Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Eesti metsade majandamise diskussiooni juurde lisaks omajagu lisaväärtust see, kui end kaitsjatena esindavad igasugu pooletoobised "kutselised protestijad" hariks end elementaartasemel metsanduse teemal.
Hetkel viljakat diskussiooni ei saa tekkida, sest kari Facebookis osavaid pooletoobiseid karjub asjatundjad üle mitmekordselt. Mispeale asjatundjad ei hakka oma aega sellise "diskussiooniga" raiskama, vaid on vait. Ja avalikkuses tekibki ekslik arvamus, et toimub hirrrrmus metsade maharaiumine.
Selline "protestiliikumine" ei aita meie elu kahjuks edasi. Lõpuks muutuvad suure ja pideva kisa mõjul ka ametnikud ja poliitikud araks.
Hetkel viljakat diskussiooni ei saa tekkida, sest kari Facebookis osavaid pooletoobiseid karjub asjatundjad üle mitmekordselt. Mispeale asjatundjad ei hakka oma aega sellise "diskussiooniga" raiskama, vaid on vait. Ja avalikkuses tekibki ekslik arvamus, et toimub hirrrrmus metsade maharaiumine.
Selline "protestiliikumine" ei aita meie elu kahjuks edasi. Lõpuks muutuvad suure ja pideva kisa mõjul ka ametnikud ja poliitikud araks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Kehtib ühevanuse puistu puhul. 100% ühevanune puistu mingil alal ongi omakorda jällegi lageraie tulemus. Surnud ring.Kui küpses palgimetsas lõpuks lageraiet ei tee, siis jääb ju osa palke lõpuks metsa.
Ja veelkord. Minu arust käibki erinevate osapoolte vaidlus selle üle, kas meil peaks metsa majandama nii, et lageraiete osakaal on väiksem (perspektiivis kahanev) või nii, et lageraiete osakaal oleks suurem (perspektiivis kasvav).
And again, ma ei arvesta osapoolena siin isand Trummi poolt mainitud "end kaitsjatena esindavad igasugu pooletoobised "kutselised protestijad" hariks end elementaartasemel metsanduse teemal" jms.
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/ ... _raied.pdf
Kõik on majanduse ja ärinduse mõttes õige. Osapooled vaidlevadki, et kas METS kui selline (kooslus, ökosüsteem jms... ei taha minna nende "metsa" ja "koosluse" mõistetega uuele ringile jälle, sellest on siin eespool kirjutatud juba rohkem kui piisavalt), on/peaks olema kui MAJANDUS ja ökosüsteem, või kui ÖKOSÜSTEEM ja majandus. Rõhuasetuse erinevus.Sektor gazovoi ataki kirjutas:Ja lageraide ala täisistutamisega või loodusliku uuenemisega saab üsna kähku uue kena metsa peale, eriti kui on hea kasvupinnas.AMvA kirjutas:Valikraie on majandusmetsas mõttetu võrreldes näiteks lageraidega.
Pärast lageraiet saad sa kohe terve langi puu-istikuid täis istutada, valikraie puhul sa seda taha ei saa.
Sellest vaatevinklist (vaidlevate osapoolt erinevatest postulaatidest) lähtuvalt ei oma IMHO siin artiklis toodud väide, mis kõlas
mingit tähtsust, millele ma ka oma tänases esimeses postituses tahtsin tähelepanu juhtida.Atmosfäärile ja ka inimesele kõige kasulikuma hea palgimetsa kasvatamine eeldab, et kasvama pannakse kõik ühes mõõdus puud ja ühekorraga need ka maha raiutakse, ainuvõimalikul viisil lageraie korras, et seepeale jälle otsast alata.
Kogu lugu.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Kas kaptenihärra soovitab ehk ka siinsetes militaarsetes teemafoorumides pooletoobistelt postitusõigus ära võtta, et kirjutada saaksid vaid sõjalise eriharidusega kaasfoorumlased?Kapten Trumm kirjutas:Eesti metsade majandamise diskussiooni juurde lisaks omajagu lisaväärtust see, kui end kaitsjatena esindavad igasugu pooletoobised "kutselised protestijad" hariks end elementaartasemel metsanduse teemal.
Hetkel viljakat diskussiooni ei saa tekkida, sest kari Facebookis osavaid pooletoobiseid karjub asjatundjad üle mitmekordselt.
Ei usu et nad nii nõrga närviga on - poliitikute poolt lahkete jõulumeestena välja jagatud katuserahad on ju kenasti kaetud RMK kasumiga.Lõpuks muutuvad suure ja pideva kisa mõjul ka ametnikud ja poliitikud araks.
Ning jah (akf Fuchs jõudis ette), metsanduse erialal õpitakse eelkõige just metsade majandamist, ehk siis metsast võimalikult suure äritulu välja võtmist. Sellised kaalutlused nagu liigirikkuse säilitamine ja globaalne öko-möko sellesse pilti eriti ei mahu. Võib-olla peaksid ka nemad end harima?
Viimati muutis iFly, 17 Jaan, 2019 13:29, muudetud 1 kord kokku.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Mina saan artikli mõttest niimoodi aru:Fucs kirjutas:Kehtib ühevanuse puistu puhul. 100% ühevanune puistu mingil alal ongi omakorda jällegi lageraie tulemus. Surnud ring.Kui küpses palgimetsas lõpuks lageraiet ei tee, siis jääb ju osa palke lõpuks metsa.
1) mida rohkem puitu toota õnnestub, seda rohkem õnnestub süsinikku sel viisil mingiks ajaks siduda;
2) mida kõrgema sortimendiga puitu toota õnnestub, seda kauem õnnestub süsinikku sel viisil siduda;
3) kummagi eeltoodu maksimeerimiseks sobib kõige paremini ühevanuselise puistu kasvatamine ja lageraie.
Süsinikuringe seisukohast peaks see tõesti nii olema, aga muidugi hõlmab loodus- või keskkonnakaitse veel hulka muid eesmärke, mida siis tuleb omavahel kaaluda.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Kes laskis tõde jälle sedapidi paista? Kaptenihärra on kindel, et siin foorumis ei lasta pooletoobistel kambaga asjatundjaid maha karjuda!iFly kirjutas:Kas kaptenihärra soovitab ehk ka siinsetes militaarsetes teemafoorumides pooletoobistelt postitusõigus ära võtta, et kirjutada saaksid vaid sõjalise eriharidusega kaasfoorumlased?Kapten Trumm kirjutas:Eesti metsade majandamise diskussiooni juurde lisaks omajagu lisaväärtust see, kui end kaitsjatena esindavad igasugu pooletoobised "kutselised protestijad" hariks end elementaartasemel metsanduse teemal.
Hetkel viljakat diskussiooni ei saa tekkida, sest kari Facebookis osavaid pooletoobiseid karjub asjatundjad üle mitmekordselt.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
AGA tegelikult:iFly kirjutas: metsanduse erialal õpitakse eelkõige just metsade majandamist, ehk siis metsast võimalikult suure äritulu välja võtmist. Sellised kaalutlused nagu liigirikkuse säilitamine ja globaalne öko-möko sellesse pilti eriti ei mahu.
Maaülikooli metsanduse erialal õpitakse:
metsabioloogiat, metsaökoloogiat, metsakasvatust, dendroloogiat, metsamullateadus, metsatakseerimist, metsakorraldust, metsandusökonoomikat, metsa- ja puidukasutust, puiduteadust ning puidutöötlemise tehnoloogiat;
oma teadmisi siduma metsade jätkusuutliku majandamise ning elurikkuse säilitamise ja kaitsega;
iseseisvalt koguma ja analüüsima metsanduslikke andmestikke erinevates statistilistes keskkondades.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Näiteks selles õppeasutuses, kus mina oma metsandusliku hariduse omandasin, hõlmas bioloogia osa tubli kolmandiku õppemahust nii teoorias kui praktikas. Ja kuna õppejõud oli üdini rohelise mõtteviisiga, siis kujunes ainest kohati looduskaitse loeng( mille tunnid olid veel eraldi niikuinii). Liiga tihti tehakse metsameestest lihtlabaselt loodusvaenulikud ja üsna rumalad tegelased, samas kui paar korda RMK matkarajale sattunud kodanikud on valmis looduspetsialistid. Mul ei ole kahju seletada inimestele metsamajandamisaluseid tulundusmetsas või looduskaitse vajalikust kasvõi koos väljasõiduga metsa, aga kahjuks kuuleb metsamees enamasti sildistamist, sest lank on ju silmaga näha ja mis siin ikka arutada. Kui siin foorumis hakata seletama igas teemas kuidas eesti kolme tunniga ära võetakse ja üldse kogu meie vastupanu on mõttetu, siis on see trollimine ja lõpeb ilmselt väga ruttu ära. Samas näiteks sotsiaalmeedias loen ma igapäevaselt sarnase sisuga karjatusi metsanduse kohta, mis on täis poolvalesid , teadmatust ja mida veel.iFly kirjutas:
Ning jah (akf Fuchs jõudis ette), metsanduse erialal õpitakse eelkõige just metsade majandamist, ehk siis metsast võimalikult suure äritulu välja võtmist. Sellised kaalutlused nagu liigirikkuse säilitamine ja globaalne öko-möko sellesse pilti eriti ei mahu. Võib-olla peaksid ka nemad end harima?
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Mulle väga meeldis ühe "metsakaitsja" lause leheartiklis, kui see suur raiemahu diskussioon oli: "kui ma näen autoaknast lageraielanke...". Minu meelest oli sellega kõik öeldud.Saunik kirjutas: Näiteks selles õppeasutuses, kus mina oma metsandusliku hariduse omandasin, hõlmas bioloogia osa tubli kolmandiku õppemahust nii teoorias kui praktikas. Ja kuna õppejõud oli üdini rohelise mõtteviisiga, siis kujunes ainest kohati looduskaitse loeng( mille tunnid olid veel eraldi niikuinii). Liiga tihti tehakse metsameestest lihtlabaselt loodusvaenulikud ja üsna rumalad tegelased, samas kui paar korda RMK matkarajale sattunud kodanikud on valmis looduspetsialistid. Mul ei ole kahju seletada inimestele metsamajandamisaluseid tulundusmetsas või looduskaitse vajalikust kasvõi koos väljasõiduga metsa, aga kahjuks kuuleb metsamees enamasti sildistamist, sest lank on ju silmaga näha ja mis siin ikka arutada. Kui siin foorumis hakata seletama igas teemas kuidas eesti kolme tunniga ära võetakse ja üldse kogu meie vastupanu on mõttetu, siis on see trollimine ja lõpeb ilmselt väga ruttu ära. Samas näiteks sotsiaalmeedias loen ma igapäevaselt sarnase sisuga karjatusi metsanduse kohta, mis on täis poolvalesid , teadmatust ja mida veel.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Ilmselt on palju tüli tekkinud sellest, et loodusmetsa, ürgmetsa ja põlismetsa mõisted on üsna sassi läinud ja neid kasutatakse üsna meelevaldselt. Heaks näiteks oli hiljuti see Tondikaku film. Üritati päästa põlismetsa harvesteri küüsist-iseenesest üllas tegu kui see saaks nii olla. Aga ei saa, sest meil on põlismetsa ainult 2% kogu metsa pindalast ja see on kõige rangema kaitse all. Samas annab juba lastele signaali justkui meil raiutaks põlismetsa. Ürgmetsa on meil ainult 2 kvartalit Järvseljal, kus keskel saab mööda laudteed kõndida. Enamus metsast, mis kasvab loodus-ja maastikukaitsealadel on loodusmetsad ja suures osas inimese majandamist tunda saanud kindlasti 10-100 aasta jooksul. Seepärast on nad ka põlismetsast tihedamad ja enamasti kujundatud ilmega. Kännud kaovad sambla alla ja 30 aasta pärast ei mäleta keegi, et siin midagi tehtud on. Natuke on ülemüstifitseeritud see meie metsade ürgne pool. Aga selles kõiges peegeldub hästi meie ajalugu-tammikute raiumine Peterburgi aluspalkideks, 100 aasta tagune peaaegu paljas maa ja nõukaaegne erametsade peremeheta olek. Soovitan lugeda Anneli Palo"Eesti metsad" just selle mõttega, et aru saada kuidas meie metsad on pidevalt inimesega konkureerinud kasvuala osas ja tänu millele on nad just sellised nagu nad on. Ka rohelisema maailmavaatega inimesed võivad julgelt lugeda, kuna käsikirja on toimetanud teiste hulgas Rainer Kuuba-endine ELFi juht. Oma kogemusest võin öelda, et tulundusmetsadest leian ma põlismetsale viitavaid tunnuseid(peamiselt erivanuses puud läbisegi) üliharva. Tavaliselt mahuvad kõigi ühel eraldisel kasvavate puude vanused 10 aasta sisse, võibolla mõni üksik vana säilikpuu ehk on. See tähendab, et näiteks 80 aastase kuusiku asemel oligi 80 aastat tagasi lage plats(raie tulemus, torm, tuli). Kui me nüüd arvame, et selle kuusiku raiumisel oleme mingi eriti spetsiifilise ökosüsteemi lõplikult hävitanud, siis kuidas ta enne sai lagedast alast meie kuusikusse? Loomulikult peab jääma alasid kus majandatakse harva ja nõrgalt või üldse mitte. Paljud haruldased liigid eelistavad kas vana metsa või hiigelkogust lamapuitu. Seda saavad ka tulundusemetsades järgida meie erametsaomanikud, kõike ei pea ära raiuma. Aga kui metsaomanik on otsustanud platsi korraga lagedaks lõigata, siis on see tema otsus. Meil on 100000 metsaomanikku, ehk iga 10s põliselanikest. Seega kui räägime metsade majandamisest, siis uskumatult palju eestimaalasi on sellega seotud(suurem osa raiemahust tuleb just erametsast) mitte ainult harvesterijuhid. Kahjuks olen kogenud raievastaseid avaldusi ka inimeste käest, kes hiljaaegu on oma metsa kas müünud või lasknud ära majandada. Selline suhtumine teeb nõutuks.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Heh, ma hiljuti ühe linnainimesega vaidlesin sel teemal. Tema suvekodu lähedal mingi männik (põhjarannikul kuskil), kus kindlasti polevat mingit hirmsat lageraiet tehtud. Ma küsisin siis, et kas seal mõni 150-aastane mänd on. Ta küsisi, et kui jäme see peaks olema. Ma kätega umbes näitasin. Tema vastas, et ei, sellist küll ei ole... Ja lõpuks sai ka aru, mis ma öelda tahtsin. Aga alguses oli jutt lausa jääajast saadik puutumatust loodusest...Saunik kirjutas:Kännud kaovad sambla alla ja 30 aasta pärast ei mäleta keegi, et siin midagi tehtud on.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
-
- Liige
- Postitusi: 315
- Liitunud: 16 Apr, 2012 17:31
- Kontakt:
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Midagi asjalikku ma seal küll ei näinud. Algab kohe illustreeriva valega: "Tuulemurd rapib puid enamasti seal, kus mets on jäänud majandamata". Kahjuks tuul murrab just langi servades, millele ka loo autor ise tekstis viitab.teeline35 kirjutas:Selline vaade siis;
https://maaelu.postimees.ee/6501057/kod ... ce=mail.ee
Igatsugu puude otsas rippujad ja kallistajad võiks lugeda ja sügavalt järgi mõelda. Ise hindan juttu asjalikuks.
Ikka seesama lalin autoaknast lagedat raiesmikku nägevast inimesest, millest ka viite postitaja ei saa kuidagi üle. Heitgaaside probleem ei tule metsast....
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Siin on tegemist väljakujunenud arvamusega ja mitte miski seda ei muuda. Vast austet kaasfoorumlane seletab meile rumalatele mis ses artiklis kõik valesti on.Midagi asjalikku ma seal küll ei näinud. Algab kohe illustreeriva valega: "Tuulemurd rapib puid enamasti seal, kus mets on jäänud majandamata". Kahjuks tuul murrab just langi servades, millele ka loo autor ise tekstis viitab.
Ikka seesama lalin autoaknast lagedat raiesmikku nägevast inimesest, millest ka viite postitaja ei saa kuidagi üle. Heitgaaside probleem ei tule metsast....
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Autor põhimõtteliselt väidab et taimestik ei tooda hapnikku juurde, vaid hoiab seda ringluses. Põhimõtteliselt ju õige kuid süsteem on palju keerukam. Näiteks on arvestamata jäänud loomariigi mõju, kes O2-te tarbivad ilma ringlusesse tagastamata. Samuti on väga palju taimestikust sellesamusele loomariigile toiduks, seega jääb kõdunemisest põhjustatud hapniku sidumine ära. Hakata meelevaldselt väitma et inimene majandab planeeti paremini kui planeet seda eelneva miljardi (umbes nii kaua on elu siin olnud) jooksul on suutnud teha on mõttetus.teeline35 kirjutas:Siin on tegemist väljakujunenud arvamusega ja mitte miski seda ei muuda. Vast austet kaasfoorumlane seletab meile rumalatele mis ses artiklis kõik valesti on.Midagi asjalikku ma seal küll ei näinud. Algab kohe illustreeriva valega: "Tuulemurd rapib puid enamasti seal, kus mets on jäänud majandamata". Kahjuks tuul murrab just langi servades, millele ka loo autor ise tekstis viitab.
Ikka seesama lalin autoaknast lagedat raiesmikku nägevast inimesest, millest ka viite postitaja ei saa kuidagi üle. Heitgaaside probleem ei tule metsast....
Mul pole midagi vastu sellele et kasvatatakse korralikku palgimetsa, või siis spetsiaalselt kütteks mõeldud energiavõsa või lepistikku, aga see mida praegu maha võetakse pole kõik mitte palgimets, vähemalt, Keila metskonnas. Kui võetakse maha ka alt 10-15 cm paksused männid siis ei saa sealt ei palki ega lauda, heal juhul toormaterjali mööblitööstusele (koos ohtra liimi kasutamise ja energiakuluga). Pealegi, lageraie käigus pööratakse segi ka kogu metsaalune alustaimestik ning kui ka ala uusi puid täis istutatakse võtab alustuseks nii 8-10 aastat et kiiremini kasvavad puud saavutaks sellise pisema jõulupuu mõõdu.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Jõulukuuse pikkuseks kasvab kuusk 5 aastaga, 10 aastaga on kuusk juba 4 meetrine. Jõulukuuseistanduses kulub kuuse kasvatamiseks 6-9a põhjusel, et kuuske pügatakse ja latva võetakse pidevalt maha. Lepp,remmelgas, haab ja toomingas kasvavad veel kiiremini, 2 meetrised on nad juba 3-l suvel.Dr.Sci kirjutas:Autor põhimõtteliselt väidab et taimestik ei tooda hapnikku juurde, vaid hoiab seda ringluses. Põhimõtteliselt ju õige kuid süsteem on palju keerukam. Näiteks on arvestamata jäänud loomariigi mõju, kes O2-te tarbivad ilma ringlusesse tagastamata. Samuti on väga palju taimestikust sellesamusele loomariigile toiduks, seega jääb kõdunemisest põhjustatud hapniku sidumine ära. Hakata meelevaldselt väitma et inimene majandab planeeti paremini kui planeet seda eelneva miljardi (umbes nii kaua on elu siin olnud) jooksul on suutnud teha on mõttetus.teeline35 kirjutas:Siin on tegemist väljakujunenud arvamusega ja mitte miski seda ei muuda. Vast austet kaasfoorumlane seletab meile rumalatele mis ses artiklis kõik valesti on.Midagi asjalikku ma seal küll ei näinud. Algab kohe illustreeriva valega: "Tuulemurd rapib puid enamasti seal, kus mets on jäänud majandamata". Kahjuks tuul murrab just langi servades, millele ka loo autor ise tekstis viitab.
Ikka seesama lalin autoaknast lagedat raiesmikku nägevast inimesest, millest ka viite postitaja ei saa kuidagi üle. Heitgaaside probleem ei tule metsast....
Mul pole midagi vastu sellele et kasvatatakse korralikku palgimetsa, või siis spetsiaalselt kütteks mõeldud energiavõsa või lepistikku, aga see mida praegu maha võetakse pole kõik mitte palgimets, vähemalt, Keila metskonnas. Kui võetakse maha ka alt 10-15 cm paksused männid siis ei saa sealt ei palki ega lauda, heal juhul toormaterjali mööblitööstusele (koos ohtra liimi kasutamise ja energiakuluga). Pealegi, lageraie käigus pööratakse segi ka kogu metsaalune alustaimestik ning kui ka ala uusi puid täis istutatakse võtab alustuseks nii 8-10 aastat et kiiremini kasvavad puud saavutaks sellise pisema jõulupuu mõõdu.
Peenemad palgid lähevad paberipuuks (5-12cm läbimõõduga), kuna Eestis on vaid 2 tselluloositehast (Kundas haavapuidule ja Kehras kuusepuidule) siis valdav enamus paberipuidust läheb ekspordiks. Ja alates 13cm palk on juba peenpalk.
Ukraina sõjväelased helistavad Zelenskile: Härra president, teie käsk on täidetud. Kreml on vabastatud.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Zelenski: Krimm, ma ütlesin, et Krimm on vaja vabastada.
Re: Hoiame Eesti metsa, keskkonda ja loodust
Istanduses kasvab kuusk jah selliselt, aga nood istikud mis lageraiealadele istutatakse tegelevad esimesed aastad juurdumise ja ümbritseva taimestikuga võitlemisega. Lehtpuud kasvavad jah kiireminiArdiS kirjutas:Jõulukuuse pikkuseks kasvab kuusk 5 aastaga, 10 aastaga on kuusk juba 4 meetrine. Jõulukuuseistanduses kulub kuuse kasvatamiseks 6-9a põhjusel, et kuuske pügatakse ja latva võetakse pidevalt maha. Lepp,remmelgas, haab ja toomingas kasvavad veel kiiremini, 2 meetrised on nad juba 3-l suvel.
13 cm küll - aga kooritult ja ühtlase jämedusega. Kui känd on 15 cm, siis saab sealt heal juhul ühe lühema poolpalgi. Tselluloosi tooraineks muidugi sobib. Aga kui juba praegu võetakse tselluloosi jaoks maha poolvalmis metsa, siis mis juhtuks miljarditehase valmimise korral?Peenemad palgid lähevad paberipuuks (5-12cm läbimõõduga), kuna Eestis on vaid 2 tselluloositehast (Kundas haavapuidule ja Kehras kuusepuidule) siis valdav enamus paberipuidust läheb ekspordiks. Ja alates 13cm palk on juba peenpalk.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist