Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Fucs]

Einoh, jah. Kui busse vaadata siis vbl küll, kuigi meie reaalsus väljaspool kilulinna on see, et bussis sõidab kolm inimest ja kui seal hakkab sõitma üks, siis võetakse buss lihtsalt liinilt maha.... kuniks meie ajugeeniused ei ole seda üle Eesti tasuta asjaks teinud

Aga toit jms tooted?

Põllumajandus, metsandus ja kalandus.
Hõivatute arv sektoris tervikuna on iseseisvusajal järjepidevalt langenud, kuid viimastel aastatel on hõive püsinud stabiilsena. Sarnased arengud iseloomustavad nii taime- ja loomakasvatust, metsamajandust kui kalapüüki. 2016.aastal oli siin sektoris hõivatud 25000 inimest ehk ligi 4% kõigist hõivatutest.
Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti üks suuremaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks enam kui 500 ettevõttele.
Kuigi suurem osa müügitulust tuleb koduturult, on pidevat kasvu näidanud ka ekspordimaht. Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust enam kui 15000 inimest.

Põllumajandus annab otseselt tööd umbes 17000 inimesele. Peamisteks allharudeks on loomakasvatus ja segapõllumajandus, kus töötab kokku umbes kolmveerand hõivatutest. Taimekasvatuse osatähtsus on veerand. Jahindus peamise tööandjana on marginaalse tähtsusega.

Praegu annab puidutööstus tööd enam kui 17000 inimesele 1100 ettevõttes.

Ehitus kuulub samuti suuremate tegevusalade hulka Eestis. Viimasel kümnel aastal on hõive koos majanduskonjunktuuriga suurel määral kõikunud – töötajaid on ehituses olnud 50000 ja 80000 vahel.

Mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega tööstusharu, mis on oluliseks tööandjaks maapiirkondades ning aitab väärindada kodumaist toorainet.
Mööblitootmisega tegeleb Eestis enam kui 700 ettevõtet, mis annavad tööd ca 8000 inimesele (sektoris hõivatute arv tööjõu-uuringu andmetel on umbes 9000).
Lisaks suurematele ettevõtetele on mööblitegemine väljundiks ka pereettevõtetele ning ühemehefirmadele, kes suudavad spetsiaalsetes niššides eritellimusi tehes konkurentsivõimelised olla.

Tööstussektoris (töötlev tööstus, mäetööstus, veevarustus ja energeetika, jäätmekäitlus) oli 2016.aastal hõivatud 133000 töötajat, mis tähendab, et selles sektoris töötab iga viies inimene. Majanduskriis tõi kaasa olulise töökohtade arvu vähenemise ning hõive on taastunud vaid osaliselt.

Teenindussektoris on hõivatud ligi 430000 inimest ehk 66% töötajatest. Teenuste osa Eesti majanduses on pidevalt suurenenud. Teadmistemahukad teenused (vee-ja õhutransport, info ja side, finants, kindlustus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, tööhõiveagentuurid, turvatöö, avalik haldus ja riigikaitse, haridus, tervishoid, kunst) moodustavad üle poole kõigist teenustest (2016.aastal 242000 hõivatut).

jne

Bussivedu on kõige muu summa-summaarumi kõrval suhteliselt marginaalne tegevus.

Veonduses ja laonduses on hõivatud umbes 50000 inimest ehk ca 8% kõigist hõivatutest.
Neist ca 4000 töötab välismaal. Sektori suuremateks allharudeks on kaubavedu maanteel (kolmandik hõivatutest), veondust abistavad tegevused (sadamad, laadungikäitlus, ekspedeerimine jm – viiendik hõivatutest) ning sõitjate vedu bussi, trammi, trolli ja taksoga (umbes 15% hõivatutest). Lisaks hõlmab sektor ka
raudteevedu, merevedu, õhutransporti, posti - ja kullerteenistust ning laondust.

Samuti on valdav enamus Eesti ettevõtetest mitteeksportöörid.
Seega küsimus IMHO jääb

*tsitaadid pärinevad sellest Kutsekoja OSKA uuringust.

[Kriku]

Samas sinu poolt nimetatud puidutööstus on küllaltki ekspordile orienteeritud ja kui Emajõe äärde uus tehas ka tuleb, siis ma ei kujuta ette, miks peaks rahvastiku kahanemine mahtusid vähendama. Aga nagu öeldud, ma ei tea, kuidas siseturule suunatud tootmiste või teenuste puhul tarbijaskonna vähenemisega arvestada, nii et panen nüüd noka kinni.

[Martin Peeter]

Kes majandusest huvitatud, võiks lugeda. Sisuliselt on plaanis laene tagasi maksta. Asi seegi - vähemalt ei viida raha kuhugi välismaale olematu tootluse peale "põletamisele".


https://poliitika.postimees.ee/4484900/ ... 1481498196

Selle peale võiks muidugi kiuslikult küsida, mitu päeva selline valitsus Vene rünnaku puhul Toompeal püsib? Ka see on üks näitaja, millele ma arvan, et mõned akf-d mõtlevad küll.

[Kriku]

Peeter Koppel Rootsi majandusest ja skandinaavialikust eduloost: https://arvamus.postimees.ee/4311633/pe ... a-eduloost

[teeline35]

Ka need, kelle jaoks on laissez-faire’ist saanud üks kõige hullemaid sõimusõnu, toetasid alguses vabakaubanduspõhimõtteid. Just neid põhimõtteid, mille tõttu OLI Rootsis maailma kõige kõrgem sissetulekute, tootlikkuse ja SKT kasv vahemikus 1870–1950.

Üks muinasjutt asendatakse teisega. Ei suuda muidu aru saada miks sellistes vabades majandustingimustes pidid välismaalt otsima endale rakendust sellised mehed; https://en.wikipedia.org/wiki/John_Ericsson

[Kriku]

Esimene pähe tulev seletus: USA-s ja Inglismaal oli raha rohkem.

Mitte et ma tahaks vaielda nii targa akf-iga, kellele on päevselge, mis on muinasjutt ja mis mitte. Mineviku Rootsi laissez-faire majanduse kohta on kerge artikleid leida (esimene vaste: https://www.libertarianism.org/publicat ... weden-rich ), aga eks akf tea paremini.

[Martin Peeter]

Peeter Koppel jätab arvestamata, et ka praegu ei kasva Rootsi üldse mitte halvasti. Muidugi mitte nii kiires tempos, kui madalalt baasilt alustanud majandused nagu Hiina. Aga hoopis madalama maksukoormusega ja dünaamilise USAga võrreldes viimase 10 aasta jooksul mitte halvemini kindlasti.

https://tradingeconomics.com/united-sta ... wth-annual

https://tradingeconomics.com/sweden/gdp-growth-annual

[Dr.Sci]

Populism ruudus kõigilt selle pealt skoorivatelt erakondadelt. Eriti sita mulje jätsid nüüd IRL ja SDE oma saba jalge vahele tõmbamisega - kes isegi ei võida midagi, Reform on tõenäoliselt ainus võitja. Pean tõdema, et saabunud see ajalooline hetk, mil Kesk on veel kõige riigimehelikum. Tuli oodata ligi 27 pikka aastat.

Aga mis maksud sealt tulema hakkaksid? Juba ehituse miljardist korjab riik kena kolmandiku oma kaukasse, edasi lisaks nende 200 töötaja tööjõumaksudele ka firmade maksud, mis antud ettevõttega varustusahelat pidi seotud (puit, energia, puhastusseadmetest tuleva käitlemine) pluss ressursimaksud. Ja riiki tulev ning pankadele tagasi laekuv raha, mis igas mõttes majandust ergutab. Eksportöör on selles mõttes väga väärtuslik, et loob eelduse ka sisetarbimise tõusuks.

Ega ikka ei korja ehitusest - infra ei maksa suurt midagi, seadmed/tehnoloogia mis on kallid, tuuakse koos oskustööjõuga välismaalt, siseriiklikelt tehingutelt küsitakse KM tagasi, lisaks nurutakse välja veel igatsugu soodustusi. Rahaga pankadest on sama asi. Tuli investeeringuna sisse, makstakse välisettevõtjale välja. Kogu võimalik kasum läheb investeeringu tagasiteenimiseks enne kui riik midagi saama hakkab. Nii on need asjad enne käinud ja kas tõesti arvate et miskit on muutunud? Ettevõtted ei kipu oma raha vabatahtlikult riigi taskusse andma, eriti tänu meie tulumaksu korjamise süsteemile - enamus laekub ikka tööjõumaksudest ja käibemaksust ja aktsiisidest mis korjatakse ... füüsilisest maksumaksjalt.

[Martin Peeter]

Just see infra ja ehitus selle asja kalliks teevadki. Tohutu suur ehitusmaht, ehitajate töö, ehitusmaterjalide tootjate töö. Tehnoloogilistest elementidest keevitatakse ka suur osa kohapeal kokku, sest nad on transportimiseks liiga suured.

[Kriku]

Aeg-ajalt ikka avaldatakse arvamust, et Eestis võiks ka olla kõigi tulumaksuandmed avalikud nagu Soomes.

Võib-olla tõesti võiks, aga kui vaadata avalike andmetega isikute tulude ajakirjanduslikku kajastust (ja muidugi ka kommentaare), siis on see paras mäda. Viimane näide: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/gr ... d=82511307

Avalike andmetega võiks kaasas käia nende kultuurse tarbimise oskus.

[Poti soldat]

Mulle on vaikselt tekkimas mulje et ainus suurem asi mida Eestisse veel saab ehitada ilma mingeid proteste tekitamata on neljarealised maanteed.

[Lemet]

Kusjuures on maanteede pooldajad vait kui kuldid rukkis teemal, et needsinased maanteede jagavad Eesti hullumini sektoriteks kui RB. Iga kiirteed äärde tulevad ju samuti aiad, mis tõkestavad loomade (ja joodikute) pääsu maanteele (näide on Via Baltic uus lõik Ääsmäelt Pärnu poole), sama argumenti tuuakse aga põhjusena RB vastu...

[Kriku]

Jah, kui Soome sõita minna, siis saab neid aedu kümnete kilomeetrite viisi näha.

[gorilla]

Ja kui Poola sõitma minna, näiteks trassil Varssavi-Poznan siis kohtab iga paarikümne kilomeetri tagant spetsjomm lahendusi sellise probleemi lahenduseks.

Võtsin täiesti suvaliselt A2 magistraali pealt, Gozdovo küla juurest.. Spetsjomm lahenduste omavaheline distants arvestamata
mõõtepulkade ebatäpsust-11.73km.

[Manurhin]

Tselluloositehasele oleks vastuseis kindlasti palju väiksem või koguni olematu, kui kavandataks kaasaegset, haisu- ja saastevaba tehast, mitte aga ülemöödunud sajandi tehnoloogial põhinevat reostajat ja haisutajat. Siin saaks riiklikul tasandil võimalikele investoritele selgelt välja öelda, et tulge, ehitage, investeerige, aga ainult seda, mis on tehnika viimane sõna. Liiga kallis? Aga kes ütles, et peaks odav olema? Miks me siis nt. veokitelt nõuame, et need mingitele Euro x nõuetele vastaks? Ettevõtja jaoks palju odavam tuleks ju mingisuguste MAZ-200 sarnaste elukatega ringi lasta, suva ju, kui mürisevad ja tossavad?
Kes on vanemad tartlased, need küllap mäletavad, et omal ajal meil siin juba üks lehakombinaat oli, ametliku nimetusega küll lihakombinaat, aga lehakombinaat sobinuks pareminigi. See ikka lebratses kaunis räigelt. Kui tuul juhtus "õigest" suunast olema, ega siis korteri aknaid väga lahti teha ei tahtnud. Mina küll taolisi aegu tagasi ei taha. Samuti jooksis tol ajal kanalisatsiooni solk otse emajõkke. Suvel palavaga jõgi haises nagu kanalkatoru ja Tartust allavoolu suplema minek polnud just väga tervislik tegevus. Aga kui ehitada reostav tehas Tartust ülesvoolu, siis äkki polegi tartlastel ühel hetkel enam kusagile ujuma minna, kui kanal on kolibaktereid täis ja jõevesi naha kärna ajab? Vähemasti selge S enam puhastamata jõkke ei jookse ja võrreldes nonde aegadega on jõevesi praegu märgatavalt puhtam. Milleks seda jälle reostama hakata, pealegi sedapuhku juba tunduvalt karmima keemiaga kui oli see kraam, mis kanalisatsioonist tuli.