www.militaar.net

Majandus kasvab hoogsalt, ehk ei peaks reform eesotsas närviliselt kogelejaga pidevalt praegust valitsust tõrvama. Kui seda alkojama, mida muuseas reformi targal juhtimisel alustati, poleks, siis oleks neil olukord päris mäda.

Isegi kui ref uued valimised võidab, on neil ju siiski paarilist vaja. Kui ref saab 30+, kesk ja ekre 20+ mandaati, mis teeb kokku 80+ kohta. IRL, sotsid ja vaba või keegi veel saavad kokku umbes 20 saadikut.

Ilma keski või ekreta ei ole võimalik stabiilset valitsust moodustada.

See jaanuar on võrdluses eelmise jaanuariga, kus impordis figureerisid vist parvlaevad või midagi muud ühekordselt suurt. Ilma selleta ei ole midagi erilist, siis on puudujääk isegi kasvanud.
Pakun, et järmine valitsus on ilma süümepiinateta Reform ja Kesk. Siis alles saame stagnat näha.

Samas isegi pankur tunnistab, et pensioni teine sammas on räige rahapõletamine.

http://m.arileht.delfi.ee/article.php?id=81585717

Kõige õigem oleks see ära lõpetada. Aga ei - paljud pankurid teenivad liiga hästi ja ei pea selle juures eriti midagi liigutama.

Tõeline Eesti pisness: korjame raha maksudena kokku ja viime välismaale võimalikult madala tootluse peale.
Ja kiidame iseennast- tõeliselt konservatiivne rahandus.

Minu II sammas on üldse miinuses, kuigi peaks igal aastal paarsada euri plussi teenima, et inflatsiooni kompenseerida. Hiljem kui seda välja hakatakse maksma, siis tulevad igasugused haldustasud jms ka kindlasti peal. Raha põletamine on üsna täpne kirjeldus selle asja kohta.

Teine sammas... Vanaproua oli üpris verine, kui kirjatüki avaldas.

http://m.epl.delfi.ee/arvamus/article.php?id=51296314

Igasugused sambad on saatanast...Isegi kui paarikümne aasta pärast ongi alles riik ja institutsioonid kes võiksid praegu 40-ndates isikutele pensioni maksta on see raha väärtus mis kätte saab alla igasuguse arvestuse. Mõttekam on säästud paigutada kinnisvarasse või investeerida.

Walter2 kirjutas:Igasugused sambad on saatanast...Isegi kui paarikümne aasta pärast ongi alles riik ja institutsioonid kes võiksid praegu 40-ndates isikutele pensioni maksta on see raha väärtus mis kätte saab alla igasuguse arvestuse. Mõttekam on säästud paigutada kinnisvarasse või investeerida.

Natuke vigane arutelu, sest teine sammas oli muudetud kohustuslikuks ning valida sai ainult selle (lubatud) riski ja tootlikuse järgi.
Kui keskmist palka saavad head vanemad, kes kasvatavad vähemalt kolme last (sest ainult nii saame tagada järjepidevust), on ostnud pangalaenuga korteri või maja, siis sealt ei jää midagi kogumiseks ja investeerimiseks - kõik läheb laste haridusse ja haritusse. Soetatud korter/maja on nende elu lõpus samuti oma elukaare lõpus (praeguse kesise ehituskvaliteedi juures). Väikeasulates on küllaga pea muidu ära antavaid kortereid, kuhu keegi ei taha investeerida.
Halle toone on siin rohkem kui musta-valget, kindlasti üle viiekümne ...
IMHO (ise penskar ja oman kogemust)

Natuke vigane arutelu, sest teine sammas oli muudetud kohustuslikuks

Korrigeerime- kohustuslikuks alates sünniaastast 1983...

Mitte ühtegi 10 aasta jooksul aastast tootlust üle 5%

http://www.pensionikeskus.ee/statistika ... tatistika/

Parim 10 aasta tulemusega fond

LHV M NAV 10 aastat tagasi: 12,57 EEK (0,80337 eurot), täna 1,27996 eurot

Ehk tootlus 10 aasta jooksul 59%

Samal ajal keskmise palga kasv: 68%

https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk

Isegi kõige targem investor on selle aja jooksul oma 10% raha ära põletanud ja ilmselt läheb see hullemaks.

Raha teiste riikide võlakirjade ostmiseks nagu ratsahobusel s... Samas kuidas on lood oma riigi laskemoonavarudega?

https://www.err.ee/694101/eesti-panga-v ... rdi-euroni

Martin Peeter kirjutas:Raha teiste riikide võlakirjade ostmiseks nagu ratsahobusel s... Samas kuidas on lood oma riigi laskemoonavarudega?

https://www.err.ee/694101/eesti-panga-v ... rdi-euroni

Räägid asjadest, millest mitte midagi ei tea.

Enamik keskpanku jätab selle raha ikka oma riiki ja raha jõuab oma riigi võlakirjadesse, kas või kaudselt. Kuni kolmandiku emissioonist võib järelturult osta üks keskpank. Selles osas tehakse ka keskpankade vahel diile, olen kuulnud. 3% SKT-st defitsiidini, mille puhul alustaks EL ülemaäärase defitsiidi menetlust, on meil veel ruumi minna küll ja riigivõlg on väike.
Meietaolisi timurlasi, kes enesest rikkamaid riike finantseerivad, annab otsida. Langetati printsipiaalne otsus, et meie nii ei tee. Riigilaen polevat Saatanast, aga lihtsalt ... pole häid projekte.
Noh - ütleme, kui meie kaitseväe arengu teemas teadasaadu kokku võtta - kas see pole hea projekt, et tagada, et vähemalt sel 21 000 SAK-l oleks piisav laskemoona varu? Ühe pataljoni laskemoonavaru 30 päevaks maksab 180 miljonit - umbes sama palju, kui meie aastane varustuse ostmise võime kokku.

Indrek Neivelt eelarvepoliitikast ja rahatrükist.

https://www.err.ee/821721/indrek-neivel ... a-eelarvet

Soovitan kõigil Reformierakonna fännidel lugeda ja oma peaga juurde mõelda!

Jegorov: kõrgetest kütuseaktsiisidest võiks päästa automaks. Mõte on õige, aga realiseeritaks see meil muidugi nii, et aktsiis jääks alles, aga automaks tuleks juurde.

Ei peagi vaidlema, ma tean, et akf Kriku on konservatiiv ja Isamaaliidu pooldaja. Lihtsalt hooliv riik ja sotsiaaldemokraatia näib inimesi õnnelikumaks tegevat, nagu näitab maailma õnneindeks.