FinSwed tütarettevõtete tööjõuprobleemid ei tule sellest, et Eestis poleks enam üldse tööjõudu vaid sellest, et Eestis jääb üha vähemaks tööjõudu, kes poolniisama on nõus tööd tegema.
Ei saa salata, et selle probleemi lahandaks jah poolniisama töötava tööjõu rekkadega kohalekärutamine arenguriikidest.
Annemered võiks oma soomerootsi bossidelt küsida, et mida nemad ka arvavad sellest, et miks meil siin neid uusi väikseid vorstivabrikuid aina juurde tuleb, kes-mis vastava spetsiifikaga erialase kohaliku tööjõu omale vaikselt tsehhidesse lohistavad. Ja miks nende tooteid üha vähem ja vähem ostetakse.
Siis kui soomlased 1998 juulis RLK omale said, siis see oli ainus arvestatav piirkonnas (ohh, mis piirkonnas, terves Eestis) tegutsev lihatööstus.
Läheduses, Tapal, oli ka väike Peetermark lihatööstus, aga see suurenes juba hiljem, kusagil seal 2000-2002
Paar "põlveotsas" nikerdajat oli toona veel, aga nende turuosa (nii tööjõu kui toodete mõttes) oli olematu.
Gross asutas oma OG Elektra tootmise 1999 ja see hakkas arvestatavalt tööle 2000 ning esimene suurem laienemine oli 2002 (esimene suurem tööjõu liikumine ja senini mastaapseim kohalik konkurent HKScan-ile tööjõuturul)
Kulina lihatööstus (Kulina Mõis OÜ) alustas tegevust 2000 lõpp 2001 alguses. Edasi on pidevalt laienetud. Küllap ka tööjõudu üle löödud.
2004 taasalustas Vajangu Lihatööstus, 2005 põles maha ja alustas uuesti, kuid 2010 siiski suleti.
AS Rannarootsi Lihatööstus rekonstrueeris 2006 oma Rakvere tootmise ja haaras oma turuosa (ja ka tööjõu osa).
Matsimoka lihatööstus võttis suuremad tuurid üles ja laienes 2016 suvel.
Veel on piirkonnas keskmisi või väiksemaid lihatööstusi ja talusid, kus midagi lihast toodetakse.
Näiteks OÜ Elmi Roela lihatööstus/vorstivabrik, Rainer Grupp OÜ lihatööstus, OÜ Pandivere L.T. lihatööstus, OÜ Kõldu Lihakarn... viimased kaks vist enam poolfabrikaate ei tooda
Talusid ei jõua ilmselt üles lugeda. Vähemalt 6-7 tean lambist ilma uuringuid korraldamata.
Kõik need kohalikud konkurendid on RLK-st raadiuses ~10-40km
Need konkurentlihatööstused ei teki niisama juhuse tahtel tühjale kohale, vaid olema peab teatud toodete nõudlus ja ka väljaõppinud tööjõud kohapeal võtta.
RLK tootmismahud ja võimsused on olnud sellised, et ei saa rääkida konkurentsi tekkest lihtsalt seepärast, et ei suudetaks kõikidele toota ja oleks lihatoodete või sortimendi defitsiit. Defitsiidis on mõistliku hinnaga kvaliteetsed tooted.
Ja need kohalikud konkurendid ei võta ära mitte ainult osa väljaõppinud tööjõust, vaid ka osa kohalikust tooteturust.
Nii jõuavad varem või hiljem HKScan laadsed FinSwed ettevõtted olukorda, kus kanalihamassi-sojatooteid ostetakse üha vähem ja spetsialistid hüppavad konkurentide juurde suurema töötasu peale ja/või inimlikumasse töökeskkonda üle.
Samas on igas lihatööstuses mingi osa (ütleme ca 20-30% aga see oleneb lihatööstuse suurusest, tooteportfellist ja spetsiifikast) kõrgema kvalifikatsiooniga töölisi ja mingi osa madalama kvalifikatsiooniga töölisi. Spetsialiste hoitakse kinni kümne küünega olles nõus neile maksma ka rohkem töötasu. HKScan sugustes suurtööstustes on eripuudus (kaadrivoolavus) aga just madalama kvalifikatsiooniga töölistest ja seepärast ka see Anne Mere jutt nendest kvootidest ning odavtööjõu sisseveost...
...aga viimasel ajal on VIST? ka spetsialistid hakanud jalga laskma, kusjuures nt sellised spetsid nagu automaatikud või spetspinkide seadistajad võivad ära joosta ka muudesse tööstusvaldkondadesse (üks selliste spetside äraminemine HKScan RLK-st toimus nt siis, kui avati Kundas Estonian Cell tehas).
Kui RLK tahab säilitada oma tööjõu ja turuosa, siis ta peab enamuses tootma vähemalt sama kvaliteetset toodangut nagu konkurendid, looma sama hea töökeskkonna nagu konkurentidel ja maksma töötajatele vähemalt sama palju töötasu kui konkurendid... kuid siis peab paratamatult leppima ka sama suurte kasumitega kui on konkurentidel ja omanikud leppima samas suurusjärgus dividendidega, nagu on konkurentidel. Samade liidetavate puhul peab kusagilt midagi järgi andma, et teises kohas lisada.
Alternatiiv on alati muidugi leida 10 bussitäit odavtööjõudu Ukrainast või Kongost, vedada sisse eriodavat tooret, toota kanalihamassi-sojatooteid edasi, üritada müüa seda jama turul kus on jõukamad kliendid ja teenida jätkuvalt perfektseid (hiigel)kasumeid. Seda nad nimetavad tootmise optimeerimiseks.
Eriteema on soomlaste viimastel aastatel RLK-s juurutatud "uus juhtimisstiil" ja emakontserni megaraskused (kahjumid) Soomes, mis võivad viia muidu stabiilselt kasumliku RLK (ja teised Baltikumi üksused) koos endaga põhja.
06.02.2019, 10:40
Rakvere lihatööstuse emafirma kahjum vaid süveneb. „Olukorra parandamiseks peame jõulisemaid samme astuma.”
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ra ... d=85244999
21.02.2019, 00:05
Rakvere Lihakombinaat ütleb Eesti seakasvatajatele lepinguid üles
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uu ... d=85372029
„Enne 2012. aastat, kui tuli juhiks Hannu Kottonen, oli kogu kontserni juhtimispõhimõtted täiesti erinevad sellest, mis tulid pärast seda,” märkis täna Harju maakohtus toimunud kohtuistungil Mati Tuvi poolt tunnistajana ütlusi andma kutsutud Rakvere lihakombinaadi endine finantsjuht Siim Kallast, kes asus ettevõttes tööle 2001. aastal ja lahkus 2014. aasta sügisel.
Tema sõnul muutus kontserni juhtimine pärast seda väga tsentraliseerituks. Palju otsuseid, milles seni olnud kohalike üksuste juhtidel palju sõnaõigust, hakati langetama Soome grupi poolt. Selle põhjuseks oli senise üksustepõhise juhtimismudeli väljavahetamine maatriksmudeli vastu.
„Siis ei vaadatud Baltikumi enam kui ühte tervikut, vaid vaadati eraldi funktsioone. Need funktsioonid liideti teiste kontserni maatriksi struktuuridega. Minul tekkis üleöö kaks juhti. Minu üks juht oli Teet Soorm – kui Baltikumi juht – ja teine oli Soome finantsdirektor Tuomo Valkonen,” rääkis ligi 14 aastat Rakvere lihakombinaadis töötanud Kallast.
Eesti tulemused olid mäekõrguselt teistest üle
Enne 2012. aastat valitses tema sõnul HKScani Eesti üksustes väga hea organisatsioonikultuur. Kallasti sõnul oli iseäranis põnev aeg ajavahemik 2009-2012. „Organisatsioonikultuur oli selline, mis tekitas positiivse arengukeskkonna. Selles mõttes see mudel töötas väga hästi. Ju seal taga oli ka see, et lepiti kokku Olli, Teedu ja Mati vahel ka boonustingimusi” tõdes Kallast.
Nimelt ei jäänud toonasele HKScani Balti äride juhile Olli Antniemile ega ka Soome kontserni juhtidele märkamata Rakvere lihakombinaadi ja selle tütarfirmade oluliselt paremad tulemused teistes HKScani üksuste tulemustest.
„Baltikumi äriplaan on teiste allüksuste omadest erinev. See töötas imehästi sellepärast, et tootmisahela pikkus oli pretsedenditult suur. Soomel, Rootsil ei olnud sellist pikka tootmisahelat. Seetõttu ei ole ebaharilik, et Soome nõukogu suhtus Baltikumi ärisse hästi,” märkis Kallast. Rakvere tulemusi toodi ka Soome grupi nõupidamistel positiivselt välja.
„Alati oli see hästi tunnustav. Puhtalt finantsnumbrid, rahavoog. Kui vaatate Rakvere grupi rahavoogu, omakapitali osakaalu, siis aastatel 2001-2011 olid need numbrid noolega üles. See oli tõestus selle kohta, et äriplaan töötas. Kui äriplaan töötas, olid soomlased rahul. Ja siis oli ka usaldus,” lausus Kallast.
Kui Soomes ja Rootsis oli HKScani ettevõtete kasumirentaablus 1%, siis Eestis jäi see toona 5% kuni 7% vahele aastas. „See 5% oli nende jaoks täiesti ulme......
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/fo ... d=85058699