1. leht 47-st
Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Postitatud: 03 Dets, 2016 12:32
Postitas Porutšik
Tundub, et teema leiab tähelepanu ka mujalt.
Viimastel päevadel on hakanud lumepallina veerema kodanikualgatus, millega nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist. Spetsialistid juhivad tähelepanu praeguse metsamajandamise ohtudele.
Kuusikute raievanuse alandamine, Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmine ja säästva metsanduse põhimõtetest eemaldumine ei lähe kokku jätkusuutliku metsamajandamise praktikaga, mis peaks olema meie riigi ja rahva püsimajäämise eelduseks.
http://petitsioon.ee/eestimetsaeest
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 04 Dets, 2016 12:22
Postitas allatah
Tundub, et teema leiab tähelepanu ka mujalt.
Aibljaa....
Ma olen erinevates kohades kulutanud juba tunde selle ja ühe teise petitsiooni "tõdede" ümberlükkamisele. Tegemist on emotsionaalse ja faktidele väga nõrgalt toetuvate avaldustega.
Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis katsun vastata, aga laias laastus on praegu Eestis metsa pea kaks korda rohkem, kui nõuka aja lõpus. Ja kui me ka järgmised 20 aastat raiuksime 3 miljonit tm rohkem, kui on juurdekasv (isegi keskkonnakaitsjad ei käi välja nii suuri üleraie numbreid), siis me jõuaksime aastaks 2036 olukorda, kus meil on küll vähem metsa kui 2016, aga ajavahemikus -2000e.m.a. kuni +2000a pole meil ikkagi vahepeal niipalju metsa olnud.
Aastal 2014 oli tagavara 483mln tm ja 1988a 259mln tm ja 1958a 131mln tm.
Jah, Eestis on hetkel vähem keskealiseid ja valmivaid okaspuumetsi, kui praegu raiutakse (pindalaliselt prognoos 1a raie kohta), kuid see tuleneb sellest, et ca. 20-40a tagasi lihtsalt rajati neid puistuid vähem. Okaspuumetsade raie mahatõmbamine (60-90a metsad) seda problemi ei lahendaks. Pigem lahendab tööstusele tekkivat toorme puudujääki raie jätkamine ja uute metsakultuuride võimalikult hoolikas kasvatamine. Vahekasutusraietega (harvendusraied) saab 20-60a vanusest metsast kah juba tööstustele sobivat materjali ning hästi rajatud ja majandatud mets toodab omanikule suur tulu. Eestis on peale juriidiliste isikute oma mets üle 100 000 eraisikul, st. igal kolmandal perel. Las nad hooldavad oma vara nii hästi kui võimalik.
Seega probleem on emotsionaalne ja kahjustab kusjuures Eesti majandust.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 05 Dets, 2016 11:55
Postitas Svejk
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 05 Dets, 2016 13:00
Postitas Some
Selle kohaselt on aastatel 2001 kuni 2014 maha raiutud 255 tuh hektarit ja tagasikasv 90 tuhat hektarit?
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 05 Dets, 2016 14:39
Postitas Jaanus2
See on pigem "puude võrade katvus". Metsamaad ei pruugi olla jäänud vähemaks, lageraielangid ei ole lihtsalt jõudnud selle ajaga veel piisavalt "metsa kasvada". Metsa istutatakse meil vähe ja enamasti jäetakse uuenemine looduse hooleks. Toimib ka nii, ainult aega läheb rohkem. Kuuse asemele algul lehtpuuvõsa ja alles hiljem tulevad sinna uuesti kuused, aga tulevad.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 05 Dets, 2016 20:38
Postitas allatah
Eesti metsa aastaraamat:
http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/d ... s_2014.pdf
Viimane ongi 2014a, sest uuemaid andmeid praegu ei ole. Andmetega läheb nii kaua, sest neid töödeldakse ja kogutakse erinevate metsandusorganisatsioonide poolt, mitte ei kirjutata valmis nii nagu Rõiv.. Ratasele vaja on.
Aga no eks muidugi on olemas väike vale, suur vale ja siis veel statistika. Kuid ma pigem eelistan statistikat, kui emotsioone.
Eesti andmete järgi on metsamaa pindala muutumine leheküljel 12. Vahemikus 2000-2014 on muutus olnud +31tuh hektarit. See ei kajasta metsas asuvat puitu, vaid ainult metsamaa pindala.Võib olla osaliselt seotud erinevate tegevustega katastrite kallal nagu siin juba varem mainiti.
Leheküljel 18 on metsa tagavara muutumine. Jällegi on kasv olnud märkimisväärne. Majandusinimesena on mul kahju, et kasv tuleneb valdavalt väheväärtuslike puuliikide arvelt, aga no lagedaks ei muutu meie armas Eesti veel küll mitte.
Eriti hoolega vaadake joonist 1.6.1.2 mis näitab puuliikide tagavara muutust. Sellest on näha, et "laastamistööd" tehti Eesti kuusikutes ja männikutes just nõuka ajal ning ka 90ndatel. Praeguseks on olukord stabiliseerunud ja võibolla ka natuke paremuse poole liikunud.
Viimaste aastate riiklik tugi erametsade uuendamisele ja RMK töö oma metsas on jätnud mulle mulje, et varsti pööravad need kuusikute ja männikute graafikud tõusule. Metsanduse ja statistika omapärade tõttu ei juhtu see järgmises graafiku tulbas, aga see juhtub.
Õnneks hakkavad ka need 100 000 metsaomanikust eestlast aru saama, et mets meenutab rohkem pensionisammast, kui ühekordset lotovõitu.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 15 Dets, 2016 3:46
Postitas iFly
Tuli just meelde ütlemine, et vana sitt haiseb kah, kui üles kaarutada - niisiis - UP!
http://arvamus.postimees.ee/3946589/ves ... d-kulissid
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 15 Dets, 2016 10:49
Postitas Madis22
Allviidatud pildil oli minu poisipõlves, 20 aastat tagasi, ainult suur mets. Nagu näete, on see tänaseks suuremalt jaolt maha raiutud. Hirmus, hirmus. Aga kui lähemalt vaadata, siis on pea kõigil raiutud lankidel uus mets kasvamas. Olen ise seal istutamas käinud. See on asjade loomulik käik. Eriti arvestades, et tegemist ei ole n.ö. loodusliku, vaid istutatud ja pidevalt tarbeks hooldatud metsaga, kus noort pealekasvavat vanade puude vahel sisuliselt pole. Milleks sellist metsa üleküpseda lasta. Milleks selle raiumist taga nutta. Üleval keskel olev noorendik on tänaseks sedavõrd suur, et pakub sõdurile varjet ja võimaldab juba ka liikuda (väga noores ja tihedas võsas on see raskendatud). Viie aasta pärast on enamus pildil olevast samade omadustega.
pilt
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 15 Dets, 2016 10:51
Postitas Kapten Trumm
No need teede ääres asuvad raielangid mõne kasvama jäetud puuga pole mingi idavaenlase sabotaaž, vaid metsa majandamise üks osa. Kui raieküpseks saanud metsa õigel ajal ei raiuta, läheb lihtsalt puit raisku. Palju metsa ongi Eestis hukka lastud, seoses nõukaaegsete kuivendussüsteemide ripakile jätmisega - puit kõlbab pärast üksnes kütteks.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 15 Dets, 2016 18:23
Postitas allatah
Need tegelinskid, kes autoaknast vaadates karjuvad, et Eesti on lagedaks raiutud ja hooldusraieid üldse ei tehta ei saa kõigest päris hästi aru. Autoga maanteel vurades ei olegi võimalik autoaknast näha, kui metsas on tehtud hooldusraie. Ja kui me võtame keskmiseks majandusmetsa raieringiks 60a (lepikul vähem, männikul rohkem), siis iga 6 läbitud kilomeetri kohta peaks olema ca. 300m suhteliselt lagedat ala, mis on siis viimase ca. 5 aasta raied. Isegi kui teisel või kolmandal aastal peale raiet istutatakse või külvatakse, siis ei ole seda autoaknast veel mitu aastat näha.
Meil on mõningane probleem selles, et mineviku metsamajandamise (või majandamatajätmise) tõttu on meil praegu palju küpset metsa, mida oleks tulnud juba varem raiuda ja mille asemel kasvaks praegu juba noor mets. Kuid see probleem ei tohiks häirida tavalist inimest, vaid tegema murelikuks ainult saematerjali tööstused. Kuid olles selles sektoris sees, arvan ma, et küll tööstus koos tarniva poolega (metsaomanikud) selle probleemi lahendab.
Eestis on niigi 26% metsamaast erinevate kaitsekategooriate all. Soomes 7%, kuuevarbalistel ja leedukatel ca. 20%. Aga ikkagi ma kuulen nendelt rohelistelt, kuidas kuusikute raievanuse alandamine tapab viimasedki lendoravad (kes elavad küll pigem haavikutes). Soomes kaotati üldse raievanus ära ning ei juhtunud seal midagi lendorava. Meil on lendoravatele kaitsealasid veel juurdegi tehtud.
Parim kild oli see, kui selgitati, et kuusikute raievanuse vähendamine viib väljasuremisele ebapärlikarbi. Ega ma mingi biloogia doktor ei ole, aga mumeelest elab ta ikka jõe põhjas ja mitte kuuse otsas. Eesti aladel leidub seda liiki vist veel ainult Ahja jões ning niiehknaa ei või jõe ääres mingit lageraiet teha. Seega kuusikute raievanuse muutmine mõjutab ebapärlikarpi sama palju, kui minu auto talverehvi muster.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 16 Dets, 2016 10:51
Postitas 2korda2
See lendorava kaitsmise teema muutub eriti koomiliseks, kui vaadata selle lendava roti
leviala ja kaitsestaatust - tugev enamus maailma imetajatest elavad väiksemal maa-alal ja on kehvemas seisus.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 16 Dets, 2016 11:00
Postitas Kapten Trumm
Minu naabrimees just raius mingi 10 hektarit metsa maadel, mis olid nõuka perioodi järel hukka lastud (soostuda).
Saeveskisse polnud saata sealt suurt midagi, natuke tegi endale küttepuudeks ja ülejäänule telliti puiduhakkemasin kohale.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 25 Dets, 2016 15:26
Postitas kivikonn
allatah kirjutas:
Tundub, et teema leiab tähelepanu ka mujalt.
Aibljaa....
Ma olen erinevates kohades kulutanud juba tunde selle ja ühe teise petitsiooni "tõdede" ümberlükkamisele. Tegemist on emotsionaalse ja faktidele väga nõrgalt toetuvate avaldustega.
Kui kellelgi on konkreetseid küsimusi, siis katsun vastata, aga laias laastus on praegu Eestis metsa pea kaks korda rohkem, kui nõuka aja lõpus. Ja kui me ka järgmised 20 aastat raiuksime 3 miljonit tm rohkem, kui on juurdekasv (isegi keskkonnakaitsjad ei käi välja nii suuri üleraie numbreid), siis me jõuaksime aastaks 2036 olukorda, kus meil on küll vähem metsa kui 2016, aga ajavahemikus -2000e.m.a. kuni +2000a pole meil ikkagi vahepeal niipalju metsa olnud.
Aastal 2014 oli tagavara 483mln tm ja 1988a 259mln tm ja 1958a 131mln tm.
Jah, Eestis on hetkel vähem keskealiseid ja valmivaid okaspuumetsi, kui praegu raiutakse (pindalaliselt prognoos 1a raie kohta), kuid see tuleneb sellest, et ca. 20-40a tagasi lihtsalt rajati neid puistuid vähem. Okaspuumetsade raie mahatõmbamine (60-90a metsad) seda problemi ei lahendaks. Pigem lahendab tööstusele tekkivat toorme puudujääki raie jätkamine ja uute metsakultuuride võimalikult hoolikas kasvatamine. Vahekasutusraietega (harvendusraied) saab 20-60a vanusest metsast kah juba tööstustele sobivat materjali ning hästi rajatud ja majandatud mets toodab omanikule suur tulu. Eestis on peale juriidiliste isikute oma mets üle 100 000 eraisikul, st. igal kolmandal perel. Las nad hooldavad oma vara nii hästi kui võimalik.
Seega probleem on emotsionaalne ja kahjustab kusjuures Eesti majandust.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 25 Dets, 2016 18:51
Postitas iFly
Seega probleem on emotsionaalne ja kahjustab kusjuures Eesti majandust.
Emotsionaalsusse peaksime suurema respektiga suhtuma, sest suuresti just emotsioonaalsetel põhjustel paljud meist siin elavadki ja on valmis vajadusel isegi oma nahka turule viima.
Teemakäsitlus on olnud huvitav, ja silmaringi avardav, ent suuresti off-topic. Hea küll - puidu eksport ja põletamine, kui meie
teadmistepõhise(sic!) majanduse edu pant?
Aitab küll - selleks diskussiooniks on hoopis teised foorumid.
Teemasse tagasi. Väidan, et maa-asumite eraldamine metsamassiividest lageraiega, samuti seni metsas paiknenud elamute/talude "lagedale raiumine" vähendab elanike pääsemisvõimalusi sõjategevuse tingimustes ja teeb üksikvõitlejate tegutsemise, ka sissimise oluliselt raskemaks.
Kui keegi tahab vaielda, siis nõudku esmalt "Sõduri käsiraamatu" jpt. kui eksitavate ja majandusevaenulike väidete allikate ümberkirjutamist.
Potentsiaalse vastase õhu- (sh. drooni-) üleolek on teada ning korraliku võraga okas- ja segamets on väheseid asju, mis õhuseire vastu mingitki kaitset pakub. Loomulikult on vaja raiuda ja majanda, ent sellega ei tohiks tekitada lagealasid otse asumite jt. taktikaliselt oluliste objektide ümber. Varjatud liikumist võimaldavad piisavalt ulatuslikud vööndid peavad jääma. Samas oleks lageraiest mõnel pool ka kasu, nt teedele varitsuse korraldamisel. RMK saab oma kavad ümber teha, kui motti on. KaMin on üks väheseid, kes seda reaalselt pakkuda suudaks.
Lähiaastate võimalikke arenguid arvestades tuleks vastavad suunised, normid ja piirangud võimalikult pea kehtestada. Erametsaomaniku taskusse vast ei peakski ronima.
Re: Mets kui kaitseressurss
Postitatud: 25 Dets, 2016 22:55
Postitas allatah
Kui keegi tahab vaielda, siis nõudku esmalt "Sõduri käsiraamatu" jpt. kui eksitavate ja majandusevaenulike väidete allikate ümberkirjutamist.
Ma vaidleks küll, aga mitte Sõduriõpiku osas vaid sel teemal, et metsaga on kaetud üha rohkem ja rohkem Eestist. Kui me laseme Eesti täiesti 100%liselt võssa kasvada, siis pole meil ju uute Javelinidega midagi teha
Emotsionaalsusse peaksime suurema respektiga suhtuma, sest suuresti just emotsioonaalsetel põhjustel paljud meist siin elavadki ja on valmis vajadusel isegi oma nahka turule viima.
Õige. Samas ma puutun päris tihti nende emotsioonidega kokku ja kahjuks on need lihtsalt täiesti valed või siis äärmiselt ühekülgselt vaadatavad. Näiteks metsaomanik kurdab, et RMK on tema kodu lähedal ilusa kuusemetsa maha võtnud. Aga RMKl on väga palju ilusaid metsi, kus lähedal elab alati mõni inimene, kes tahab oma koduses kuusikus kukeseeni korjata. Ükskord RMK juba ühele turismitalule tegi erandi sest asi läks nii emotsionaalseks, et seal lubati hakata juba igasugu lollusi tegema teise poole poolt. Meediakajastus oli kah kõva ja lärmakas, aga tol hetkel kahjuks väga ühekülgne. Tegelikult paljud metsandusvaldkonna inimesed pidasid seda täiesti jaburaks.
Paljudele ei meeldi see, et oksad metsa jäetakse. Aga kas neile meeldiks see, kui metsa omanik (riik/eraisik) teeks majanduslikult halva otsuse ja oksad välja veaks? Tihtilugu see on majanduslikult ebaotstarbekas.
Ja no siis on need, kes kuulutavad, et kohe raiutakse Eestist viimanegi puu maha. Emotsioonid missugused, aga kahjuks ääretult ekslikud.