Demograafia

[Kapten Trumm]

Ei ole seal mingid "samad rahvastikuprotsessid".
Perioodil, kui Iraan oli muule maailmale suhteliselt suletud teokraatia ja naised koolis ei käinud, oli seal iive megalt plussis. Selle järelmina ongi seal täna tohutult noori.
Mida meil sealt õppida on, on see, et maksumaksja raha eest tuleb lõpetada senine hariduslik tasakaalustamatus ehk naiste eelistamine haridussüsteemis.
Olukorras, kus mingite EL võrdõiguslikkuse kaanonite järgi nõutakse naistele võrdset palka meestega ja juhtkonnas naisi ja mehi võrdselt (mitte vaadates tööpanust), on see küsimus väga asjakohane.
See pole muidugi ainult meie probleem, mujal samuti - ja põhjuseks on vajadus teha ebapopulaarseid otsuseid.

Teine nüanss, mida Iraanist õppida on, on traditsioonilise perekorralduse toetamine. Mitte homoabielude promoveerimine ja sellele riikliku propaganda tegemine.
Traditsiooniline perekorraldus tähendab meest, naist ja lapsi. Mitte kärgperesid, mitte üksikuid magistertibisid ja mitte mingeid homoteemasid.

[nimetu]

Kui hakkaksime pensionieelikuid sundkorras maha koksama, saaksime ka ehk mediaanvanuse 35 peale. Kõlab umbes sama hästi kui sinu poolt pakutud idee.

[Kapten Trumm]

See on puhas sildistamine. Igas riigikorras, ka kõige ebainimlikumas, on midagi õppimist väärivat. Tihti küll vähe, aga siiski.
Hariduskvoodid on täpselt sama euroopalik või õiglane kui naiste toppimine ettevõtte juhatusse (enamik neist muide vaevalt seda soovibki).

[Kriku]

Ei ole seal mingid "samad rahvastikuprotsessid".
Perioodil, kui Iraan oli muule maailmale suhteliselt suletud teokraatia ja naised koolis ei käinud, oli seal iive megalt plussis. Selle järelmina ongi seal täna tohutult noori.

Mis perioodil? Aastad?

Teiseks, sündmuste samaaegsus või järgnevus ei tähenda põhjuslikku seost.

[Kapten Trumm]

Iraanis tegi sündivus tohutu hüppe +40% ühe aastaga napp aasta peale nn islamirevolutsiooni ja püsis tänapäeva mõistes laes kuni 1980ndate lõpuni.
Ma ei ole Iraani ajalooga nii hästi kursis, mis 80ndate lõpul juhtus, aga pakun, et siis lasti ohjasid lõdvemaks. See, et 1979 toimus nn islamirevolutsioon, millega Iraan muudeti teokraatlikuks riigiks, teavad vast kõik. Kui seal "normaalne" st läänelike vabadustega on sündivuse tase kuskil 1,3 miljoni juures aastas, siis 1979-1986 püsis see seletamatult 2+ miljoni peal.
Tänaseks on see langenud alla revolutsioonieelsele st läänelike vabaduste perioodi 1,3 miljoni kanti, kõikudes 0,1-0,2 miljonit siia sinna.
Mis imeasi see seal 1980 siis juhtus? Arvan, et sharia seaduste kehtestamine.

Islam pole ainult terrorism ja allahu akbar, vaid ka normaalset pereelu ja meestekeskset juhtimist nõudev elukorraldus.

[nimetu]

Hariduskvoodid on täpselt sama euroopalik või õiglane kui naiste toppimine ettevõtte juhatusse (enamik neist muide vaevalt seda soovibki).

Ja ma suhtun sellesse praktikasse samasuguse põlgusega kui sinu pakutud hariduskvooti.

[Poti soldat]

Üldjoontes on sündivuse trendid väga lihtsad. Võib lihtsalt ingliskeelses wikis võtta lahti artiklid "birth rate", "infant mortality" ja "literacy", kõigis neis on kohe alguses ära toodud asjakohased maailmakaardid kus kokkulangevad trendid on üleüldised. Ehk siis kõige rohkem sünnitavad "traditsioonilised" kirjaoskamatud ja kvaliteetsele arstiabile ligipääsu mitteomavad pered. Kõik muud faktorid on juba pinnavirvendus.

[Smith]

Islandis sünnib 1,93 last naise kohta sellal kui Eestis 1,54.
SKP elaniku kohta on neil tunduvalt suurem kui meil.
Ei ole päris nii , et midagi teha ei anna.
Demograafilisi protsesse on võimalik juhtida - sekundeerin Trummile.

[Kriku]

Jama jutt, Trumm. Last naise kohta Iraanis:

1975: 6.21
1976: 6.24
1977: 6.29
1978: 6.35
1979: 6.42
1980: 6.48
1981: 6.52
1982: 6.52
1983: 6.47
1984: 6.38
1985: 6.23

ja sealt edasi langevas joones.

Graafiku marginaalse tõusu seostamine revolutsiooniga on meelevaldne, sest tõus algas juba aastaid enne seda.

[Poti soldat]

Sündivuse "juhtimine" on väga optimistlik sõnastus, küll nõustuks et teataval määral saab seda tõesti "mõjutada". Aga see Islandi näide on tegelikult väga huvitav, eriti just siin foorumis sageli postitavate väidete kontekstis. Sündivuselt on nad Euroopas tõesti selgelt põhimassist ees. Samas on vaieldamatult tegu kõige ehedama näitega läänelikult "pehmostunud" ühiskonnast nagu paljud siinsed akf-d seda kirjeldaks. Samasooliste kooseluseadus - 22 aastat, homoabielud - 8 aastat, abieluväliste sündide osakaal - esikoht Euroopas, World Economic Forumi sugude võrdsuse index - esikoht viimased 9 aastat, naiste osalus tööjõuturul - esikoht OECD riikide seas. Ükskõik kust otsast seda ka ei vaata, "traditsioonilised" pereväärtused ja soorollid Islandi edu saladuseks ei ole, nende kõrge sündivuse põhjuseid tuleb mujalt otsida.

[Kriku]

Muidugi annab sündivust mõjutada või kui soovite, siis juhtida - languse suunas.

Kuidas seda tõusu suunas teha, ei tea keegi.

[EOD]

Islandi puhul on üheks mõjuriks vast ka pikk polaaröö. Mis seal pimedas muud ikka teha kui sugu.

[Kriku]

Jajah, Gröönimaal on veel kõrgem

Aga kui tõsiselt rääkida, siis 2015. aasta see 1,93 pole mingi ime, Prantsusmaal oli 2,01. Normaalne varieeruvus, alla taastetaseme ikka.

[A4]

See on puhas sildistamine. Igas riigikorras, ka kõige ebainimlikumas, on midagi õppimist väärivat. Tihti küll vähe, aga siiski.
Hariduskvoodid on täpselt sama euroopalik või õiglane kui naiste toppimine ettevõtte juhatusse (enamik neist muide vaevalt seda soovibki).

Minu poolest võib selle sookvootide jutu rahuliku südamega tõsta Oleksoloogia alla, sest olen täiesti veendunud, et meie silmad ei saa Eestis nägema ei naiste (ega kellegi teise) positiivset ega negatiivset diskrimineerimist ja edasine arutelu on selles mõttes täiesti mõttetu.

Aga kui juba ots lahti tehti, siis siiski. Esiteks, võiks vahet teha sellistel teoreetilistel mõistetel nagu negatiivne ja positiivne diskrimineerimine. Naiste (või neegrite, lesbide, invaliidide jne) soodustingimustel edutamine ettevõtete juhatusse või parema palga peale on nn positiivne diskrimineerimine. Kellegi võimaluste ja valikute piiramine pelgalt soo (nahavärvi, rahvuse, puude jne) alusel on negatiivne diskrimineerimine. Esimene neist võib mõnes Euroopa heaoluühiskonnas või USA ülikoolis veel kuidagi lennata, teine väga mitte. Ei Euroopas, USA-s ega meil Eestis (ja olgu kohe öeldud, et mina ei pea kumbagi neist mõistlikuks asjaks). Seetõttu on nende vahel mingi paralleeli või õigustuse tõmbamine pehmelt öeldes kipakas.

Teiseks, mina ei näe, et ka see nn positiivne diskrimineerimine vähemalt meie eluajal Eestis pinda leiaks. Esiteks on see (vähemalt minu hinnangul) vastuolus meie suurepärase Põhiseaduse sisu ja mõttega. Lisaks kahtlen, et see Marianne Mikko veetav asi isegi SDE sees enamuse toetuse pälvib. Ülejäänud erakonnad (u 90% elektoraadist) on meil kas konservatiivsed või liberaalsed ja oleksid sellisele asjale vastu justnimelt sel põhjusel, et see läheks vastuollu nii konservatiivse kui liberaalse maailmavaatega.

Aga kui päriselt rääkida, siis see Kriku toodud Prantsusmaa näide hakkas mind täitsa huvitama. Kiire googeldamine andis laias laastus kolm põhjendust. Esiteks, Aafrikast, Lähis-Idast jt endistest asumaadest tulnud migrantide suur osakaal elanikkonnas, kus esimese ja osaliselt ka teise põlvkonna migrandid saavad kultuurilistel põhjustel tunduvalt rohkem lapsi, mis ka Prantsusmaa üldnumbri kõrgeks ajab (kolmas põlvkond saab juba „heast elust“ maitse suhu ja nii aktiivselt enam ei sigi). Ei ole kindel, et sellise fenomeni üle ülemäära rõõmus tasub olla. Teiseks, Prantsusmaal on tänu kultuurilistele põhjustele ja sotsiaalmeetmetele (või osaliselt tänu nende puudumisele) tehtud väga lihtsaks naiste väga kiire tagasipöördumine tööjõuturule, st lastesaamine ei häiri naiste karjääri ja sissetulekuid. (Meie enda üsna helde vanemahüvitise ja -puhkuse süsteem töötab sellele tegelikult päris palju vastu). Kolmas põhjendus, kõige huvitavam – Prantsusmaal ei lasta ennast eriti häirida ja rõhuda juttudest traditsioonilise peremudeli, elu püsiväärtuste, monogaamia jms teemadel, vaid piltlikult öeldes lastakse inimestel rahulikult ringi aeleda ja teha lapsi siis ja nendega, kellega süda lustib. „Homopropaganda probleemist“ ei hakka Prantsusmaa puhul isegi rääkima. Ühesõnaga – teine ja kolmas põhjendus ei kinnita mitte kuidagi seda Trummi juttu, et iibega saab kõik korda siis, kui peksta naised ülikoolist tagasi nende traditsioonilisse piirkonda ehk rusika ja pliidi vahelisele alale.

[LeBon]

Sündivuse "juhtimine" on väga optimistlik sõnastus, küll nõustuks et teataval määral saab seda tõesti "mõjutada". Aga see Islandi näide on tegelikult väga huvitav, eriti just siin foorumis sageli postitavate väidete kontekstis. Sündivuselt on nad Euroopas tõesti selgelt põhimassist ees.

Huvitav oleks näha Islandi statsi mitmekümne aasta lõikes. Minu teada oli seal veel mõnekümne aasta eest 17-18 aastaselt sünnitamine üsna tavaline (meenub näiteks üks intervjuu kunagise Eesti jalgpallikoondise treeneri Teitur Thordarsoni abikaasaga, kes sai esmakordselt emaks väga noorelt ja rääkis, et Islandil on see tavaline). Pakun miskipärast, et ka seal näitab iive tegelikult langustrendi. Samas ei saa välistada, et Islandi kui väga väikse rahva puhul on ühiskonnas olemas ka mingi alateadlik mure jätkusuutlikkuse pärast, mis mõnevõrra mõjutab iivet positiivses suunas.