ENSV kodanikust EV kodanikuks

[sorvvo]

Olen sündinud 1980 aastal Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ehk ENSV- s ja olin ENSV kodanik. ENSV passi mul ei olnud (anti alles kui said 18), välisreisideks nõukaajal (õnnestus paar korda Soomes ja tolleaegses Lääne- Saksamaal käia) pandi mind sisse isa või ema passi. Kuidagi niimoodi, et vanema passis oli eraldi lehel minu pilt+ sünniaeg vms.
Tekkis küsimus- millise seaduse alusel ning milline oli protsess, kuidas minust sain Eesti Vabariigi kodanik? Mõlemad vanemad olid/on eestlased. Isa enam kahjuks ei ole, kuid ema ei mäleta kuidas ja mismoodi asi käis, ise olin siis poisike ning oli huvitavamaid teemasid (tavaline poisikeseelu+ teataval määral marurahvuslust+ mingi huvi Eesti igapäevase (sise)poliitika vastu) mida jälgida.
Mingi aeg tagasi, vanematekodu kolimisel leidsin mingid papitükid kuhu oli kirjutatud minu, venna ja vanemate nimed (igaühel 1 papitükk) ning tegemist oli mingite Eesti Komitee, mingi kodanikuks märkimise (vabandan kui õigesti ei mäleta- nüüd need papitükid pagan teab kus) või kurat seda teab mis dokumendilaadsete paberitega. Muud ma sellest ajast ei mäleta ja mingeid dokumente maha jäänud ei ole.
Esimese ilusa ja õige, eluks ajaks meelde jääva Eesti Vabariigi passi sain siis kui olin 15 aastat vana ning mind suvel üksi! vanemate poolt peretuttava juurde Saksamaale külla saadeti kuuks ajaks. Teise passi sain juba esimese kehtivusaja lõppedes ja kolmas on juba nüüdne kole punane EL pass mille olen peitnud Eesti Vabariigi vapiga nahkkaante vahele, et kuidagigi ennast Eesti, mitte EL kodanikuna esitleda.

Ehk siis pika ja lohiseva jutu kokkuvõtteks: kuidas ja millise õigusakti alusel said ENSV kodanikest Eesti Vabariigi kodanikud?

Lugupidamisega,

sorvvo

[Hetzer]

Kodanik sorvvo, ma küsin otse- kas Teile ei meeldi Nõukogude võim?

[sorvvo]

Ei, mulle ei meeldi Nõukogude võim.

Ja, et ennetada: Mulle ei meeldi ka Venemaa (välis)poliitika. Ning ma ei "laula halleluujat" ka USA, EL ja NATO poole vaadates.
Olen vaba Eesti Vabariigi patrioot ja nii oli, on ja jääb!

[Jaanus2]

EV kodakondsus on nagu suguhaigus, levib sugulisel teel. Keegi esivanematest pidi olema sõjaeelse EV kodanik, siis on ka järglased automaatselt täna kodanikud. Sedaviisi käis taasiseseisvumisel ka kodakondsuse tõestamine. Natuke küll lihtsustatult, piisas selle tõestamisest, et esivanem elas EV territooriumil enne 1940.a.. Eestlastel võrdus see ka kodakondsusega, kuid mitte venelastel alati. Eesti Komiteel oli veel kategooria "kodakondsuse taotleja". Kirja panid end ärksamad venelased ja Venemaa eestlased. Nemad said peale taasiseseisvumist kodanikeks automaatselt (ei pidanud eksameid tegema). Ka jagati mingi aeg kodakondsust lihtsustatult Venemaa eestlastele, kes ei olnud õigusjärgsed kodanikud - lihtsalt eestlaseks olemise eest. Täna "lihtsalt eestlased" enam niisama ei saa. Välismaa jaoks ENSV kodakondsust ei olnud olemas, laste pildid olid NSVL kodaniku välispassis (selline eraldi pass oli välismaale reisimiseks).

[Kriku]

Sa leidsid ilmselt sellised:


Neil on sümboolne väärtus, minu oma peaks ka kuskil veel alles olema. Seda organiseeris Kodanike Komiteede liikumine https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kodanike_komiteed

Eesti Vabariik taastati õigusjärgluse alusel ning sinu vanematest ja sinust said õigusjärgsed kodanikud, kui nende vanematest vähemalt üks oli EV kodanik.

[sorvvo]

Needsamad jah leidsin! Peab üles otsima uuesti ikka! Ajalugu minu jaoks siiski...

Aga kuidas kontrolliti, et vanemate vanem oli 1. Eesti Vabariigi kodanik? Arhiivist, seda kindlasti, kuid millisest arhiivist? Kas Nõukogude võim siis selliseid arhiive ei hävitanud?

[Kriku]

Ei, muidugi ei hävitanud. Muidu poleks Eesti ajaloolastel siin enam midagi teha.

Millisest arhiivist täpselt, ma ausalt öelda ei tea, sest neid on nii palju muudetud. Aga üldiselt on Eestis ju pärast Põhjasõda kirikuraamatudki suures osas säilinud (ja nüüd siis saagasse digitaliseeritud), mis siis veel hilisematest dokumentidest rääkida.

See fakt, et inimene elas enne 1940 Eestis, see kajastus muidugi ka ENSV registrites: sünniaasta ja -koht. Võimalik, et piisaski CCCP passist, kus oli rahvus ka kirjas.

[vanahalb]

Sünnitunnistus oli üks oluline dokument - nõukogude võim andis selle välja pärast lapse sündi ja see oligi talle passi aseaine. Pärispass anti ikka 16 aastaselt ja seda loetigi inimeseks saamise eaks. Koolis kirjutati sel aastakäigul kirjandeid teemadel "Mis tunne on olla Nõukogude Liidu kodanik" Välismaale reisimisel oli välispass ja seda vist alaealisele ei antud vaid laps kantigi vanema passi .... õigemini sisepassis oli samuti palju rohkem andmeid kui praeguses - näit elukoht, perekonnaseis, lapsed . Lapsed olid vist veel esimestes Eesti passideski kirjas, sest meenub Soome viisa kuskilt aastast 1994 kus oli lisarida "+lapsed, vaata leheküljelt 12 " vms.

Aga sel sünnitunnistusel olid mõlema vanema rahvused, nimed ja sünniajad ja vähemalt minul olid isa-ema Pätsi ajal sündinud ja rahvus eestlane. Sellest piisas, Võib-olla kontrolliti mingitest ürikutest, aga ise küll rohkem tõendeid ei pidanud tooma. Nõuka pass ei huvitanud kedagi. See oli ilus ära anda, aga kui ei andnud ei juhtunud ka midagi.

[Sam Beaver]

Mul mõlemad vanemad sündinud 1941 ja ma pidin hoolimata sünnitunnistusest, kus nii minu kui vanemate rahvuseks eestlane ikkagi tõestama et vanavanemad elasid EW ajal Eestis. Suure otsimise peale sai siis lõpuks leitud vanaema gümnaasiumi lõputunnistus. Seda siis lõpuks jäädi uskuma.

[Kriku]

Aga sel sünnitunnistusel olid mõlema vanema rahvused, nimed ja sünniajad ja vähemalt minul olid isa-ema Pätsi ajal sündinud ja rahvus eestlane.

Õige. Ma mõtlesin juhtumit, kus EV kodanikust esivanem oli iseseisvuse taastamise ajal veel elus nagu minu vanavanemad. Ma oletan, et nende CCCP passidest piisas tõestamaks, et nad olid EW kodanikud, sest passis oli ka rahvus sees. Tõestamaks meie seost nendega oli arvatavasti jah vaja sünnitunnistust.

See sünnitunnistus muide oli üks päris väheturvaline bumaga:



Kas tal vesimärkigi oli?

[vanahalb]

Sünnitunnistusel vesimärk nagu ikka oli - see oli tegelikult päris kõva paber, sest selle alusel anti 16-aastaseks saamisel nõuka pass.... aga see pildi peal olev sünnitunnistus on üsna omapärane - välja antud tagantjärel oma 53 aastasele inimesele ja ei ole seal ta vanematest suurt midagi kirjas.
Minu mälu järgi oli hilisematel 60-70 ndatel antud sünnitunnistustel lisaks vanemate rahvusele ka nende sünniaeg. Kuid võin ka eksida, peaksin selleks enda oma kuskilt kultuurkihi alt välja kaevama.

Ma mõtlesin niisugust olukorda, et lapsel nõuka passi veel polnud ja mingi paber peab tal ju ometi olema. Ja mitte ei mäleta, kas selle passi asemel oleva sünnitunnistusega mitte ei käidud 15 aastaselt klassiekskursioonidega Saaremaal ja muudes kohtades kus piiritsooni siseneti. Vanemaid siis kaasas polnud.

[Veiko Palm]

EV kodakondsus on nagu suguhaigus, levib sugulisel teel. Keegi esivanematest pidi olema sõjaeelse EV kodanik, siis on ka järglased automaatselt täna kodanikud. Sedaviisi käis taasiseseisvumisel ka kodakondsuse tõestamine. Natuke küll lihtsustatult, piisas selle tõestamisest, et esivanem elas EV territooriumil enne 1940.a.. Eestlastel võrdus see ka kodakondsusega, kuid mitte venelastel alati. Eesti Komiteel oli veel kategooria "kodakondsuse taotleja". Kirja panid end ärksamad venelased ja Venemaa eestlased. Nemad said peale taasiseseisvumist kodanikeks automaatselt (ei pidanud eksameid tegema). Ka jagati mingi aeg kodakondsust lihtsustatult Venemaa eestlastele, kes ei olnud õigusjärgsed kodanikud - lihtsalt eestlaseks olemise eest.

Enamasti õigeid väited, kuid nö venemaa-eestlaste kohta mittetäpsed. On olnud päriselu juhtumeid, kus nö venemaa-eestlaste järeltulija eestikeelses koolis käinuna ikka keeleeksamile suunatud ja tegelikult tavapärast "naturalisatsiooni korras" protsessi läbinud. Leidsin huvitava töö http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... sequence=5, mille lõpuosa räägib kodakondsuse taastamisest. Eriti huvitav oli lugeda selle opteerumisel antud kodakondsuse kehtimisest.

[Väino]

Eesti passi saamisel vandus üks tuttav tulist kurja, sest tema isa sündis Pihkva kandis (tsaariajal) kus vanaisa-vanaema juhtusid lühiajaliselt olema. Tükk aega uuriti, kas ikka elasid Eestis.

Omapead reisivatel passieelikutest saarlastel oli vene ajal sünnitunnistuse tagakaanel samasugune ZP (piiritsooni) lisadega sissekirjutustempel nagu passiski, kuigi tavaliselt sünnitunnistusse sissekirjutust ei märgitud.

[Kriku]

Sünnitunnistusel vesimärk nagu ikka oli - see oli tegelikult päris kõva paber, sest selle alusel anti 16-aastaseks saamisel nõuka pass...

Jah, see oli väga tähtis paber. Ma lapsena juba imestasin, et nii tähtis paber, aga välja näeb nii niru. Just passiga võrreldes.

Tegelikult alaealised lapsed olid vististi vanemate passis ka kirjas, kui ma õigesti mäletan. Aga sinna said vist ka sünnitunnistuse alusel ja ma ei tea, kas need kirjed võisid mingis olukorras sünnitunnistust asendada.

[Fucs]

Lisaks sünnitunnistusele olid ka veel "perekonnaseisu aktid", mida hoiti Rajoonikomiteede arhiivides ja hiljem Maavalitsuste arhiivides.
Sünnitunnistused anti välja perekonnaseisu akti ja sünnitusmaja arsti sünnitõendi/akti alusel.
https://www.riigiteataja.ee/akt/73916

ENSV passid anti välja sünnitunnistuse ja/või perekonnaseisu akti(de) alusel. Lisaks oli nõutud sissekirjutus (kartoteeke haldasid Rajoonide TK-de SAO-d).
ENSV passi kanti muuhulgas (nt. sissekirjutus, piiritsooni luba vms) ka alla 16a vanuste laste ja abikaasa (kui oli) andmed.

EV 1992-1995 passid anti välja avalduse, sünnitunnistuse ja/või endise NSVL kodaniku sisepassi, ning Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi alusel.
EV 1996-...... passid anti välja avalduse, sünnitunnistuse ja/või endise EV 1992-95 kodaniku passi alusel + osadel sünnijärgsetel kodanikel tuli uuesti/üle tõestada, et tema esivanem(ad) olid EW kodanikud. 1999 täpsustati veel korra tingimused ja nõuded üle.

*

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU
48. ISTUNGJÄRK
9.–12. september 1991
Eesti Vabariigi kodakondsuse kohta (LK 14)

....ükskõik mismoodi me selle probleemi ümber ei vaidleks või ei teoretiseeriks, tegelikult oleme 20. augusti otsuse ja selle protsessiga taastanud ka Eesti Vabariigi kodanikkonna niiöelda de facto. Puudub ainult otsus, mis näitaks de jure, missugune on praegu Eesti Vabariigi kodanikkond ja missugused on kodanikkonna laiendamise teed.
Lähtudes 20. augusti otsusest ja sellele järgnenud rahvusvaheliste sündmuste loogikast, mis on meie sisemise arengu pannud üsna rangetesse rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste suhete raamidesse, arutanud põhjalikult kõnealust küsimust, pidanud nõu ka justiitsministeeriumi ja riigiõiguse ekspertide grupiga, jõudis kodakondsuskomisjon seisukohale, et antud olukorras on ainuõige tee 1938. aasta kodakondsuse seaduse taasjõustamine.....

....Kuidas saavad Nõukogude kodanikud lahti kodakondsusest, kas see võtab aega 9 kuud nagu seni? See on riikidevahelise lepingu küsimus ja praegu, pärast seda, kui Nõukogude Liit on tunnistanud Eesti Vabariigi iseseisvust, ei näe ma takistusi sellise lepingu sõlmimiseks. Peale selle, küsimus ei ole mitte ainult Nõukogude Liidu suhtumises ja lepingus, vaid kahtlemata peavad isikud, kes elavad Eestis, saama valida mitte ainult Eesti kodakondsuse, vaid ka Vene, Ukraina, Valgevene jne. kodakondsuse. Juba järgmisel nädalal toimuvad meil vastavad läbirääkimised Venemaa, Ukraina ja Valgevene esindajatega. Nii et seesama kaks nädalat on vajalik ka selleks, et siin selgust saada, sest see projekt eeldab siiski võimalikkust valida mitme võimaluse vahel. Sel juhul on tarvis selgeks teha suhe Nõukogude Liidu kodakondsusega, seda juba siis nende riikide või vabariikide poolt....

...Vastavalt Eesti ja Vene lepingule me oleme kohustatud andma võimaluse kodakondsust valida, ja seda see otsus ka teeb, viies sisse piirangud poliitilistel motiividel ja kriminaalmotiividel, mis vastab rahvusvahelisele praktikale. Iga riik saab otsustada ka optsiooni puhul inimeste ringi üle, kellele ta kodakondsust keeldub andmast (Tartu rahulepingus oli see samuti sees). Peale selle on Eesti-Vene lepingus öeldud, et kodakondsuse valik realiseeritakse vastavalt kummagi maa kodakondsusseadusele....

https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... tember.pdf


1992a "Kodakondsusseadus"
EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS
Kodakondsuse seaduse rakendamise kohta
RT 1992, 7, 109 Tallinn, 26. veebruaril 1992.

1. Rakendada Eesti Vabariigi «Kodakondsuse seadus» 1940. aasta 16. juunil kehtinud redaktsioonis.

2. Eesti Vabariigi kodanikud on isikud, kes said Eesti kodanikuks sündimisega, vastavalt «Kodakondsuse seaduse» (edaspidi KKS) §-le 3 või omandasid selle enne käesoleva otsuse vastuvõtmist vastavalt KKS §-dele 4 ja 5.

https://www.riigiteataja.ee/akt/30376


Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst
Avaldamismärge: RT 1992, 27, 364

Eesti kodaniku passi, Eesti Vabariigi diplomaatilise passi, Eesti meremehe teenistusraamatu ja kodakondsuseta isiku tunnistuse kohta

EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi passimäärustik».
2. Kehtestada, et:
1) Eesti kodaniku passide väljaandmise alustamise kuupäeva määrab Eesti Vabariigi Siseministeerium.
Sellest päevast lõpetatakse Eesti kodanikele endise NSVL kodaniku passide väljaandmine;
2) üleminek Eesti kodaniku passidele toimub järk-järgult seniste NSVL kodaniku passide väljavahetamise teel;
3) kuni NSVL kodaniku passide asendamiseni on lubatud tsiviilkäibes kõrvuti Eesti kodaniku passiga kasutada endise NSVL kodaniku passi.

Eesti kodanikele väljaantud endise NSV Liidu välispasside kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 1992. a.

....

6. Eesti Vabariigi Passiametil anda esmajärjekorras välja Eesti kodaniku passid:
1) 16-aastaseks saanud Eesti kodanikele, kellele ei ole välja antud endise NSVL kodaniku passi;
2) XXV Olümpiamängudele sõitvatele Eesti Vabariigi esinduse liikmetele;
3) riigivalitsemisorganite või kultuuri-, kunsti-, haridus- ja teadusalaste lähetustega välisriikidesse sõitvatele Eesti kodanikele;
4) välismaal alaliselt elavatele ja endise NSVL välispassi või ÜRO 28. juuni 1951. a. konventsiooni alusel väljaantud dokumente omavatele Eesti kodanikele;
5) Eesti kodanikele, kelle suhtes Eesti Vabariigi Passiameti poolt on tuvastatud erandlikud asjaolud.

EESTI VABARIIGI PASSIMÄÄRUSTIK

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi passimäärustik sätestab Eesti kodaniku passi ja Eesti Vabariigi diplomaatilise passi statuudi, passi täitmise ja kodanikele väljaandmise korra.
2. Eesti kodaniku pass on nii kodu- kui ka välismaal kasutamiseks ettenähtud riiklik, Eesti kodaniku isikut tõendav põhidokument.....

....

II. Eesti kodaniku pass

6. Eesti kodaniku pass (edaspidi – pass) väljastatakse Eesti kodanikule tema 16-aastaseks saamisel, välja arvatud käesoleva määruse punktis 9 nimetatud juhtudel.

Eesti kodaniku passi vormistamise aluseks on Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaart.

7. Passe vormistavad ja annavad kodanikele välja Eesti Vabariigi Passiameti territoriaalsed bürood....

...


9. 16-leheküljelised passid antakse kodanikele välja järgmiste kehtivusaegadega:
1) kuni 4-aastastele lastele kehtivusajaga 1 aasta;
2) 5–8-aastastele lastele kehtivusajaga 2 aastat;
3) 9–15-aastastele lastele kehtivusajaga 3 aastat;
4) üle 16 aasta vanustele isikutele kehtivusajaga 10 aastat.

10. Passi kantakse järgmised isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimed;
2) sünnikuupäev, -kuu ja -aasta;
3) sünnikoht;
4) isikukood;
5) sugu;
6) perekonnaseis;
7) kuni 16-aastased lapsed;
8 ) elukoht;
9) passi väljaandmise kuupäev;
10) passi kehtivuse aeg;
11) passi väljaandnud riigiorgani nimetus.

Vahemärkus: nagu näete, siis alguses kodakondsust eraldi passi ei märgitud.

15. Passi taotlemiseks esitab kodanik elukohajärgsesse elamuorganisse (kohaliku omavalitsuse organisse) vormikohase avalduse, sünnitunnistuse või endise NSVL kodaniku sisepassi (kui see on talle välja antud) ja 3 fotot mõõtmetega 40×50 mm. Passi kaotamise korral tuleb esitada seda asendav dokument.

Dokumendid vastuvõtnud ametnik lisab neile passi taotleja rahvastiku arvestuse kaardi ja elukohatõendi (aadresslehe) ning toimetab kõik dokumendid 3 päeva jooksul Eesti Vabariigi Passiameti kohalikku büroosse.

Alaliselt välismaal elav Eesti kodanik esitab passi saamiseks käesoleva määrustiku punktis 7 nimetatud asutusele täidetud Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi ja oma kohaliku kehtiva isikut tõendava põhidokumendi.

https://goo.gl/ShvM3Q


Osa sünnijärgseid Eesti kodanikke peab oma kodakondsust tõendama.
11. jaanuar 1996

Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori asetäitja Ene Rebane selgitas, miks Eesti kodaniku passi vahetavad või alles uut passi saavad Eesti kodanikud peavad oma kodakondsust tõendama, hoolimata eelmise passi või vanemate passi olemasolust. Kodakondsuse tõendamiseks on vaja esitada vanema või vanavanema kodakondseks olemise kinnitus.

Ene Rebase selgitusel on vaja eelmise aasta suvest loodava Eesti kodanike registri jaoks täiendada Eesti kodanike andmebaase. 1992. aastal välja andma hakatud passide puhul alusdokumente alati ei kontrollitud ning nüüd, uue passiprogrammi käivitumisel, on selgunud, et andmed on puudlikud Rebase sõnul just neil, kes said kodakondsuse sünnijärgselt.

Kui ühe vanema andmed registris on korras, on lastele passide väljaandmine edaspidi lihtne. Vene ja teiste välisriikide kodanike register kujuneb nende töölubade taotluste alusel, samuti on olemas rohkem andmeid nende Eesti kodanike kohta, kes said kodakondsuse naturalisatsiooni korras.

«Isik peab tõendama, et ta vanemad või vanavanemad on olnud kodakondsed. 1940. aastal ei olnud olemas registrit ja kodakondsust tõendati perekonnakirjade järgi, kuid palju arhiive on kaduma läinud,» rääkis Ene Rebane. Koos arhiividega kadunud tõendite asemel saab esitada kaudseid tõendeid: koolilõputunnistused või leeritunnistused näitavad ka, et isik elas Eesti Vabariigis. Ka enne sõda elas Eestis välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid, mis teeb dokumentide kontrollimise keeruliseks. Tõendamine on keeruline protsess, milleks Ene Rebane palus mõistvat suhtumist.

https://www.postimees.ee/2467421/osa-su ... apassi-ase


Eesti kodaniku passi väljaandmise, väljavahetamise ja kehtetuks tunnistamise korra ja tähtaegade
ning Eesti kodaniku passi väljaandmise ja väljavahetamise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete
loetelu kinnitamine. Vastu võetud 14.10.1999 nr 312

II. PASSI TAOTLEMISEL ESITATAVATE TÕENDITE JA ANDMETE LOETELU
19.Passi esmakordsel taotlemisel esitatakse järgmised dokumendid:
1)vormikohane taotlus;
2)isikut tõendav dokument ja koopia selle isikuandmetega leheküljest;
3)4 fotot mõõtmetega 40×50 mm;
4)riigilõivu tasumist tõendav dokument, välja arvatud juhul, kui taotleja on vabastatud riigilõivu tasumisest;
5)dokumendid, mis tõendavad taotleja Eesti kodakondsusesse kuulumist (lähtudes Eesti kodakondsuse omandamise, saamise või taastamise alusest), ja nende dokumentide koopiad. Vajadusel teatab avalduse vastuvõtnud ametnik taotlejale, milliseid dokumente on vaja tõendamaks taotleja kuulumist Eesti kodakondsusesse.

https://goo.gl/FUXL5a


Kodakondsust tõendavad dokumendid

1. Sünnijärgne kodanik:

- kui sündinud enne 16.06.1940 a.
väljavõte perekirjast või originaaldokument, millest nähtub Teie kuulumine Eesti kodakondsusesse või
- kui vanemad või vanavanemad olid Eesti kodanikud enne 16.06.1940
originaaldokument, millest nähtub vähemalt ühe Teie vanema kuulumine Eesti kodakondsusesse ning perekonnaseisudokumendid, mis tõendavad Teie põlvnemist Eesti kodakondsuses olevast vanemast

https://www.politsei.ee/et/teenused/lin ... /index.dot

*

Eestlase passid läbi aegade
http://ekspress.delfi.ee/kuum/eestlase- ... d=27683239

SOVETLIKU PASSISÜSTEEMI KUJUNEMINE JA REGULATSIOON I
Indrek Paavle
http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/ ... usteem.pdf