www.militaar.net

Martin Peeter kirjutas:Ausalt öeldes ei suuda ma kuidagi pooldada mitmete meie majandusmõtlejate ideid, et Eesti peaks praegu reserve koguma. Raha põletamine välismaal olematu tootluse peal on ikka nõder majandusmõtlemine küll. Majanduse tõusu sel kombel pidurdada olukorras, kus on märgata koonerdamise ajal lahkunud inimeste tagasi pöördumist, ei ole minu meelest õige. Lõpuks ometi võiks neile kohale jõuda, et kõige suurem vara on Eestis töötavad eestlased. ...

Pane intressimäärad pikemale ajateljele (nx 50-100a), siis saad aru et neid allanulli-intresse (mis on oma olemuselt kerge absurdihõnguga) pikaks ajaks ei jätku. FED on viimase aasta jooksul juba 2 korda intresse tõusnud, ECB kui ma ei eksi vist veel mitte, aga ilmselt pole seegi mägede taga.
Natuke võiks mõelda ette ka, mis saab siis kui näiteks euribor tõuseb mõne aasta pärast tagasi mingi 3-5%'ni. Ta vist ajalooliselt käinud ka üle 7.

Praegu hetkel, sisuliselt praeguse buumitsükli tipus, v tipu lähedal on muarust üsna ohtlik hakata pillavalt elama, vanematel inimestel peaks veel meeles olema 2007-2008 pankrotte.. Muuhulgas ka EL tugi ilmselt oluliselt vähenem, rahvastiiku strukuur on halb (mis see number oligi pensionäre töötava inimese kohta vms, meil vist üks euroopa halvemaid).

Suuremad korporatsioonid ajaloos ongi oma suuremaid laienemisi teinud just kriisiaegadel, kui NEIL on kogutud tagavaraks raha, ja ülejäänutel pole - ja hädasolijate käest saab igatsorti varasid üliodavalt kokku osta. On seda eestiski selliseid asju juhtunud...

Mõnes mõttes on kummaline, et Rail Balticu puhul rõhutatakse, et see ei tasu ennast kunagi ära. Sama probleem autoteede ehitamisel ei häiri aga kedagi.

Veidi lihtsameelne arvamus, aga tegelikult nii ju ongi.

Elagu Ukraina kirjutas:Mõnes mõttes on kummaline, et Rail Balticu puhul rõhutatakse, et see ei tasu ennast kunagi ära. Sama probleem autoteede ehitamisel ei häiri aga kedagi.
Veidi lihtsameelne arvamus, aga tegelikult nii ju ongi.

Ilma RB-ta saab ka hakkama (on ju siiani saadud?) aga ilma autoteedeta vist ikka ei saa.

chac kirjutas: Pane intressimäärad pikemale ajateljele (nx 50-100a), siis saad aru et neid allanulli-intresse (mis on oma olemuselt kerge absurdihõnguga) pikaks ajaks ei jätku. FED on viimase aasta jooksul juba 2 korda intresse tõusnud, ECB kui ma ei eksi vist veel mitte, aga ilmselt pole seegi mägede taga.
Natuke võiks mõelda ette ka, mis saab siis kui näiteks euribor tõuseb mõne aasta pärast tagasi mingi 3-5%'ni. Ta vist ajalooliselt käinud ka üle 7.

Praegu hetkel, sisuliselt praeguse buumitsükli tipus, v tipu lähedal on muarust üsna ohtlik hakata pillavalt elama, vanematel inimestel peaks veel meeles olema 2007-2008 pankrotte.. Muuhulgas ka EL tugi ilmselt oluliselt vähenem, rahvastiiku strukuur on halb (mis see number oligi pensionäre töötava inimese kohta vms, meil vist üks euroopa halvemaid).

Suuremad korporatsioonid ajaloos ongi oma suuremaid laienemisi teinud just kriisiaegadel, kui NEIL on kogutud tagavaraks raha, ja ülejäänutel pole - ja hädasolijate käest saab igatsorti varasid üliodavalt kokku osta. On seda eestiski selliseid asju juhtunud...

See pikem ajatelg 100 a minevikku ei räägi meile midagi head. Vaid USA ja UK võivad selles ajapiiris midagi arvutada - ülejäänud mitte. Ja isegi nemad mitte - meenutagem I MS võlgu, mis tihti jäidki maksmata, uuemast ajast Kreeka korstnasse kirjutatud võlad. Meil aga - mitu korda on raha oma väärtuse üldse kaotanud?
Samuti ei räägi meile midagi vaffat keskpikk prognoos, mis me ette näha võime. Kas keegi arvab, et arenenud riigid hakkavad oma riigivõlgadelt tohutuid intresse maksma? Samuti on fakt, et ükski pensionifond ei suuda kaasa joosta palgakasvu ja inflatsiooniga. Maailm on sisenemas taas ebastabiilsemasse ajalooperioodi oma revisjonistlile suurriikide, infomullide ja eliidivastase mässuga.
Ja keda me üle võtma peame? Eesti piir vastu hiina müüri?

Walter2 kirjutas:

Elagu Ukraina kirjutas:Mõnes mõttes on kummaline, et Rail Balticu puhul rõhutatakse, et see ei tasu ennast kunagi ära. Sama probleem autoteede ehitamisel ei häiri aga kedagi.
Veidi lihtsameelne arvamus, aga tegelikult nii ju ongi.

Ilma RB-ta saab ka hakkama (on ju siiani saadud?) aga ilma autoteedeta vist ikka ei saa.

+ korralikud autoteed või pigem mis ajaga ja kui lihtsalt kuhugi tõmbekeskusteni pääseb, määrab otseselt kinnisvara hinda. Niipidi vaadates ei ole teed ainult kulu sugugi. Minumeelest oleks vaja RailBalticu asemel Eesti sisest rongiliiklust kiirendada ja laiendada. Kõlab kuidagi imelikult, et Läti piirini saab rahulikult uue raudtee teha aga Haapsallu rongiga minek on kättesaadamatu ulme.

Äripäev arvab, et laenu võib ikka võtta ja kasutada Tallinn-Tartu maantee välja ehitamiseks. Riigilaenu peab meie juhtiv majandusleht igati mõistlikuks instrumendiks.

Mina arvan, et võiks ka esmase iseseisva enesekaitsevõime üles ehitamiseks.

Tervikuna 4-realine Tallinn-Tartu tähendab laenu pealt tähendab ühtlasi 2. jalaväebrigaadi kohustuslikku mehhaniseerimist, sest selliste tee ehitamisel luuakse soodne ja piisavalt lai rünnakukoridor just mehhaniseeritud vastase tarbeks, kus kergejalaväega neid peatada on väga keeruline. Juba selle 60 m laiuse koridori tõkestamine on väljakutse omaette.

Brigaadid tuleks nii ehk naa varustada ja ka selleks võib vabalt laenuraha kulutada. Pigem ei jää vaindlasele, kogu nende tulerulli arvestades, murelikuks mitte praeguseid koridore mööda läbi murda, vaid neid lahti hoida. Sel põhjusel tullakse Tallinna peale pigem Narva suunalt, sest see on otsem ja siis saab eesliini varustada ka merelt.
Kumb on neile kergem, kas korra läbi murda või 200 km julgestada mõlemalt poolt?
Aga OT

Minu märkuse mõte oli selles, et meil poliitikud loobivad selliseid ideid väga kergekäeliselt, mõtlemata (õigemini oskamata mõelda) sellele, et sellel tee-ehitusel on vägagi riigikaitselised tagajärjed, mis ei pruugi olla odavamad kui tee ise.

Kapten Trumm kirjutas:

Äripäev arvab, et laenu võib ikka võtta ja kasutada Tallinn-Tartu maantee välja ehitamiseks. Riigilaenu peab meie juhtiv majandusleht igati mõistlikuks instrumendiks.

Mina arvan, et võiks ka esmase iseseisva enesekaitsevõime üles ehitamiseks.

Tervikuna 4-realine Tallinn-Tartu tähendab laenu pealt tähendab ühtlasi 2. jalaväebrigaadi kohustuslikku mehhaniseerimist, sest selliste tee ehitamisel luuakse soodne ja piisavalt lai rünnakukoridor just mehhaniseeritud vastase tarbeks, kus kergejalaväega neid peatada on väga keeruline. Juba selle 60 m laiuse koridori tõkestamine on väljakutse omaette.

Vaadake, asi pole päris nii lihtne et võtame aga laenu ja hakkame ehitama. Hetkel lõppeb 2+2 ära Võõbus (peale valmimist) ja hoolimata sellest et rahad olid eraldatud, venis projekteerimine ja ehitus sest Eestimoludes pandi töösse senistest oluliselt pikemad teelõigud ja projekteerijatel ütles ressurss üles, sellise lõigu peale anti esiteks ebareaalselt lühikesed tähtajad mistõttu võtis projekteerimishanke Leedu firma kes aga kohalikke olusid ei tundnud. See jama kestab muide praegugi edasi.

Tegelane5 kirjutas:

Walter2 kirjutas:

Elagu Ukraina kirjutas:Mõnes mõttes on kummaline, et Rail Balticu puhul rõhutatakse, et see ei tasu ennast kunagi ära. Sama probleem autoteede ehitamisel ei häiri aga kedagi.
Veidi lihtsameelne arvamus, aga tegelikult nii ju ongi.

Ilma RB-ta saab ka hakkama (on ju siiani saadud?) aga ilma autoteedeta vist ikka ei saa.

+ korralikud autoteed või pigem mis ajaga ja kui lihtsalt kuhugi tõmbekeskusteni pääseb, määrab otseselt kinnisvara hinda. Niipidi vaadates ei ole teed ainult kulu sugugi. Minumeelest oleks vaja RailBalticu asemel Eesti sisest rongiliiklust kiirendada ja laiendada. Kõlab kuidagi imelikult, et Läti piirini saab rahulikult uue raudtee teha aga Haapsallu rongiga minek on kättesaadamatu ulme.

RB'st rääkides on perspektiiv vale, umbes nagu üritataks asja binokli valest otsast vaadata
Keskus on Berliin, sealt edasi tuleb haru Varssavisse ja edasi liin Riiga. Küsimus lihtsalt selles kas see viimane sada meetrit "Kükametsani" asfalteeritakse (ups, raudteestatakse) või ei. Tallinn pole raudtee mõttes mitte mingi euroopa keskus ju, vaid täitsa ääremaa.
Samas linnal suurust ju on, näiteks kui eesti kuuluks prantsusmaale, oleks Tallinn nii umbes 5. linn prantsusmaal... peale Pariisi, Marseille', Lyoni ja Toulouse'. Võrdluseks - Nizza, Strasbourg, Nantes, Bordeaux, Lille, kõik on juba Tallinnast väiksemad.

Ajaline perspektiiv on teine asi. Kui täna asi tundub ulmekallina (täitsa võimalik et on ka), ja kümne aasta pärast samuti siis tasuks mõelda pika perspektiivi peale. Kas näiteks Tallinn-Peterburi raudtee kui ta ca 100 aastat tagasi ehitati, oli kallis või ei olnud. Küllap peeti samuti kalliks ja mõtetuks.... täna see raudtee meil lihtsalt on ja keegi ei mõtlegi sellele, kas oli või ei olnud kallis.

Tallinn pole raudtee mõttes mitte mingi euroopa keskus ju, vaid täitsa ääremaa.

Juhul, kui tunnel rajatakse, oleks ju idee igati jumekas...ja ääremaast poleks enam juttugi.

Balti Raudtee Seltsil kulus paarkümmend aastat, et pankrotti minna. Vähemalt alguses tasus Peterburi raudtee ära.

Paistab, et hea elu jätkub...

Kaupade eksport suurenes jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga üheksa protsenti ja import vähenes kaheksa protsenti, ekspordi kasv oli laiaulatuslik, suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.

/snip-snip/

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta jaanuaris 74 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 11 protsenti ja re-eksport neli protsenti.

https://www.err.ee/688984/eksport-kasva ... -protsenti

Nii et siis mitte ainult ei kasvanud eksport, vaid paranes ka maksebilanss. Omatoodangu ekspordi kasv oli suurem kui re-ekspordi kasv. Import aga üldse vähenes...

Selle viimase uudise valguses võib juhtuda, et järgmise aasta alguses peame jälle tõdema - vaatamata valitsuse pingutustele tuli riigieelarve jälle täis. -100MEUR alkoaktsiisi kaetakse kenasti KM, TM ja sotsmaksu ülelaekumisega. Need ülelaekumised pole aga seotud valitsuse tegevusega vaid pigem hea väliskeskkonna seisundiga.