Maaülikoolis metsandust õppides õpetati tõepoolest peale majanduslike arvutuste ka bioloogiat ja loodusteadusi.
Sõites metsas ringi, ongi kõige vähem näha palgivirnasid. Palgivirnad viiakse lihtsalt esmases järjekorras laost minema ja muu materjal seisab tavaliselt kauem. Seega kui sõita mööda mingist virnast veidi aega peale töö lõppemist, siis tõenäoliselt ongi seal alles pigem see peenem ja vähemväärtuslik materjal.
Samuti võetakse lageraie korral maha ka alusmets ja teine rinne, kus on sees need 10+cm diameetriga puud. Võib tunduda, et jätaks need kasvama, siis oleks lõpptulemus palju parem ja ilusam. Paraku siiski teise rinde puud ei jää hästi ellu ning ei hakka korralikult kasvama, kui neilt järsku esimene rinne ära võtta. Samuti on teise rinde puid peale esimese rinde raiet langil nii vähe, et see on maa tootmisresursi raiskamine. Piltlikult öeldes nagu oleks põllumees pannud põllule väga hõredalt vilja. Tulevikus tuleb väärtuslikum mets siis, kui võtta maha ka need teise rinde peenikesed puud ja lank ikkagi korralikult täis istutada.
Autoaknast on jah palju näha ja see on loomulik, et selle põhjal muljed ja järeldused tekivad. Aga samas tuleks kaaluda, kas need järeldused on alati õiged.
Ükskord jäin ka ise autoaknast vaatama ühte lanki, kus oli peale kevadist kasvuperioodi noor kultuur omajagu kõrgust juurde visanud. Ilus vaade oli ja võtsin hoogu maha ning kogemata keerasin autot ka kraavi poole. Õnneks midagi halba ei juhtunud. Ei tasu ikkagi autorooli taga metsa vaadata
Siin viimastel lehekülgedel pole väga mainitud seda, miks metsa raiutakse. Puit asendab palju teisi loodusvarasid, mille kasutamine on kallim, loodusvaenulikum või keerulisem.
Eesti kaugküttest on umbes 50% puidu peal. Koostootmisjaamad toodavad ka elektrit.
Sooja ja elektri alternatiiv tuleb laias laastus kas venemaalt või siis Ida-Virumaalt. Igal juhul on kõik muud hetkel olemas olevad alternatiivid taastumatud. Ka turvas on taastumatu loodusvara ja turba kaevandamine rikub loodust ikka väga palju. Päike ja tuul on energiaallikana toredad ja neid ka kasutatakse, aga nad ei anna nii palju, kui meil vaja oleks. Pealegi tuleb päikesepargi rajamiseks mingi ala muuta tootmismaaks ja tuulikute ümbert raiutakse kah mets maha ca. 1ha ulatuses iga tuulik ümber.
Paberi jaoks palju alternatiive vist ei olegi.
Igasugu pakendeid (piimapakk) võiks ju toota ka plastmassist, kuid kartongist toodetud laguneb looduses palju kiiremini, kui plast.
Kasutades ehituses puitu hoiame maa sees palju rohkem süsihappegaasi, kui sama koguse betooni kasutamisega kaasneks.
Puidust saab tänapäeval puidukeemiatehastes toota igasugu erinevat materjali. Riiet, puitplastmassi ja autokütust. Puidust riided on käega katsudes täpselt samasugused nagu muud poes müüdavad riided ja minuarust sama mugavad, kui puuvillast riided. Kuid puuvilla kasvatamiseks tarbitakse põllumajanduses palju rohkem puhast vett, kui puidust riiete valmistamiseks.
Seega vähendades metsa raiet tõstame me muude loodusvarade kasutamise hulka. Teeme rohkem karjääre, pumpame maa seest rohkem naftat ja kasutame rohkem vett.
Sellest tulenevalt ei tasuks meil mitte metsa raiet vähendada vaid oma igapäevase töö kõrval õppida, et kuidas seda efektiivsemalt ja loodussõbralikumalt teha.