Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[allatah]

"Põlismets" jah ja teatavate reservatsioonidega. Mumeelest ei saa metsa jätta vedelema erinevas kõdunemisastmes tüvesid. Õigemini tuleks täisealiseks saanud puud õigel ajal maha raiuda, aga et nad saavad küpseks erinevatel aegadel siis ongi sellise metsa majandamine tunduvalt keerulisem kui lageraiet teha. Lageraie niimoodi et kogu plats golfiväljakuks on iseenesest samuti OK. Eks sinna kultiveeritakse siis mingi uus põlvkond. No aga niimoodi nagu Eestis tehakse, et mis kasumlikult rahaks teha kannatab see müüki ning ülejäänu jääb vedelema tundub täispornona. RMK blogid on nagu on - see on sama nagu igasuguse teadusega: püstita lähteülesanne ja anna teadlasele stipendium ning ta tõestab mille iganes ära.

Aluspinnasest sõltub asi suuresti siis kui lasta asjal looduslikku teed minna. Inimtegevusega sekkudes saab ka kõige hullemast lodumetsast midagi ikka. No sellel eelpool mainitud talumaatükil kasvavad looduslikult üsnagi edukalt kuusk ja kask. Mänd kasvab seal niipalju kui ma ise neid sinna istutasin. Lehis kasvab vähemalt sama edukalt kui mänd - selle pistis kunagi vanamees mulda. Tegelikult võiks viimast julgemalt paljundada - annab metsale värvi juurde ja on muidu ka kasulik. Muud lehtpuud nagu vaher, saar, tamm, pihlakas, toomingas jne kasvavad samuti. Pihlaka- ja toomingametsadest pole kuulnud kuid ülejäänutest saab vajadusel metsa kujundada.

Küsimus just selle väite kohta, et Eesti raielangid tunduvad pornona, sest neid ei tehta ilusaks ja puhtaks.
Miks peaks seda tegema? Ega enamus raiesmikest pole ka enne raiet mingid metsapargid või puisniidud.
Mina soovin, et riigi vara kasutataks mõistlikult ja ratsionaalselt ning ei tegeletaks riigi raha raiskamisega. Samamoodi näeksid Politseiautod palju ilusamad/ägedamad välja, kui panna neile suurem ja läikivam valuvelg alla ja mingi spoileriringi võiks ju kah veel panna, aga ometigi enamus inimesi vist seda ei sooviks.
Ma ei küsi seda küsimust ja ei too neid näiteid paha pärast. Ma puutun selliste küsimustega tihti kokku. Hiljuti saatis üks ajakirjanik mulle mingid pildid raiesmikust ja hakkas justkui ootama seda vastust, et seal on kõik pahasti, kuna nii palju oksa on maas. Ma ei osanud talle selgitada, et midagi oleks pahasti ning hiljem ta ütles, et ta käis vanast mööde teed jalutama ja siis oli seal mets, aga nüüd on oksad ja seda on kole vaadata.
Ma saan aru, et esteetiline väärtus on oluline, aga mul on tunne, et seda ei osata alati panna kaalukausile, kus teistel kaaludel võivad olla nii ökoloogilised väärtused kui ka rahanduslik aspekt. Näiteks visuaalselt väga koledad on need puuköndid* , mida viimasel ajal on hakatud lankidele jätma, samas on neil kõrge ökoloogiline väärtust.
Puukönt*elusatest puudest on jäetud kasvama mingi paarimeetrine osa ja ülemine pool on ära lõigatud. Need pidid viimaste teadmiste kohaselt olema tulevikus väga head pesapuud erinevatele lindudele ja väikeloomadele-putukatele.

Oli veel kuskil küsimus Google Timelaps kasutamise kohta.
Google timelaps pole mingi metsanduslik tööriist. See lihtsalt ei ole selle jaoks sobiv ja kõik. Siin ei tasu hakata rääkimagi midagi "no on jah mõned tegurid, mida ta ei arvesta, aga üldpilti näeb ikka".
Jah, mingit pilti seal näeb, aga seda pilti on väga raske või võimatu mingisse tõlgendusse panna ja eriti veel metsandusega mitte kokkupuutuva inimese poolt. Ja siis tehakse väga valesid järeldusi.

Need kes on nõus uskuma riiklikku statistikat, saavad kõige värskemat infot siin lehel olevalt kolmelt lingilt: https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ees ... -mets-2017
Seal on eraldi peatükid metsavarude, raiete ja keskkonna kohta.
Jah, see info ei tule kätte nii mugavalt, kui kuskil facebooki seinal karjutud "Mets saab homme otsa" ning ka järeldusi tuleb selle info põhjal ise teha, aga see on kvaliteetsem info, kui Google timelapse.

Ma ei ole neid 2017a tulemusi veel lugenud, aga panen 2016 andmete põhjal mõned huvitavamad või vastuolulisemad järeldused, milleni võite neid andmeid lugedes jõuda:
-Samasuguse tehnoloogia (saeveskid) korral saame 50a pärast ilmselt lõigata vähem männikuid, kui praegu. Ei, männikud ei saa otsa, aga neid on siis vähem ja me ei saa suurt midagi ette võtta.
-Me võiksime praegu raiuda mitmeid metsatüüpe oluliselt rohkem.

[vanahalb]

Küsimus just selle väite kohta, et Eesti raielangid tunduvad pornona, sest neid ei tehta ilusaks ja puhtaks.
Miks peaks seda tegema? Ega enamus raiesmikest pole ka enne raiet mingid metsapargid või puisniidud.

Metsamajanduse üks eesmärk peaks olema ikka olemasolevat paremaks teha? Kui palju lisaressurssi enda järelt koristamine nõuaks? 5% kogu eelarvest, 10% või 25%? OK, ilma kändude juurimiseta - vaid nii, et oksad pärast silmi peast ei torgiks. Mul harvesterijuhtidest tuttavaid suurt pole... kuskilt ammusest ajast on meelde jäänud, et Soomest Eestisse tulles oli kellelgi lausa tüli majas- objektijuht või metsnik kirus, et krt, ära vaaluta neid oksi. Raiskad ainult aega ja kütust ja raha. Las kukuvad nagu juhtub ning selle raha eest on liigagi hästi. Vaalutamine, nagu ma aru saan, on vajalik selleks, et oksi pärast lihtsam kokku oleks korjata. Natuke aega tegi nagu Eestis nõuti, siis hakkas jälle vaalutama, sest mõtted uitasid oma rada ja liigutused olid lihtsalt käe sees.

No selline majandamine kus ajakirjanikud ning muidu inimesed pärast uurivad, et miks laga vedeleb on umbes samasugune käitumine nagu minna metsa piknikku pidama ja vorstinahad ning ajalehepaberid seal maha loopida. Põhjenduseks sobib vägagi hästi, et vorstinahkadest saavad rebased ja kährikud kõhu täis ning ajalehepaberiga vooderdab põldhiir enne talve oma urgu. Muidugi süüakse need jäägid kellegi poolt ära või mädanevad ise huumuseks kuid küsimus on rohkem kultuuris.
Rinnuniulatuvate kändude kohta (ma arvasin, et seal on sunnitöölised oma lahjat supipajukit välja teeninud) vastas akf saunik, et suure tõenäosusega on seal olnud okastraataed. Ma siis järeldasin, et harvesterijuht pole tahtnud okastraadijupiga puutüve võtta ja on selle kõrgemalt maha lõiganud. Ei saanudki täpselt aru, et mis takistanuks järgmise lõikega kändu normaalpikkuseks lõikamast ja traadijupiga puud eraldi virna panemast. Tõesti, liigne liigutus tapab talendi ja pärast tuleb sellele notile eraldi järgi tulla ja see kõik ajab eelarve balansist välja. Palju lihtsam on kui õpetatud mehed selgitavad, et niisugune tüügas on tulevikus igasugustele elukatele pesapuuks ja koduks ning kokkuvõttes väga määrustikupärane. No aga mis takistab neil elukatel tavalises kännus elamast ja kus need pesapuud siis on kui seal kohas juhtumisi metsa poleks raiutud?

Sellise säästumetsamajandus on tegelikult palju pikema viitega kui esmapilgul tundub. Juba praegult kaldub rahva arvamus sinnapoole, et metsamehed keeravad ainult sitta kokku ja pole neile mingit tselluloosivabrikut vaja. Puhaku jalga.
Veel laiemas plaanis uurib taolisi asju mingi teadusharu, mille nimetus hetkel meelde ei tule. See on umbes sellised teooriad, et kui pesta kevadel tootmishoone välisseinad survepesuriga puhtaks (100 EUR), tõuseb parema töökeskkonna tõttu tööviljakus ja lisaväärtust luuakse mitte millegi arvelt 500 EUR.

[dm7]

Töökultuuri jutuga tahaks nagu nõustuda isegi, aga teisalt kisub vägisi selliseks linnainimese ''lehed võiks rohelisemaks ka värvida, et mets ilusam oleks''.

[Tegelane5]

Töökultuuri jutuga tahaks nagu nõustuda isegi, aga teisalt kisub vägisi selliseks linnainimese ''lehed võiks rohelisemaks ka värvida, et mets ilusam oleks''.

Ma mõistan väga hästi millest 'vanahalb' räägib ja linlane ta pole. Et tallinlane aru saaks, siis samahästi võiks Mustamäe parkmetsasi harvesteridega "vähe" harvendada.

[Jaanus2]

Mis "metsaaluse koristamist" puudutab, siis see on puhtalt majanduslik küsimus - tasub või ei tasu. Inimesel võib olla ilus vaadata kui ka käbid on ära korjatud (Kihnus vanasti korjati, küttega oli hirmus kitsas), aga loodusele seda vaja pole, liigne koristamine on isegi kahjulik. Lagunevast puidust toituvatel liikidel pole kuskil elada, mulla huumusesisaldus ja viljakus väheneb ajapikku.

[allatah]

Metsaseadus kohustab hetkel raiejäätmeid koguma. Raiejäätmeid võib koguda põhimõtteliselt kolmel viisil:
-Vedada langilt ära (hakkimiseks)
-Jätta langile vaaludesse
-Jätta langile hunnikutesse (tavaliselt veetakse hunnikutesse jäetud raiejäätmed ca. aasta jooksul siiski samuti välja)

Langile jäetud raiejäätmed ei või seejuures võtta enda alla üle 20% langi pindalast.

Ma hiljuti nägin just ühte lanki, kus algaja harvesterimehe kogemuse puudumise tõttu oli palju oksa ka väljaspool vaale. Jah, oli püütud koguda vaaludesse, aga palju risu oli kõrval. See oli esimene selline lank, mida ma nägin. Tänapäeval on vaaludesse kogumine täiesti normaalne tegevus, aga see ei tähenda nüüd seda, et muu metsaalune oleks vaalude kõrval nagu park. See tähendab siiski seda, et harvester teostab lõikamis ja laasimisprotsessi oma ees ning suurem osa oksi kukub masina ette ja hiljem sõidab masin neist üle. Mujale jäävad maha need oksad, mis olid metsa all juba enne lõikust ja need oksad, mis kukuvad puu langetamise ajal (langetava puu surnud oksad ning naaberpuude mõned oksad, millele langetav puu võibolla pihta läheb.
Liigniisketel lankidel (ja selliseid on Eestis maru palju, on oks vajalik ka selleks, et masinad paremini pinnal püsiks.

Oksi ei jäeta laiali juba seepärast, et see segab metsauuendamist. Maapinna ettevalmistamismasinaga ei saa sõita sellisel langil, kus oksad on jäetud, kuhu juhtub. taimi ei saa sellisele langile normaalselt istutada ja kui isegi kuidagimoodi taimed suvaliselt maha panna, siis on pärast nende hooldamine maru raske, sest nad ei ole sirgete ridadena.


Okastraadiga kännud jäetakse jah teadlikult kõrgemad. Harvester ei tee seda alumise osa lõikamise liigutust seepärast, et täpselt ei ole ju teada, kus see okastraat seal kännus on. Okastraati on pandud igat moodi ja see võib olla eri puudel eri kõrgustel ning joosta ka kännus vertikaalsuunaliselt. Harvesteril teostab lõiget samasugune saekett, nagu mootorsael, mis ei talu metalli. Harvesterimeestel on vahetuskette kaasas hulgim (pakun, et 3-4 tükki minimaalselt) ja iga kord kuskile linna minnes võetakse kõik nürid ketid teritamiseks kaasa. Üks lõige metalli teeb keti nüriks ja järgmine teritus kulutab ketti.
Neid okastraadiga kände on lõiganud maha mehed mootorsaagidega, kui see on mingil põhjusel vajalik (meenub üks lank, kus see tundus liiklusohutuse poolest tarvilik), aga mida head see juurde annab, kui see nott lükata kännu kõrvale maha? Minu arust ei ole see isegi visuaalselt kuidagimoodi kaunim.

Teised kõrged kännud on veel need, mis on jäänud alles justkui ühest juurest väljakasvanud mitmest tüvest. Tihtilugu on liigniisketel aladel selliseid sanglepa kände ja mõnikord on ka kuused sellised. Siis võib olla alles isegi mingi meetri pooleteisene kõrge känd. Sellega ei ole midagi teha, sest üldjuhul ei sobi nad ka hakkimiseks. Samas kui neid kände on üle langi palju, tuleb nad maha saagida juhul, kui sinna langile läheb hiljem maapinna ettevalmistuse masin. See masin peaks sõitma suhteliselt otse ja ta ei peaks paljudest kändudest kogu aeg mööda põiklema, muidu ei saa ta lihtsalt oma ülesannet korralikult täita.

Mul oli siin 36nda lehe alguses pilt ühest Skandinaavia langist. See oli kusjuures täiesti maantee ääres ja küla läheduses olev lank ja vaadake palju oksa seal ülepinnaliselt maas on! Ei ole see asi päris nii, et Skandinaavias on kõik nii ilus ja hea ja Eestis rikuvad metsamehed ainult inimeste elukeskkonda.

Kas see maas olev oks ja mitte pargilik raielank on siis hea või halb? Minu hinnangul on lühike vastus selline: ökoloogiliselt hea, visuaalselt halb ja lõpuks sõltub sellest, kas selle väljatoomine on otstarbekas või mitte. Kas ta peaks sõltuma ainult visuaalsest aspektist või ainult ökoloogilisest, ma ei tea.

Mulle küll meeldivad ka vanad autod, aga kortermajas kus ma elan, on ühel mehel roosakas (jõhkralt ära pleekinud endine punane) ja paljude roostelaikudega Škoda Felicia. Ta näeb maja ees parklas päris kole välja. Kas peaks nõudma, et ta endale uue auto ostaks, sest see on kole ja riivab silma?

---
Lisa
https://skogeier.no/wp-content/uploads/ ... ngfold.pdf
See on küll norrakeelne tekst, aga Google translate teeb imesid. Valisin välismaise artikli, sest olen kuulnud (õnneks mitte siin foorumis), et Eesti Maaülikooli teadlased on nagunii kallutatud ja teevad metsameestele sobivaid artikleid. See viide ehk kinnitab akf Jaanus2 väiteid, et metsaaluse koristamine ei ole see, mis oleks kõigile (arvestame ka teisi elusorganisme) vajalik. Viite seitsmendal lehekülel on räägitud sellest, et vanasti koristatigi langid puhtaks ja missugust mõju see loodusele avaldas.

Jällegi on küsimus looduskaitse efektiivuses. Me võime ju jätta metsa üldse raiumata, aga siis peavad inimesed eluks vajalikku tooret kuskilt mujalt loodusest võtma ja see mujalt ei ole üldjuhul taastuv. Me võime ju majandada metsi ilma lageraieteta, aga siis peame sama puidukoguse saamiseks tegeme ühes ajaühikus raieid 3-6 korda suuremal pinnal. Kas see on loodussõbralik? Me võiksime teha ka maailma mõistes normaalseid lageraieid (paarkümmend või paarsada hektarit, kuhu ei jäeta ühtegi säilik-ega seemnepuud kasvama), aga me hindame, et see mõjutaks meie loodust liiga rängalt ja siis võiksid tekkida olukorrad, kus tulevikus järgmistel põlvedel tõesti ei ole enam kvaliteetseid metsi, mida raiuda.
Praeguses metsanduses on suuresti käsuandjateks ikkagi loodusteadlased, sealhulgas metsandusteadlased. Nende töö tulemusena on pandud kokku seadused ja metsameeste tegevusraamistik.

[vanahalb]

Vähemalt mina nii ortodoksne ei ole, et eeldaks raudrehaga langi ülekäimist nagu surnuaias tehakse. 36 leheküljel oleva pildi oksad on .... nii enam-vähem. Enam-vähem on siis kui on põhimõtteliselt võimalik mootorrattaga igas suunas mööda lanki sõita (mitte et ma nüüd ise lageraielankidel sõitmas käiks )
Metsaseadusest tulenevad võimalused oksi koristada paistavad
- hakkimiseks äravedu on OK
- hunnikuttesse jäetud, eeldusel, et kunagi head ajad tulevad ja hakkepuiduks läheb on samuti OK.
- vaaludesse jätmine ongi see, mida ma julgeks täispornoks pidada. Esiteks torkab selline rägastik (erinevalt kuhjast) kohe silma ja siis kui juba uued taimed maas, ei lähe enam keegi neid vaalusid koristama. Niisuguseid loomi ka Eestis pole, kes kuivanud vaalud maatasa trambiks ja see roogandik jääb küll järeltulevatele põlvedele, kes siis esiisasid hea sõnaga ei meenuta.

Päris muruniidukikõlbulikuks metsa nagunii ei saa ja polegi kunagi tehtud (v.a seal, kus vaesus nii suur on, et käbid ka ära korjatakse). Ühes kihis lebavad oksad või põhimõttel "suurem osa risust minema" koristatud mets on paar aasta selline, kus võib, aga ei pea kohe orgi otsa komistama. Mahajäetud vaal seevastu.... ma pean minema spetsiaalselt vaatama, et kas ühes kohas (raiuti minumeelest ca 2007) olnud vaalud on veel alles või on nad põrmuks varisenud või on karu nad oma koopaks tassinud. Ilma vaatamata pakuks, et on alles ja looduses selgelt eristatavad ja möödasõitjad kiruvad metsameeste laiskust.

[Manurhin]

Harvesteril teostab lõiget samasugune saekett, nagu mootorsael, mis ei talu metalli.

Kas harvesteridel siiski ehk vähe tugevamad ketid ei ole? Ka hariliku mootorsae jaoks on saada mingist erisulamist hammastega kette, millele üks naelake midagi ei tee. Harilikest kettidest on need küll märgatavalt kallimad, mõeldud eeskätt lammutus- ja päästetööde jaoks. Kunagi mõtlesin oma saele ka sellise osta, aga kuna otsest vajadust nagu polnud ja ma pole ka kindel, kas sellist ketti üldse viiliga teritada saab, siis ostmata see jäigi. Aga peamine küsimus on, kuidas metsas üldse kindlaks teha, milline puu okastraati sisaldada võib? Ma olen oma metsast küttepuid lõiganud ja mõnel korral puu sisse kasvanud okastraadi peale sattunud (traat paigaldatud arvatavasti millalgi viiekümnendate algul) ja väljast pole absoluutselt midagi aru saada. Jah, ma tean, et nii 60+ aastat tagasi oli selle koha peal lapike metsaheinamaad ja lisaks karjateed, aga kus täpselt - mine võta kinni.

[kromanjoonlane]

Mahajäetud vaal seevastu.... ma pean minema spetsiaalselt vaatama, et kas ühes kohas (raiuti minumeelest ca 2007) olnud vaalud on veel alles või on nad põrmuks varisenud või on karu nad oma koopaks tassinud. Ilma vaatamata pakuks, et on alles ja looduses selgelt eristatavad ja möödasõitjad kiruvad metsameeste laiskust.

Sihukesi vaalusid olen palju näinud- pakun, et on veel looduses eristatavad , aga pehmeks ja madalaks mädanenud. Ja möödasõitja ei kiru, sest noorendikust nad välja ei paista. Ja aastal 2027 pole neist enam jälgegi.
Palju selgemalt on eristatavad nõuka-ajal metsaadraga tehtud vaod, mille harjadele isututati kuusetaimed. See ei olnud väga hea lahendus, sest tuul kipub vaoharjal kasvavaid kuuski ridamisi ümber lükkama. Need vaod on kindlasti veel 2027.a. kah alles.

[allatah]

- vaaludesse jätmine ongi see, mida ma julgeks täispornoks pidada. Esiteks torkab selline rägastik (erinevalt kuhjast) kohe silma ja siis kui juba uued taimed maas, ei lähe enam keegi neid vaalusid koristama. Niisuguseid loomi ka Eestis pole, kes kuivanud vaalud maatasa trambiks ja see roogandik jääb küll järeltulevatele põlvedele, kes siis esiisasid hea sõnaga ei meenuta.

Siinkohal tuleb ilmselt tõdeda, et me jääme akf Vanahalvaga erinevatele seisukohtadele.
Mina ei oska täispornoks nimetada midagi, mis ongi tehtud justnimelt selleks, et tulevikus oleks võimalikult hea metsa majandada. Võibolla on meil erinev elukogemus või mingi muu põhjus. Olen ka ise metsamees ja ei oska kahjuks või õnneks kiruda neid minevikus jäetud alasid, kus kunagi oli oksavall. Jah, oksavalle jäeti ka 30 aastat tagasi ning need on praeguseks kadunud ning samadel aladel majandatkse uuesti metsa.
Ilmselt me ei saagi kõiki seaduseid, sh. Metsaseadust teha selliseks, et ta oleks igale inimesele meele järele.

Harvesteril teostab lõiget samasugune saekett, nagu mootorsael, mis ei talu metalli.

Kas harvesteridel siiski ehk vähe tugevamad ketid ei ole? Ka hariliku mootorsae jaoks on saada mingist erisulamist hammastega kette, millele üks naelake midagi ei tee. Harilikest kettidest on need küll märgatavalt kallimad, mõeldud eeskätt lammutus- ja päästetööde jaoks. Kunagi mõtlesin oma saele ka sellise osta, aga kuna otsest vajadust nagu polnud ja ma pole ka kindel, kas sellist ketti üldse viiliga teritada saab, siis ostmata see jäigi. Aga peamine küsimus on, kuidas metsas üldse kindlaks teha, milline puu okastraati sisaldada võib? Ma olen oma metsast küttepuid lõiganud ja mõnel korral puu sisse kasvanud okastraadi peale sattunud (traat paigaldatud arvatavasti millalgi viiekümnendate algul) ja väljast pole absoluutselt midagi aru saada. Jah, ma tean, et nii 60+ aastat tagasi oli selle koha peal lapike metsaheinamaad ja lisaks karjateed, aga kus täpselt - mine võta kinni.

Jah, ma väitsin ekslikult, et on samasugused, nagu mootorsaagidel. Päris üks-ühele samad need ei ole ja kindlasti on ka erinevaid sulameid kasutusel, aga põhimõtteliselt tegemist ikkagi sama tootega ja ikka nürineb okastraati lastes. Mootorsaele ja ka võsasaagidele on olemas erisulamiga asju, aga mingil põhjusel neid väga ei kasutata. Asi ongi selles, et ta ei nürine nii palju, kui tavaline, aga siiski nürineb ja selle teritamine on hoopis keerulisem.
Okastraat on tavaliselt mingis reas ühevanuste puude küljes. Enamus meie raiutavatest metsadest on ju siiski ühel või teisel ajahetkel olnud põllumaad ning okastraat on olnud mingites servades, mida on ühel või teisel viisil võimalik metsas aimata.
Okastraadi olemasolu tuvastab tihti juba eelnevalt langil käiv metsameister, kes ka vajalikke piire sisse märgib. Masinast teda tõesti hästi näha ei ole kuni esimese ketiga sisselaskmiseni.

[Kriku]

Jah, oksavalle jäeti ka 30 aastat tagasi ning need on praeguseks kadunud ning samadel aladel majandatkse uuesti metsa.

Kui looduses puu ümber kukub, jääb ka ju kogu võra ühte hunnikusse mädanema. Igasugu oksahunnikud kaovad üsna ruttu ära, akf-idel on õigus.

[davidsoniharald]

Loen ja mõtlen, et kui jäärapäiselt rumalat juttu võib inimene vahel ajada.

Alustame sellest: Langi koristamine lihtsalt koristamise pärast = fosiilsete kütuste põletamine. Loodushoiuga ei ole siin midagi pistmist. Kõdunevad kohapeal ära, on nad looduslikus ringluses tagasi.

Kui neid oksi on mõistlik välja vedada hakkeks, siis seda ka tihti tehakse. Kui ei ole, siis las jäävad sinna vaaludesse. Osadel pinnasetüüpidel on see oksavaal ainus osa langist mis tehnikat kannab ja pärast töö lõppu seda sealt üles korjama minna võimatu. Vaalud torkavad silm? Kui kaua? 5-10 aasta jooksul on seal uus noorendik peal ja ei torgi miski enam silma. Lisaks saab sellest vaalust tohutu hulga metsa väiksema fauna elupaik. Väide, et "see roogandik jääb küll järeltulevatele põlvedele" näitab, et sa ikka metsa eluga väga kursis ei ole. Mine vaata see 2007 lõigatud lank üle, proovi vaalud üles leida ja pane meile siis mõni pilt ka.

Minu metsas on kaks lageraie lanki hetkel. Ühe lõikasin ise viis aastat tagasi. Oksad jäid suvaliselt, kuna pole eriline metsamees. Saan mootorrattaga igas suunas üle sõita ja teen seda regulaarselt. Võrreldes ajaga, mil seal oli kõrge mets, on selle raiesmiku elu tohutult muutunud. Liigirikkus on ma pakun kümnekordistunud. Sel aastal on seal nii palju metsmaasikaid, et minu pere ei ole jõudnud neid ära süüa. Võib mitu tundi järjest süüa ja vähemaks ei jää.

Teine lank lõigati kaks talve tagasi ja harvesteriga. Oksad pandi vaaludesse ja tehnika sõitis mööda seda. Maha nad jäidki, pinnas liialt pehme. Mööda neid vaale ja seda raielanki saan mootorrattaga sõita igas suunas.
Kõrval tehti ka kõik hooldusraied ära, oksad samuti vaaludes ja tehnika sõitis üle. Minu meelest ei ole kole ega torgi silma. Väljavedu jälle võimatu, kuna pinnas pehme. Mets näeb ilus hõre välja, mitte võpsik nagu ennem.

Kase ja lepa noorendikes tehti valgustusraie ära, ehk siis ca 80% hõredamaks. See kõik on võsasae töö ja midagi välja tuua on võimatu. Kui, siis ainult seljas. Parajad hernekepid. Kaks aastat hiljem oli alustaimestik juba kõrgem. Jalutada seal muidugi ei saa, murrad kindlasti jalad. 10 aasta pärast saab.

Naabri metsas tehti lageraie ära ilma alusmetsa lõikamiseta, see tähendab kõik sarapuud-lepad-toomingad, mis all pool kasvasid sõideti lihtsalt pikali. Väga kole jäi. AGA ma saan ka sealt mootorrattaga läbi sõita.

Mis ma tahan öelda, et minu meelest on okste metsa jätmine täiesti okey. Metsast välja vedada peaks neid ainult kasutamiseks. Muul juhul on see tarbetu looduse koormamine läbi fosiilete kütuste põletamise.

Metsa majandamisse tuleb ikka mõistusega suhtuda. Isegi kui majanduslikult oleks otstarbekas Võrust haket Narva vedada, siis nii kaua kui seda haket saab Narva ümbrusest, tuleks seda Narva ümbrusest lõigata.

Kõige nõmedam on aga see, et igasugused uhuu rohelised vaatavad oma linnamaasturi aknast raielanki ja kisavad fakbukis kuidas loodust hävitatakse ja risustatakse. Jalutuskäik paar kilomeetrit teest eemale on liiga suur pingutus. Jätaks arvamised asjatundjatele, muidu võib ise kangesti rumal välja paista.

Vähemalt mina nii ortodoksne ei ole, et eeldaks raudrehaga langi ülekäimist nagu surnuaias tehakse. 36 leheküljel oleva pildi oksad on .... nii enam-vähem. Enam-vähem on siis kui on põhimõtteliselt võimalik mootorrattaga igas suunas mööda lanki sõita (mitte et ma nüüd ise lageraielankidel sõitmas käiks )
Metsaseadusest tulenevad võimalused oksi koristada paistavad
- hakkimiseks äravedu on OK
- hunnikuttesse jäetud, eeldusel, et kunagi head ajad tulevad ja hakkepuiduks läheb on samuti OK.
- vaaludesse jätmine ongi see, mida ma julgeks täispornoks pidada. Esiteks torkab selline rägastik (erinevalt kuhjast) kohe silma ja siis kui juba uued taimed maas, ei lähe enam keegi neid vaalusid koristama. Niisuguseid loomi ka Eestis pole, kes kuivanud vaalud maatasa trambiks ja see roogandik jääb küll järeltulevatele põlvedele, kes siis esiisasid hea sõnaga ei meenuta.

Päris muruniidukikõlbulikuks metsa nagunii ei saa ja polegi kunagi tehtud (v.a seal, kus vaesus nii suur on, et käbid ka ära korjatakse). Ühes kihis lebavad oksad või põhimõttel "suurem osa risust minema" koristatud mets on paar aasta selline, kus võib, aga ei pea kohe orgi otsa komistama. Mahajäetud vaal seevastu.... ma pean minema spetsiaalselt vaatama, et kas ühes kohas (raiuti minumeelest ca 2007) olnud vaalud on veel alles või on nad põrmuks varisenud või on karu nad oma koopaks tassinud. Ilma vaatamata pakuks, et on alles ja looduses selgelt eristatavad ja möödasõitjad kiruvad metsameeste laiskust.

[Kapten Trumm]

Siin on probleem pigem selles, et Soomes on "kaikki hyvää" ja "Viron kaikki persestä"

Metsa majandamisse tuleb ikka mõistusega suhtuda. Isegi kui majanduslikult oleks otstarbekas Võrust haket Narva vedada, siis nii kaua kui seda haket saab Narva ümbrusest, tuleks seda Narva ümbrusest lõigata.

See asi meil ei tööta kohe üldse, Harjumaal rikume põhjavett paekivi kaevandamisega, aga Ida-Viru kaevandustes lükatakse iga aasta miljoneid tonne paekivi (peale põlevkivi eraldamist sealt) lihtsalt mäkke. Miks? Kaugelt on kallis vedada, juba 30 km karjäärist maksab vedamine 1/3 ja rohkem.

[metsapoole]

Kõige nõmedam on aga see, et igasugused uhuu rohelised vaatavad oma linnamaasturi aknast raielanki ja kisavad fakbukis kuidas loodust hävitatakse ja risustatakse. Jalutuskäik paar kilomeetrit teest eemale on liiga suur pingutus. Jätaks arvamised asjatundjatele, muidu võib ise kangesti rumal välja paista.

Väga rumalad on just need, kes sellist jama suust välja ajavad. Siin teemas käib selline jura korduvalt läbi.
Loodus vajab kaitset ja ei tasu ilkuda vastaspoole üle. Kui asju nimetada omade sõnadega siis käib räige looduse hävitamine, suunal kõik peab meile üha kasvavas tempos pappi sittuma. Süsteem tarbi aina rohkem ja elu on lill, saame rikkaks ja saame veel rohkem laristada.
Miks on saanud "roheline" sõimusõnaks?
Teema on (Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust) või muutke pealkiri ära.

[Kriku]

Rahu. Metsamajandus ei ole looduse hävitamine, sest mets kasvab uuesti.