on Kaitseliidul siin kindlasti mängida.

Mina viitasin oma eelmises postituses hoopis massiivsemale tegevusele - totaalkaitsele. No ei usu mina, et Kaitseliit peaks hakkama Põllumajandusministeeriumi asemel strateegilisi toiduvarusid varuma, Majandusministeeriumi asemel kütusevarusid varima või tagavarageneraatreid kõikidele elutähtsatele objektidele hankima, Riigi Infosüsteemide Keskuse asemel kogu riigi küberjulgeolekut tagama, Siseministeeriumi asemel tänavatel kriisi korral korda hoidma, Rahandusministeeriumi asemel sõja-aja eelarvet koostama jne jne. Sellised asjad jäägu ikka nende konkreetsete ministeeriumite hooleks. Sa räägid kaalukatest argumentidest, miks need asjad peaksid kõik olema Kaitseministeeriumi haldusalas. Palun esita siis need argumendid.

Mina esitasin konkreetsed argumendid ja skeemid, kuidas asjad korraldatud võiksid olla. Sina viitad ainult mingitele "kaalukatele argumentidele" ja "riigiametnike lollusele". Räägi ikka sisust, mitte ära lahmi.

[araterI]

Mul on väike off-topic ettepanek A4 vs Trumm - palun ärge tülli minge. Juba mitmendat kuud laksivat Reigo vs Krizz kaevikusõda vapside teemas on hale vaadata.

Sellest võidab ainult vaenlane ja selle vastu ei aita ka parim kaitsevägi.

Diskuteeritakse ideede üle. Kindlasti on kiusatus oma vastuargumendile kaalu andmiseks põimida sisse isiklikke formuleeringuid a la:

No ei ole sul oma "ärapanemise" vajaduses hakata termineid hägustama.
või
A4, sa esindad tüüpilist riigiametnikku suhtumist

Need klopivad ainult fleimi üles ja ei lase arutelul normaalselt areneda.

Nii ebaloomulik kui see ka ei tundu, siis idee või seisukoht ja seda kandev isik on kultuurses diskussioonis kaks erinevat asja.

[allatah]

Ega brožüürid või koduleheküljed ei saagi inimestele anda õpetust selle kohta, kuidas tuumasõja korral käituda (eriti veel olukorras, kus meie tsiviilelanikkonnal puudub peaaegu igasugune võime esmast löökigi üle elada või sellest enne aurustumist teadagi saada). Kuid ehk suureneks nende inimeste arv, kes saavad "tavalise" kriisi korral x päeva ilma valitsuse abita hakkama.

[kert122]

Ma ei usu, et Kaitseliit peaks selle valdkonna täielikult enda peale võtma (eriti arvestades seda, kui nõrk ja vähearenenud on KL täna oma põhiülesande - sõjalise riigikaitse - täitmisel), aga oma kindel roll on Kaitseliidul siin kindlasti mängida.

me oleme lolli mänginud rahvarahutustel, oleme mänginud politseinikke, oleme paraadidel, väljaõpe on nii segane et mitte millegist aru ei saa, juhul kui aasta läbivaks teemaks peaks olema kaitselahing siis vahendeid pole, okastraati antakse kompaniile 100m, sellest ei saa ryhmalegi.
hea kui on labidaidki, palke pole, roomamistökkeid ei saa teha jne jne jne.
vöitlejad tehakse lolliks moodsate ingliskeelsete väljunditega, millest nad isegi aru ei saa. mehed nyristatakse ära mingi sita ajamisega. ja sina räägid siin madalast tasemest, mehed ei tea isegi seda mida nad oskama peaksid, kuna köik on saladus.

A4 vasta otse kysimusele, kes syydi on selles et kaitseliit on nörk ja vähearenenud???
palun otse ja lyhidalt, ma olen maamees, mul on nii madal laup et kulmud ja juukespiir on yks ja sama, nii et ära siis keeruliselt räägi.

ja juhul kui kodanik A4 on riigiametnik, siis kysiks veel yhe kysimuse,
kaitseväe keskpolygonil asub vene keelt könelevatele inimestele kuuluv pehmelt öeldes villa(3 suurt palkmaja), kuidas midagi sellist saab juhtuda, ja see on nyyd ehitatud, kas vanjadel on elu juba nii hea et vöivad kaitseväelaste pyherdamist oma tagahoovis vaadata?

kes selliseid lubasid annab? teen lähiajal sellest pildi kuidas samale fotole jääb polygoni suur tahvel ja 50 meetri pärast hakkab meeletu villa. ja kuulub veel vene ettevöttele.


vabandan offtopicu pärast

[Kapten Trumm]

No ei ole sul oma "ärapanemise" vajaduses hakata termineid hägustama. Jutt käib ikka täiesti erinevatest asjadest. Üks on kitsamalt tsiviilkaitse ehk tõesti elanikkonna evakueerimine või tulekahjude kustutamine suurte kriiside korral. Ma ei usu, et Kaitseliit peaks selle valdkonna täielikult enda peale võtma (eriti arvestades seda, kui nõrk ja vähearenenud on KL täna oma põhiülesande - sõjalise riigikaitse - täitmisel), aga oma kindel roll on Kaitseliidul siin kindlasti mängida.

Mina viitasin oma eelmises postituses hoopis massiivsemale tegevusele - totaalkaitsele. No ei usu mina, et Kaitseliit peaks hakkama Põllumajandusministeeriumi asemel strateegilisi toiduvarusid varuma, Majandusministeeriumi asemel kütusevarusid varima või tagavarageneraatreid kõikidele elutähtsatele objektidele hankima, Riigi Infosüsteemide Keskuse asemel kogu riigi küberjulgeolekut tagama, Siseministeeriumi asemel tänavatel kriisi korral korda hoidma, Rahandusministeeriumi asemel sõja-aja eelarvet koostama jne jne. Sellised asjad jäägu ikka nende konkreetsete ministeeriumite hooleks. Sa räägid kaalukatest argumentidest, miks need asjad peaksid kõik olema Kaitseministeeriumi haldusalas. Palun esita siis need argumendid.

Mina esitasin konkreetsed argumendid ja skeemid, kuidas asjad korraldatud võiksid olla. Sina viitad ainult mingitele "kaalukatele argumentidele" ja "riigiametnike lollusele". Räägi ikka sisust, mitte ära lahmi.

Ma ei lahmigi, sest vist sinust erinevalt olen nende tegevustega ikka natuke kokku puutunud

Küberjulgeolek ja generaatorite laialivedamine on muidugi sulaselge utreerimine.

Mul on hoopis asjalikum küsimus - milliste (sunni) jõududega viiakse ellu teatud kriisitegevused? Näiteks korraldatakse supermarketites ja hulgiladudes laialitassimise ja rüüstamise vältimine ning toiduvarude valvamine? Näiteks viiakse läbi maa-aluste garaazide tühendamine ja varjenditena valmis seadmine? Näiteks võetakse valve alla kütuseterminaal Muugal, et vältida sabotaazi ja kütuse laialitassimist? Rekvireeritakse transport reservüksuste tarvis?

Need on vastuseta küsimused? Kes seda tegema hakkab? Kamina tibid? Mõned KRA ametnikud? Riigi infosüsteemise IT mehed? Päästeamet? Politsei?

(Kahe viimase kohta teadmiseks, et politsei võimekus piirdub ühe suurema korratusega ja päästeameti oma kahe üheaegse suurema põlenguga).

Niiet kordan küsimust: Kes on täna see reaalne jõud, millega tagatakse kriisitoimingute elluviimine (mida teadupärast tehakse jõu ja relva ähvardusel)?

Kui aga sellest aru ei saada, et tsiviilkaitse on totaalkaitse oluline komponent, siis ma tõesti ei imesta, mis Kunnas oma hapusid kommentaare kirjutab....

[Kapten Trumm]

Ega brožüürid või koduleheküljed ei saagi inimestele anda õpetust selle kohta, kuidas tuumasõja korral käituda (eriti veel olukorras, kus meie tsiviilelanikkonnal puudub peaaegu igasugune võime esmast löökigi üle elada või sellest enne aurustumist teadagi saada). Kuid ehk suureneks nende inimeste arv, kes saavad "tavalise" kriisi korral x päeva ilma valitsuse abita hakkama.

Küsimus pole ainult tuumasõjas, vaid igasuguses sõjas ja ohtlikes tehnogeensetes katastroofides (nt Sosnovõi Bori või Iglalina tuumajaama suurem avarii) - nendega toimetuleku meetmed on õnneks üsna sarnased.

Valmis peab olema süsteem punane nupp õhuseirekeskuse laual ja see, mis edasi toimuma hakkab. Praegu seda ei ole ja keegi ei kavatse seda ka teha. Riikides nagu Soome, Rootsi, Norra ja kasvõi Iisrael on see asi olemas ja töökorras.

Sõjalise iseloomuga küsimuste lahendamine komitee põhimõttel ei ole meie oludes ratsionaalne. Kui asi läheb niikaugele, et vaja on varjendeid kasutusele võtta, siis on nagunii käivitunud juba sõjaseisukord.

Totaalkaitseliste küsimuste lahendamine "ministrite ja ministeeriumite koostöös" pole tänaseks suurt kuhugi viinud. Reaalset toimivat asja ei ole, midagi on üritanud teha omavalitsused oma raha eest (Tallinna ja Pärnu sireenisüsteemid), kuid nende efektiivsus on nt sõjalise iseloomuga sündmuste puhul kaheldav, sest nad ei ole lingitud muude süsteemidega. Meie olukord on küllalt sarnane nt Iisraeliga, kus ohu avastamisest plahvatuseni on loetud minutid ja siis pole enam aega hakata eri ministritel vaidlema, kelle ülesanne on kuivtoidupakid ja kes peaks leidma diiselkütust. Tänase päeva tulemus on see, et keegi suurt midagi ei tee ja peale laiemat elanikkonda mittepuutuvate pisiasjade polegi midagi ära tehtud. Praegu on isegi asi veel lihtne, aga kui nt koalitsioonis oleks Moskva meelne populismipartei, kes üritaks kogu vankrit kraavi vedada?

Umbes sama teeks välja, kui kaotada KV juhataja (sõja ajal ülemjuhataja) institutsioon ja luua miski pataljoniülematest koosnev sõjapealike komitee, kes hakkab siis omavahel vaidlema, mida teha ja kas tasub teha. Ilmselt muigate neid ridu lugedes, aga just sedasama pannakse siin ette teha. Sellist asja ei ole võimalik teha võhikutest poliitikute konsiiliumina, vaid asja peavad vedama ja tegema professionaalid, kellele on see ülesandeks tehtud. Kes hakkavad peale nupule vajutamist kindlaksmääratud ja poliitikute allkirjastatud protseduuride alusel tööle.

Totaalkaitse ja tsiviilkaitse vahele mingit joont vedada pole Eestis ei mõistlik ega võimalik. Nad on üksteise ühisosa. Nagu näiteks iga vähegi tõsisema kriisi korral on tegelikult kaitsejõudude kasutamine vältimatu.

Eestis pole lihtsalt otstarbekas dubleerida toiminguid- KRA vaatab, kuskohas rekvireerida diislikütust sõjaväeautodele, siis mingi seltskond vaatab omaette kohaliku KL malevkonna toel, kust saada kütust valla kiirabiautodele ja kolmast seltskond ajab veel mingit oma rida. Kaks neist saavad küla bensiinijaama ees kokku ja hakkavad vaidlema, kas kütus kuulub nüüd esimesele või teisele. Vaidluse võidab see, kel rohkem tulejõudu kaasas? Paraleele võiks tõmmata eri ametkondade laevastike ja lennuvägede vahele, mida Eestis on päris mitu ja mis enamiku aja seisavad tegevuseta.

Umbes analoogne case on nn renegaadlennukitega -otsustajaks üritatakse teha kaitseministrit. Kujutage nüüd ette olukorda, kus avastatakse, et Tallinnale lähenev liinilennuk muudab ühtäkki kurssi ja siirdub Muuga naftaterminaali suunas (sajad tuhanded tonnid kütust). ETA (arvestuslik kohalejõudmise aeg) on 5 minutit 15 sekundit, minister asub parasjagu ametlikul kohtumisel. Et käia telefoni teel läbi 3-4 instantsi, on vaja päris mitu minutit, enne kui midagi juhtuma hakkab. Hoopis teine lugu oleks, kui volitus tuld avada on x õhutõrjepatarei korrapidajal. Kutsub kaks korda välja, ei vasta ja rakett läheb teele. Mida näiteks annab juurde ministri segamine asjasse antud juhtumil? Peale ajakulu mitte midagi.

[potentate]

Aga mis siis saaks kui keegi ei sõdiks? Oleks vaid pehmed lillelapsed!

[Madis22]

Nädalane lumetorm, veeuputus, Narva elektrijaama ootamatu rivistvälja minek ja naftatootjate kokkulepe naftat kaks nädalat mitte kellelgi müüa võivad tabada ka pehmeid lillelapsi.

Vaatamata selle foorumi suunitlusele peaks meil säilima ka võime mõelda pisut kastist välja ehk näha laiemat pilti. Sõda ei ole ainuke kriis, mis meid võib tabada. Kriisidel on aga dendents eskaleeruda, kui meil puudub elementaarne valmisolek nendega tegelemiseks.

Me võime vaid ette kujutada, milliseks muutuvad pehmed lillelapsed, kes on elanud kaks nädalat külmas, näljas, märjas ja pimedas. Kas tulevad siis tõesti jälle ajad, kui ausad farmerid peavad pumppüssiga hipisid oma kanepipõllult ära ajama ....

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, et mistahes kriisis ei saa Eesti hakkama ilma kaitsejõudude sekkumiseta. Isegi aprillimäsu ajal oleks mõnesaja tiblavandaali taltsutamisel ilma KL abita mujal õiguskord päris upakile lastud. Ei saanud midagi seal politsei hakkama. Ei saada isegi ühe metsatulekahju kustutamisel hakkama ilma kaitseliitlaste ja ajateenijateta.
Ei saadud ka jaanuaritormis hakkama ilma kaitseliitlasteta.

Aprillimäsu oli kriisi mastaabilt tegelikult hiire piss.

Seega iga vähegi tõsisem olukord (kriisist rääkimata) nõuab õhukeses riigis kaitsejõudude kasutamist. Seega on täiesti nonsess hakata eraldama totaalkaitset, kriisivalmidust ja tsiviilkaitset. Või deklareerida kamina stiilis "arendame totaalkaitset, aga ainult niipalju kui meile vaja on".

On olnud juhust suhelda mõne päästeala tegijaga (tegijateks saab pidada neid, kes said vene ajal vastavates õppeasutustes väljaõppe ja kellel on kogemus juba vene ajast, mitte mingeid 2 a kogemusega paberimäärijaid päästeametis)) ja nende arvamus oli päris ühene - päästekompaniide kaotamine oli suurim debiilsus, mida sel alal Eestis tehtud on. Nüüd haigutab suurõnnetuste teemal tõsine auk, mida lapitakse käepäraste (ja sellest tulenevalt oskamatu ja riskantse) tööjõuga.

Nt suures demokraatia kantsis USA-s eksisteerib selline asutus nagu FEMA, mis tegeleb metsatulekahjudest kuni tuumasõja toiduvarudeni. Seega ei vasta see tõele, et mingi superameti loomine on paariariigi tundemärk. Pigem on vastavad uuringud jõudnud ühte punkti - poliitikutest koosnevad komitee põhimõttel töötavad otsustuskeskused on liiga aeglased, suhteliselt asjatundmatud ja ei suuda vastu võtta ebapopulaarseid otsuseid.

Tükeldamine põhimõttel igale vürstile midagi ei anna mingit efekti peale vürstide enda mugavuse. Eestis on juba praegu igaühel oma ülesannete täitmiseks viis (!) laevastikku (MV, PV, Keskonnainspektsioon, Veeteede Amet, Politsei) ja neli lennusalka (!) (PV, ÕV, Keskkonnainspektsioon, Maa-Amet). Igal ühel mõned poolkõvad ja pooleldi kasutuses masinad ja kena hunnik kulusid.

Puudub igasugune mõte ehitada üles tsiviilkaitsesüsteemi, kus Päästeamet tegeleb ainult tulekahjude ja keemiaõnnetusega, kaitsevägi sõja olukorras, KL veel mingil kolmandal juhul ja politsei vaatab ka, et tuumareostus on nagu NATO probleem. Kus on palju dubleerivaid tegevusi ja kulusid ning kus iga minister kisub rahapakki enda poole ning lõpuks ikkagi midagi valmis ei saada (nagu praegu on).

[alax]

Riigiametnike seisukohalt on ka Trumm paanika tekitaja!

Aeg: paanikakülvamine ohustab Eesti julgeolekut
10:09
Kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg on seisukohal, et ülemaailmse majanduskriisi taustal võivad ka kasvavad sotsiaalsed pinged ning paanikakülvamine Eesti julgeolekut ohustada. Aeg ütles ETV saates «Terevisioon», et tööpuudus ja turvatunde kadumine võimaldab inimesi lihtsamini manipuleerida, vahendasid ERR Uudised. «Pidevalt püütakse ühe või teise nurga alt tõsta erinevaid paanikaid - küll krooni devalveerimisest ja nii edasi. Need on tegevused, mis osutuvad palju viljakamaks majandussurutise tingimustes kui stabiilsel ajal,» ütles Aeg. Kommenteerides äsja avaldatud kapo aastaraamatut, märkis Aeg, et vaatamata Venemaa heaks luuranud Hermann Simmi vahelejäämisele peab kapo kui eriteenistus alati eeldama, et keegi töötab meie riigi vastu. Selle tõttu tuleb ennetada võimalike riigireeturite tekkimisi ning nendele soodsate tingimuste kõrvaldamist, kasutades selleks seadusandlikke või töökorralduslikke meetodeid.

[kert122]

Riigiametnike seisukohalt on ka Trumm paanika tekitaja!

.

realism ei ole paanika tekitamine!!!
Kapten Trumm veel viitsib rääkida ja tõdeda.

[Kapten Trumm]

Eestis on küllalt rahustavat mantrat pomisetud NATO-st ja totaalsest julgeolekust. Õnneks oli vahepeal Gruusia sõda ja need ideed kaotavad populaarsust.

Muide nt toimiv tsiviilkaitsesüsteem on umbes sama oluline heidutusfaktor nagu rahuaegsete valmisolekuüksuste arvukus. Kui vastase rünnakud ei demoraliseeri tsiviilelanikke (elanikud näevad, et nende kaitsega tegeletakse), siis ei kao ära võitlusvaim ja ei teki poliitikutele altpoolt tulevat survet valget lippu lehvitada.

Kui vastase luure teab, et igalühel on kodus olemas kuu aja kuivtoit, veevaru, priimus, ravimid ja magamiskott, siis on üheselt selge, et mõne elektrijaama pommitamine ei vii teps riiki käpuli. Riik koosneb inimestest ja kui inimesed säilitavad külma ja näljaga oma töövõime, on pool võitu käes.