Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust

[Kriku]

Rannaniidu analoog metsanduses oleks midagi parkmetsa taolist

Ei, pigem karjatatav mets. Omal ajal aeti loomi lehtpuumetsa vahele päris palju, sest kõigile polnud normaalset karjamaad kuskilt võtta ja need siis trampisid ja näksisid seal alusmetsa või põõsarinnet nagu jõudsid. See probleem, et vaja kuidagi ülearusest rohust lahti saada, et kena muru oleks, on väga hiljutine nähe.

[maksipoiss]

Ehk siis puisniit.

[Kriku]

Jah, puisniidud muidugi ka, õige märkus. Puisniidult tehti heina, aga ma tegelikult mõtlesin sellist hõredamat lehtpuumetsa, milles küll karjatati, aga heina ei tehtud. Neid oli ka omajagu.

[Kriku]

Minu poolt plusspunkt Kiislerile: https://arvamus.postimees.ee/6058282/ke ... 1530278500

Kahju, et ta Viljandimaal ei kandideeri.

[vanahalb]

Minu poolt plusspunkt Kiislerile: https://arvamus.postimees.ee/6058282/ke ... 1530278500

Kahju, et ta Viljandimaal ei kandideeri.

Kiisler on oma selgituses ühest olulisest momendist sujuvalt mööda libisenud - kes rahastab uuringuid? Mulle millegipärast näib, et niisuguses menetluses oleks uuringute eest pidanud maksma riik. Nii võib ju iga fraier tulla, öelda, et ma toon raha ja ehitan, hakake nüüd nobedalt uurima. Pärast on jälle 50 miljonit riigi raha põhimõtteliselt peldikus (see oli minu mäletamist mööda suurusjärk mille Läti riik niisuguste uuringute peale kulutas, taustaks kisakoor, et Daugava peale me tselluloositehast ehitada ei luba)

Keegi ei keela ju kasvõi täna uuringutega pihta hakata kui investoril on huvi ja raha tehas ehitada. Tellibki uuringud, leiab sobiva koha, räägib kohalikega ja paneb tehase püsti. Mis siin keerulist on?

Hakkasin Planeerimisseadust lugema ja igavesti keeruline tekst ning ei suutnudki seadusandja kogu mõttekäiku hoomata. Tundus, et riiklik eriplaneering päris niisuguseks eesmärgiks mõeldud ei ole kuigi lahtiste tingimuste tõttu oli asi JOKK nagu Eestis ikka . Planeerimisseaduse §28 lg 2 tundus justnimelt "kisakoori" kohta käivat ja seda järgides tulnukski sellises vormis algatus ära lõpetada.

[Kriku]

Kiisler on oma selgituses ühest olulisest momendist sujuvalt mööda libisenud - kes rahastab uuringuid? Mulle millegipärast näib, et niisuguses menetluses oleks uuringute eest pidanud maksma riik.

Minu teada taotleja ikka. Kuskohas on kirjas, et riik?

[vanahalb]

Tsitaat Kiisleri artiklist " Vastavalt planeerimisseadusele oleks neid uuringuid teinud rahandusministeeriumi kui eriplaneeringu korraldaja poolt riigihankega valitud... "

Rahandusministeerium siis korraldab riigihanke investori jaoks?
Peab seda seadust selgema peaga uuesti lugema või on targemaid akf-e , kes puusalt vastavad. Mul on algusest peale kahtlused ja kõhklused, et eriplaneeringuga peab riik investorile kõik kandikul kätte tooma (riikliku tähtsusega objekt) ja tavaplaneeringute puhul maksab investor ise.

[nmsi]

Maksab ikka tellija. Variandi "investor ise valib uurija ja tellib uuringud" positiivset tulemuse mittekallutatust ei usuks mitte keegi.

Sel põhjusel ei saa ta rääkida ka konkreetsest eeldatavast uurimistöö maksumusest või OÜ Skepast & Puhkim pakkumise suurusest. Oidjärv märgib vaid, et summa jääb alla 500 000 euro ja selle peab tasuma huvitatud osapool ehk tehase arendaja OÜ Est-For Invest.

[Runkel]

Maksab ikka tellija. [...]

Nii olen mina ka aru saanud. Ja teiselt poolt, kui tuleb "ei", siis nii on ja ei mingit oodatud või põhjendatud ootuse (ptüi, või kuda see juriiidika kõlabki) tulu hüvitust. Olgu aus taotlemine, aga selles osas oleme pahasti kreenis - mõju-uuringuteni ei jõutagi.

[Kriku]

Jah, riigihankega leitakse töö teostaja, st. arendaja ei otsi ise endale meelepärast. Arve esitatakse ikka arendajale.

KMH kohta on eriseadus, mille § 8 ütleb:

§ 8. Arendaja

(1) Arendaja on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia.

(2) Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud.

https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

[Kapten Trumm]

Puudekallistajad ja Emajõe apellid võiks tulla ja vaadata, milline raie käib praegu Pakri poolsaarel, rajatava Balticconnectori gaasitrassi koridoris. Palgivirnadel on spreivärviga kirjutatud "RMK". Niipalju ma ikkka ehitusest jagan, et 70 cm läbimõõduga toru 2 m sügavusel ei vaja 100 m lageraietatud koridori. Siin pole küll kedagi puude külge end aheldamas näha. Kas mõni graanulitootja ei finantseeri?

[Kapten Trumm]

Tsitaat Kiisleri artiklist " Vastavalt planeerimisseadusele oleks neid uuringuid teinud rahandusministeeriumi kui eriplaneeringu korraldaja poolt riigihankega valitud... "

Rahandusministeerium siis korraldab riigihanke investori jaoks?
Peab seda seadust selgema peaga uuesti lugema või on targemaid akf-e , kes puusalt vastavad. Mul on algusest peale kahtlused ja kõhklused, et eriplaneeringuga peab riik investorile kõik kandikul kätte tooma (riikliku tähtsusega objekt) ja tavaplaneeringute puhul maksab investor ise.

Kui investor, kes pole riigihanke kohuslane, valib ise uuringu tegija, siis vist ei saaks seda isegi teoorias sõltumatuks pidada?

See on täiesti tavapärane, et taoliste (sõltumatute) uuringute kulud kannab asjasthuvitatud isik. Tavaplaneeringul tellib ka ise, sest sealt üldiselt pole taolist suuremat riidu ette näha.

[Saunik]

Puudekallistajad ja Emajõe apellid võiks tulla ja vaadata, milline raie käib praegu Pakri poolsaarel, rajatava Balticconnectori gaasitrassi koridoris. Palgivirnadel on spreivärviga kirjutatud "RMK". Niipalju ma ikkka ehitusest jagan, et 70 cm läbimõõduga toru 2 m sügavusel ei vaja 100 m lageraietatud koridori. Siin pole küll kedagi puude külge end aheldamas näha. Kas mõni graanulitootja ei finantseeri?

Täpsustuseks lisan, et metsaregistri andmetel toimub seal siiski raadamine, mitte lageraie ja ainult 20 meetrisel ribal. Ilmselt tundub see ala laiem looduses, kuna Soomepoiste ja Jaani tee vahel jookseb trass kohe kõrgepingeliini kõrval.

[allatah]

akf Saunik jõudis oma selgitusega juba ette. Lisan veel viite, kus kõik saavad veidi kaardil otsides need teatised ise üles leida.
https://register.metsad.ee/#/
Algus on Paldiski tuulepargi juures ja läheb läbi salajase tuumakats..... tuumajäätmetehoidla ja 1.Tankiarmee baasi vahelt. Kaardil muutke aktiivseks teatiste kiht ja siis näete 20m laiust joont.
Oli kunagi suur au ise mõningaid neid jooni sinna kaardile joonistada, ning eeldusel, et ma väga purjus ei olnud, said kõik vist ikka enamvähem 20m laiused.

Raielangi laius sõltub muidugi kumba pidi mõõta.
Kui lätlaste riiklik lennufirma alustas lende Tallinna, siis esimene maandumine oli kah päris napp pääsemine katastroofist. Kapten sai küll rattad kohe maandumisraja alguses maha ja pani pidurid põhja, aga ikkagi libises esimene telik veel üle maandumisraja otsa muru peale. Kapten oli seepeale vandunud: "On neil eestlastel ikka lühikesed maandumisrajad". Teine piloot oli seejärel vaadanud aknast vasakule ja seejärel paremale ning tõdenud: "Aga kuradima laiad".

Raadamise ja lageraie vahe on muidugi selles, et raadamisega võetakse veel rohkem, kui lageraiega
Lageraie korral tuleb tagada metsa uuendus ja seetõttu sinna langile tõenäoliselt istutatakse ja jäetakse nagunii veel seemnepuud ja samuti ka säilikpuud lindudele, putukatele ja seentele. Raadamise korral muudetakse maa sihtotstarvet ja sealt võetakse ära kõik ning ilmselt ei lasta sinna uuel metsal tekkida.

[Kapten Trumm]

Roheliste sadamajura on ka natuke imelik. Kunagi Eesti taasisesesvumise järel käis kiun Harku järve teemal, et mis need veemoto tegelased seal häirivad kalu. Pärast võttis sõna üks TTÜ teadlane, kes ütles, et sellisele ummuksis järvele on väga teretulnud igasugu vett aereerivad tegevused nagu kiirpaatide sõit, veesuusatamine jne. Et looduslik aeratsioon ei toimi (asub liiga varjulises kohas) ja muidu kasvab üldse kinni kui seda vett keegi seal ei sega.