Demograafia

[nimetu]

Ma oma mõttes keskendusingi rohkem eestluse ja eestlaste demograafilisele seisule, mitte nüüd mingite suuremate populatsioonide välja suremisele. Praegust maailma rahvastiku kasvu arvestades poleks see ka loogiline.

Selleks, et midagi teha, peab teadma, mida teha. Praegu sellist empiirilist teadmist, kuidas rahvastikuprotsesse sündimuse suurenemise suunas efektiivselt mõjutada, ei ole.

Ühest selget lahendust loomulikult pole, kuid ei saaks öelda, et päris mitte midagi pole teha. Igal pool rakendatakse erinevaid meetmeid. Mõnda edukamalt, teist vähem. Näiteks Taani on võtnud selle teema üsna tõsiselt ette ja kuigi nende sündimus pole nüüd teab mis kõrge, siis see on siiski pigem üks kõrgemaid Euroopas. Loomulikult on raske öelda kas see on otseselt mingite meetmete tulemus või igasuguste muude tegurite kokkumäng, siis ilmselt kokkuvõttes sellele probleemile keskendumine kahju pole toonud.
Empiiriliste teadmiste puudumine ei tähenda siiski käed rüpes seismist. Ja ega need teadmised nii ka ei teki.

Kultuurivahetust muidugi saab mõjutada, see on hoopis ise asi.

See on tõesti teine aspekt, mis meid peaks tänapäeval veel eriti puudutama.

[Longbowman]

Trummile - pakun, et:
1) 80ndad (koos 70ndatega) olid ilmselt Eestisse sisse veetud / suunatud kaevurite, inseneride jms idarahva tuleku kõrgkümnend?
See seltskond oli aga üldjuhul nooremapoolsem rahvas, kes paratamatult ka peagi järglaseid saama hakkas.
See aga lõi Eesti senise rahvastikupüramiidi mõneks ajaks paigast ära. Endised noortele peredele kiirkorras rajatud linnaosad (Mustamäega eesotsas) on tänaste uuringute kohaselt kujunendud pigem vanainimeste linnaosadeks.
2) Naised olid juba toona päris haritud, kuid rasestumisvastaste vahendite ja abortivõimalustega ilmselt polnud laiutada.
Kas kondoomid tulid alles taasiseseisvumise järgselt või oli neid ka juba 80-ndatel n.t. apteekidest saada? Ise ei tea, ses tolin 80ndatel alles laps:)

Tegelikult on üks suurimaid korrelatsioone iibe ja naiste hariduse ning tööhõive vahel. Mida rohkem haritud ja tööga hõivatud naisi, seda nõrgemad on iibe näitajad. See pole küll otsene seos, kuid ilmselt viitab põhimõttelistele erinevustele ühiskondade väärtustes ja toimimises.
Mingid homopropaganda, traditsiooniliste pereväärtuste jms jama on täiesti kolmandajärgulised.

Huvitav, kuidas asetuks siia 80ndatel saavutatud 20+ tuhat sündi aastas?
Sotsialismis nimelt õnnestus saavutada tööhõive näitajaid, mis kapitalismis ebareaalsed on.
Isegi vanglas istumine ja pime olek ei päästnud (meenutame neid pimedate tehtud harjasid).

[Longbowman]

Aga kas oleme?
Äkki on nii, et see rahvastiku kahanemine-suurnemine käib kuidagi lainetena, nagu kliimamuutused?
Kas keegi oskab tuua mõne näite viimasest 100-200 a kohta, kus mõni oma riiki omanud rahvus on iseeneselikult hääbunud, nangu meid see ees ootavat?

Hetkel me lihtsalt oleme väljasuremise kursil, mis on üsna radikaalne.

[Longbowman]

Lapsi sünnitati vanasti ka seetõttu rohkem, et oli ette teada suur laste suremus - nii sünnitamisel aga ka hiljem.
Liskas oli nt klassikalise talumajapidamise käigus hoidmiseks vaja ikkagi kindel arv töökäsi.
Vaktsiinide tulekuga polnud enam tarvis valangutega lasta.

See oli valdavalt agraarsetes varauusaegsetes ühiskondades kõikjal nii, olgu siis mõisates või mujal. Rahvastikunähtused alluvad väga suuremastaabilistele seaduspärasustele.

Võin öelda, et ka varem. Lapsed sündisid vanasti enamasti kahel põhjusel; esiteks ei osatud rasestumisest hoiduda ja teiseks vajadus omale vanaduspõlveks ülalpidaja muretseda. Tänapäeval lihtsalt keegi selle peale ei mõtle, elatakse enda jaoks ja vanaks jäädes hakatakse nõudma, et keegi teine peab tulema ja üleval pidama.

[Kriku]

Ühest selget lahendust loomulikult pole, kuid ei saaks öelda, et päris mitte midagi pole teha. Igal pool rakendatakse erinevaid meetmeid.

Minu teada ei ole statistiliselt põhjendatud andmeid nende tulemuslikkusest.

Näiteks Taani on võtnud selle teema üsna tõsiselt ette ja kuigi nende sündimus pole nüüd teab mis kõrge, siis see on siiski pigem üks kõrgemaid Euroopas.

Taani on ka HDI poolest üks edukamaid (vt. minu poolt viidatud lehekülje lõpu poole).

[nimetu]

Minu teada ei ole statistiliselt põhjendatud andmeid nende tulemuslikkusest.

Mida oleks ka naiivne loota, sest eraldivaadatuna üks meede ei näitagi ilmselt mingeid erilisi tulemusi ja rohkemate meetmete koosmõju on keeruline hinnata. Paraku inimene ongi keeruline loom. Ja teisalt on komplekssete tegurite koosmõju pikema vinnaga (st tulemused hakkavad ilmnema alles mitmete aastate pärast). Inimeste käitumine ei muutu päevapealt. See aga ei tähenda, et sellised asjad nagu näiteks perede finantsilise kindlustunde ja neile suunatud teenuste tagamine ning laste jaoks tööst vaba aja eraldamine ei oma mingit mõju pereplaneerimisel. Seal hulgas on kindlasti ka muid tegureid mida on raske kontrollida, nagu üldine majanduslik heaolu, tööturu stabiilsus, sotsiaalsed hoiakud jne, kuid nagu ma ütlesin, siis sellele tulebki läheneda terviklikult, mitte üksikute meetmetega. Kas paarid hakkavad kohe lapsi tegema kui lastetoetust suurendatakse? Ei. Kuid nad võivad seda tõsiselt kaaluma hakata kui kõiki ülalpool loetletud asju hakata rakendama või lahendama.

Taani on ka HDI poolest üks edukamaid (vt. minu poolt viidatud lehekülje lõpu poole).

Just täpselt. See on kusjuures üks tegur paljude seas, mis võimaldab ka vastavat poliitikat paremini teostada. Näiteks igasugused sotsiaalsed programmid oleks mõeldamatud kui puuduks raha nende jaoks ja pereplaneerimine tulutu kui inimesed poleks haritud ning neil puuduks aeg selle teostamiseks.

[Kriku]

Kõik õige, aga HDI tõstmine on riigi üldise arengu küsimus, millega tuleb nagunii väsimatult tegeleda Mina tahtsin öelda, et spetsiifiliselt sündimuse tõstmisele suunatud teaduspõhiselt tulemuslikku meedet ei ole.

See, et kõrge HDI puhul paistab, et sündimus hakkab jälle tõusma, on lootustandev ja loogilinegi. Inimese soovid ja vajadused ei ole ammendamatud.

[ants431]

Looduses on paljudel liikidel välja arenenud
mehanism mis poiirab liigi liigset paljunemist.
Samuti piirab see mehanism äbarikkude
paljunemist. kuidas inimestega lugu on?
Maakeral tervikuna ju iibe probleemi pole.
Kui eestlasi sünnib vähe siis tuleks küsida miks
eestlased peavad ennast alateadlokult nii viletsaks,
et ei kõlba inimsugu jätkama.


. .

[Kriku]

Maakeral tervikuna ju iibe probleemi pole.

Sündimuse vähenemine / demograafiline üleminek on jälgitav üle maailma. Selle kohta on siia korduvalt viiteid postitatud.

[ants431]

Maakeral tervikuna ju iibe probleemi pole.

Sündimuse vähenemine / demograafiline üleminek on jälgitav üle maailma. Selle kohta on siia korduvalt viiteid postitatud.

Maailma mastaabis on sündivuse
vähenemine positiivne nähtus.
Kui inimeste arv oleks poole väiksem siis
looduslik keskkond ju võidaks kõvasti.
Koos loodusega ka inimesed.

[Kriku]

MARE AINSAAR: Sündimuse kõige suurem probleem on esimesed lapsed, mitte kolmandad.

Kuigi viimastel aastatel on Eesti sündimus läinud paremaks ja praegu jääb see Euroopa keskmise juurde, ei jätku seda meie rahva taastootmiseks. "Sündimuse kõige suurem probleem on esimesed lapsed - enne räägiti, et esimesed lapsed sünnivad ikka ja alles järgmistega on probleeme, nüüd on aga vastupidi," rääkis Ainsaar. "Aastast 2010. edasi on paremini läinud just teiste ja kolmandate lastega."

Ainsaare sõnul on teise lapse sündide arv peaaegu võrdne esimese lapse sündidega. "Praegu on juhtunud see, et püramiidi algus on langenud ära."

[Jaanus2]

Julgen siiski arvata, et kuna sündivus päris iseenesest ei lange vaid on selgitustöö või reklaami tulemus (inimene on karjaloom!), siis peaks samade vahenditega saama ka sündivust jälle tõsta, vähemalt taastetasemele ja sellest täiesti piisaks. Senine sündimuse langus on saavutatud massiivse reklaamiga, et seksida on hea ilma lapsi saamata (siin teile vahendid!) ja üleüldse takistavad lapsed elu nautimist ja tarbimist, siis on ju vähem raha. Ei saa lapsi lubada endale, kuidagi ei saa. Kogu kapitalistlik maailm teeb väsimatut reklaami sel teemal ja loomulikult see mõjub nagu iga muu reklaam, kui seda hoolega teha. Äkki prooviks nüüd ka teistpidi? Selgitaks, et lapsed on väärtus iseenesest, midagi imepärast. Ja et 2-3 last saame kergesti lubada, sest ei ole elanud kunagi nii rikkalt kui täna. Varem tunti rohkematest lastest rõõmu hoopis vaesemates oludes. Eesti lastetus on sotsiaalne ja mitte meditsiiniline, kõik on lihtsalt mõtlemises ja peas kinni, väärtused on lihtsalt natuke valesse järjekorda pandud. Seni pole keegi proovinudki vastassuunalist reklaami teha ja karja käitumist mõjutada.

[Kriku]

Julgen siiski arvata, et kuna sündivus päris iseenesest ei lange vaid on selgitustöö või reklaami tulemus (inimene on karjaloom!)

Selle väite tõestamine nõuaks Euroopa ja Põhja-Ameerika "selgitustöö ja reklaami" analüüsi kuskilt 19. sajandist peale. Kuna väide on väga ebatõenäoline, siis vaevalt et keegi viitsib seda kunagi teha.

[teeline35]

https://tervist24.ohtuleht.ee/884260/so ... b-vahemaks
Soome ometi väga turvaline maa ja igasugu toetusi palju, aga paistab soomlased elavad puhtalt endale ning oma aega ja finantse ei kavatse küll mingite laste peale raisata. Seega ei pea majandusliku kindlustunde jutt paika. Sama häda painab ju ka meist palju jõukamaid ühiskondasi.
Seega kui ise lapsi ei tee ja kasvata, siis vanas eas hooldajaks tuleb kuskilt immigrandid sisse lubada!

[Kriku]

Esmasünnitamise vanuse tõusust: https://www.postimees.ee/4513214/graafi ... uha-hiljem