Majandus- tööjõu- & tootmispoliitika HKScan Est & RLK näitel

[Kapten Trumm]

Robotid saab peaaegu igale poole standardoperatsioone tegema panna. Nad keevitavad ka autokeresid kokku ja mingi prügikonteineri tegemine on selle kõrval lumme lasta. Küsimus ongi eelkõige tööjõukuludes ja kui inimene on nõus söögi eest tööd tegema, siis robotiga oleks kallim. Üks tuttav ehitas täisautomaatse lüpsiplatsiga lauda.

Kuna olen selle konteinerikeevitamisega mõned aastad tegelenud, siis kommenteeriks. Konteinerid, mida vanades kolhoositöökodades MIGMAG poolautomaatidega keevitatakse.
Minu arvates mingit roboteid ja tootmisliine teha pole pointi, sest suurem osa sellest tööst läheb Põhjamaadesse, kus nt soomlane lükkab sulle tellimusse sellise prügi, mida ise teha pole mõtet - 4 tk seda, 6 tk toda ja nädala pärast tuleb veel 5 tk midagi kolmandat, tellimused pole lihtsalt sadade kaupa. Selline väikeseeria tegemine on ikkagi pooleldi käsitöö ja tööjõumahukas.

See soomlaste suurem efektiivsus on pahatihti see, et nad on endale teha jätnud tasuvamad otsad ning igasugune väikse lisaväärtusega praht lükatakse siia, Poolasse jne. Ja seal ikka leidub tahtjaid, sest tööd on vaja - lennukite keevitamiseks suure raha eest näe tellijaid pole.

[mart2]

...
Läkski sujuvalt KOMPROMATI otsimiseks ja tootmiseks.
Et siis õnneks nüüd lõpuks asi selge.
Tegemist on lihtsalt harimatu pööbli, proleretside ja muude kaltsakate mässuga.
Eks ta ole

Kompromati otsimine on üldiselt probleemiks siis kui põll puhas. Kui plärakas rinnaees, siis on kõigil näha.
Sellisesse ametisse peaks valima ikka mehe, kelle hõlma oleks raske hakata ja sellega ennetama võimalikku diskrediteerimast.

PS. Rakvere kaupa nagunii ei osta, olen selline Lõuna-Eesti väiksemate tootjate eelistaja.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

..annemerede ja telhvi tase

Järgmiseks kuuleme, et RAKVERE tapaliini kõige suurema väitsa streikiv menetleja on krooniline naistepeksja.. ja sama tapaliini streikiv kirvemees on roolijoodik...

[Martin Peeter]

Ilmselt ei ole tapaliini töölised aadlipreilide pansionaadi asukad. Ehkki enamik kf-st vaenlase hävitamist harjutab, ei tahaks me ilmselt keegi tapaliinil töötada.

Ametiühing virutab laimukampaanias vastu:

https://www.err.ee/677385/ametiuhing-ra ... -ahvardama

Kui ikka mingit tõsist ähvardamist olnuks, siis küllap ka politseisse avaldus läheks. Siseminister meil sotsiaaldemokraat, väheusutav, et politsei sellise info peale reageerimata jätab.

[Svejk]

Kui ikka mingit tõsist ähvardamist olnuks, siis küllap ka politseisse avaldus läheks. Siseminister meil sotsiaaldemokraat, väheusutav, et politsei sellise info peale reageerimata jätab.

Sotsidega on see lugu, et nad reageerivad (erutuvad!) ainult nn "naistepeksule"
Tapaliini läbi ja lõhki maskuliinne kolektiiv ei ole piisavalt seksikas....

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sotsidega on see lugu, et nad reageerivad (erutuvad!) ainult nn "naistepeksule"
Tapaliini läbi ja lõhki maskuliinne kolektiiv ei ole piisavalt seksikas....

Eks ta ole - ja HKScan-i nais-führerini vastustamine ei sobi ka vist kudagi sotsinovskite peajoonega

[Roamless]

Ametiühing virutab laimukampaanias vastu:
https://www.err.ee/677385/ametiuhing-ra ... -ahvardama

Küllap tegi juhtkond nn "peeni vihjeid" seaduslikele asjadele, mis nad ette võtta võivad, kuid tööline luges siit välja otsesed ähvardused ja ametiühing lisas veel omaltpoolt värve. Siis peavad juhtkonnas ikka suhteliselt ajuvabad tegelased olema, kui nad kriminaalasja väärilisi otseähvardusi teevad. Ei tahaks seda ise väga ka uskuda, (järgnev näide ei käi kuidagi tapamaja töötajate kohta) kuna endalgi on kunagi tulnud välja kutsuda eriliselt laisk tööline, kes siis kukkus usinalt meievahelist vestlust lindistama. Sai siis selgelt ja kõlavalt talle diktofoni öeldud, et palun põhjendada, miks ta suudab päevas mahuliselt samapalju tööd ära teha, kui kõik teised tunni ajaga. Kas on mingi tervislik või mõni muu mure? Vastuseks oli muidugi mingit ajuvaba eneseõigustust stiilis, et vihkab seda tööd ja käib tööl vaid et peret toita jne jne (ikka eriline "motivatsioonikõne", vaevalt, et ta seda lindistust pärast kusagil ette julges mängida).

[teeline35]

https://www.err.ee/655490/reportaaz-kui ... as-tootasu
Olles ise tegev kaugsõidu autojuht. See 2500 euro suurune prügiautojuhi brutopalk on jama. Enamus minu kolleege sõidab kaugsõitu suurema palga pärast. Minu tuttavatest tean ainult ühte meest, kes paar aastat tagasi prügiautole tööle läks ja temagi puhul oli põhjuseks pereelu!
2500 eurone brutopalk peaks laias laastus tähendama 1300-1500 eurost kättesaadud palka. Seda sel juhul kui sotsmaks ka konkreetse töölise palgalehel kajastuks. Peamine probleem on, et ettevõtjad räägivad konkreetse töökoha kulust (palk, tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks jne), aga töövõtja rahast, mis ta kätte saab (palgakviitungilt puudub sotsiaalmaks ).
Kuuldavasti prügiautojuhi reaalne kättesaadav palk umbes 800-1000 eurot. See ei meelita euroopa töö pealt eriti kedagi tagasi, kaotada rahas 300-500 eurot!
Ma räägin keskmistest numbritest, töö ja puhkeseaduse euroopa liidu määruse süstemaatilisel ja pideval rikkumisel on võimalik ka suuremaid palku saada!

[Kapten Trumm]

Olen taolisi jutte ka mujalt kuulnud (jutt sellest 2000+ brutopalgast).
Mehi ei lähe sinna seepärast, et pikkamaad sõita on hulga mugavam ja puhtam töö.
Tõsi, selline palk ei tule mitte sussi sahistades sisse, vaid kaasneb küll seaduse piire mahtuva (autodel on GPS-id seal peal) tööajaga, kuid töötempo on selline, et nahk võib märg päev läbi olla.

[Roamless]

2500 eurone brutopalk peaks laias laastus tähendama 1300-1500 eurost kättesaadud palka

Peaks ikka tsipa alla kahe tonni kätte tähendama, vastavalt palgakalkulaatorile.

[Lemet]

Sõltub sellest, mida palgaks pidada. Kui tööandja poolt makstav sotsmaks on palga osa(aga seda ta ju tegelikult on), siis nii tulebki. 2500 läheb minema 33% sotsmaksu, 22%tulumaksu,1,6% töötuskindlustust ja 2%sammast(tööandjalt veel lisaks 0,8%). Kuidagi nii need protsendid jooksevad.

[2korda2]

Mõiste brutopalk on väga konkreetne ja ei sisalda ühegi tõlgenduse järgi sotsmaksu. Palgafond on see, mis sisaldab töötajale palga maksmisega kaasnevaid otseseid kulusid (väljamakse töötajale + maksed + maksud).

/offtopic
minu tänaval liigub prügiauto kahe mehe abil. Juht istub mugavalt soojas kabiinis. "Assistent" ripub taga ja toimetab peatuste ajal kastidega. Oluliselt efektiivsem/kiirem moodus, kui üksiku juhiga liikumine.

[vanahalb]

"Brutopalk" peaks tähendama palka, millelt tulumaks on veel maha võtmata. Ei saa jätta nüüd torkimata, et "brutopalk" on ehtne reformierakondlik retoorika. Siis kui lubati 5 rikkaima riigi hulka jõudmist jne jne pidi kaasnema ka oluline palkade kasv. PR-agentuurid hakkasid "brutopalga" mõistet kultiveerima ja seda serveeritigi eduloona palgatõusust.
Inimest tegelikult brutopalk ei huvita ja täpselt samamoodi räägivad ettevõtjad pea alati ilma käibemaksuta hindadest. Oluline on ikka see, et kui palju raha peo peale laotaks või kuipalju mingi asi maksab, jättes kõrvale kõikvõimalikud maksundusteemad.

"Prügiauto" on samuti lai mõiste. On niisuguseid autosid, millel madal kabiin, et ei peaks turnima ja robotkäsi võtab konteineri ning kallab tühjaks. Ainult nuppude klõbistamise vaev. Nendele (kui keegi Eestis osta on raatsinud) ilmselt juhte ei otsita.
Niisuguseid on ka, mis veavad vahetuskonteinereid (multiliftid) ja siis on koormad üle laaditud, peab võrke peale ja maha vedama. Järgmiseks kast jääs ja kallates ei tule midagi maha. Kangiga raiudes saab midagi liikuma. "Palk kuni" võib tähendada tulemustasu tühjendatud konteinerite pealt. Mida sa seal tühjendad kui Tallinnnas võib üks prügimäele sõit halvemal juhul kolmandiku tööpäevast võtta. Niisugust prügiautoga üks kunagine töökaaslane proovis ja lõi käega. Oma tervis on kallim kui need paarsada eurot, millega tööle meelitatakse.
Reaalsus on ikka sama kui selle lauda puhul, millest varem kirjutasin - korralikud töötingimused tuleb luua ja töötajaid on jalaga segada. Kui omanik sellesse panustada ei viitsi või ei raatsi ongi tal alati võimalus endal sanga hüpata.

[Kriku]

Ei saa jätta nüüd torkimata, et "brutopalk" on ehtne reformierakondlik retoorika. Siis kui lubati 5 rikkaima riigi hulka jõudmist jne jne pidi kaasnema ka oluline palkade kasv. PR-agentuurid hakkasid "brutopalga" mõistet kultiveerima ja seda serveeritigi eduloona palgatõusust.

Ei ole nõus. Mul õnnestus viimati sajandi algul sõlmida tööleping, milles oli kirjas palk, mille ma kätte saan. Järgmise palgatõusuga kaasnes tööandja poolne initsiatiiv, et see muudetaks ümber, sest tema ei taha rohkem maksta, kui Savisaar võimule saab ja astmelise tulumaksu kehtestab ja ühtlasi tahab tema mind motiveerida, et ma seda silmas pidades hääletaks Ei näinud põhjust loogikale vastu vaielda.

Julgen arvata, et vähemalt 15 aastat on Eestis praktiliselt kõigis töölepingutes fikseeritud seesama brutopalk, st. summa, mille pealt maksude ja kohustusliku kindlustusmakse tasumine on töötaja kohustus. Sotsiaalmaksu tasumine on teatavasti tööandja kohustus.

[Fucs]

Kuni 01.07.2009 kehtis "palgaseadus".
Vastavalt sellele pidi töölepingus olema kirjas BRUTOpalk.
https://www.palk.ee/artikkel.php?uid=427
https://www.riigiteataja.ee/akt/12869872

Selle palgaseaduse asendas 2009 Töölepingu seadus (TLS).

TLS § 29. Töötasu suurus

(1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
(3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.

Elik kokkulepitud töötasu peab olema koos maksudega ehk BRUTO.

*

Teatavasti peab tööandja töötasult kinni pidama riiklikud maksud.
Maksud jagunevad kaheks, tööandja maksudeks ja töötaja maksudeks.
Tööandja maksab: Sotsiaalmaks; töötuskindlustusmakse osa
Töötaja maksab: Tulumaks; töötuskindlustusmakse osa; (+ kogumispensioni II sammas, kes maksab)
Kõik maksud peab kinni tööandja ja maksab riigile.

Brutopalk sisaldab: Tulumaks; töötuskindlustusmakse osa; (+ kogumispensioni II sammas, kes maksab)
Netopalgast on maha võetud: Tulumaks; töötuskindlustusmakse osa; (+ kogumispensioni II sammas, kes maksab)

Miks ei ole mõistuspärane/hea mõte/jne kajastada töölepingus NETOtöötasu?
Sest kui EV valitsus muudab mõnede maksude suurust, maksuvaba töötasu suurust, või kehtestab uusi makse/likvideerib vanu makse, siis need kõik mõjutavad/muudavad siis ka NETOtöötasu tööandjast ja tema tahtest, ning BRUTOtöötasust sõltumata.

Näide 1
Kokku lepitud on BRUTOtasu 1000EUR
Sellest peab tööandja kinni:

Kogumispensioni (II sammas): 20EUR
Töötuskindlustusmakse (töötaja): 16EUR
Tulumaksu: 92.80EUR
NETOtasu on 871.20

Kui EV valitsus muudab tulumaksu, töötuskindlustusmaksu või kogumispensioni määra (ehk makse töötajale), siis BRUTOtasu jääb samaks (maksud tööandjale) aga NETOtasu muutub (sest maksud olid mõeldud töötajale).
Kui töölepingus oleks kokku lepitud NETOtasu 871.20EUR ja EV valitsus muudaks neid samu määrasid, siis muutuks BRUTOtasu + BRUTOtasu muutumisel ka sotsiaalmaks ja töötuskindlustus (tööandja osa) elik kogu palgafond, mis sisaldab kõiki makse. Riigi poolne töötaja maksustamine muutub läbi selle hoopis tööandja maksustamiseks.

Näide 2
Kokku on lepitud BRUTOtasu 500EUR
Sellest pidas 2017a tööandja kinni:

Kogumispensioni (II sammas): 10EUR
Töötuskindlustusmakse (töötaja): 8EUR
Tulumaksu: 60.40EUR
NETOtasu oli 421.60EUR

EV valitsus otsustas tõsta maksuvaba miinimumi 2018a.
Sellest tulenevalt peab tööandja kinni nüüd:
Kogumispensioni (II sammas): 10EUR
Töötuskindlustusmakse (töötaja): 8EUR
Tulumaksu: 00 EUR
NETOtasu on 482.00 EUR

BRUTOtasu on endiselt 500EUR

Kui töölepingus oleks 2017 kokku lepitud NETOtasu 421.60EUR (jätame praegu kõrvale kohustusliku miinimumtaseme) siis pärast maksuvaba miinimumi tõusu oleks töötaja 2018 BRUTOtasu langenud 437.34EUR peale, s.h kogumispensioni makse 8.75EUR peale ja töötuskindlustusmakse 7.00EUR peale. Samuti oleks langenud nii sotsmaks kui palgafond. Töötaja maksuleevendus (eesmärk) oleks muutunud tööandja maksuleevenduseks (ei ole eesmärk).