Kellakeeramise lõpetamine

[Satakas]

No sa sõber ikke jõuad....
T.

Nojah, ja ära pahaks pane, et ma suvakaid lambiväiteid kohe tõe pähe ei võta.

Ei pane. Aga tee püha tõe juurde tuleb ikka igalühel endal leida....

Kui püha tõde on teisisõnu maitse asi, siis soovin vaid õnne ja edu!

[Satakas]

Kui keegi tahab hommikul varem tõusta ja valget aega paremini ära kasutada, ei keela tal keegi seda ka vööndiajas elades teha.

Mhmh. Omas kodus võid ka sina vööndiajas elada aga kuidas sa näeksid seda ette töö- ja ärimaailmas? Et igaüks saabub tööle oma ajas?

[toomas tyrk]

Ei, suvel keerame tund aega seepärast, et kasutada optimaalsemalt õhtust valget aega. Ja palun jällegi tähelepanu pöörata, et sugugi mitte kogu suveaja vältel ei ole meil jaanipäevaümbruse valged ööd!

PS! Millele sa viidet soovid? Mutisuurustele elevantidele?

Eee, kui sa soovid viidet mutisuurustele elevantidele, siis sellised loomad olid ühes Lote raamatus ja multikas ka. Tahad - lähen otsin lastetoast raamatu nime ja lk välja?

Viidet küsisid sa minu käest aga ise, seejuures ebakorrektselt mind tsiteerides. Ignoreerides vastust esimesele küsimusele ning liites selle vastuse esimese (pisut retoorilise) lause teisele küsimusele.

Aga sisulist viidet sooviks ikka sellele väitele, et suveaja keeramine annab mingit reaalset kokkuhoidu. Kõik sellised väited peaksid ju lihtsalt, ja reaalsetes suurustes tõestatavad olema. Kui see tõesti nii oleks. Sellise ja sellise kalendripäeva pikkuse korral sellistel ilmastikuoludel nii ja nii mitu MW\h inimese kohta aastas. Mis rahalises vääringus oleks nii ja nii suur summa.

Paluks numbrid letti.

Seni aga tegeled sa siin sofistikaga, ja tunned ennast solvatuna et sinu suur ja iseenesest mõistetav tarkus on kahtluse alla seatud.

Ja BTW - suveaja mõte on ikka see, et hommikused valged tunnid paremini kasutusele võtta. Mitte mingi müstiline õhtuvalgus. Vaata veelkord kalendrist, mis kell päike tõuseb ja millal loojub...

[Z03]

Valigu üks või teine, kas suve- või vööndiaeg, peaasi ainult, et see 2x aastas toimuv kellakeeramine ära lõppeks. Talveajale üleminek on mugavam, saab hiljem kodust välja minna, aga suveajal toimub ju kõik 1 tund varem ja mingil põhjusel õnnestus kellakeeramine mul sageli ära unustada. Ei suuda kokku lugeda neid ronge ja busse, millest maha olen seetõttu jäänud, kuhugi hilinenud ja üldse kuidagi juhmilt esinenud, sest kell õigeks keeramata. (Õnneks nüüdisaja nutikad masinad vahetavad ise kellaaja ära.)

Kui hääletada vaja, siis valin aastaringse suveaja.

[taara]

Kella keeramisega tuleks tähelepanu pöörata talvisele ajale, mitte suvisele (mida tehakse praegu). Mida imet on vaja suvel tunni võrra valgemat õhtut kui nagunii suvel suhteliselt valge. Minu arvates on lihtne küsimus. Kas kella keeramisest on mingit kasu? Minu arvates ei, siis ei ole vaja sellega tõmmelda ja kui jätta mingi aeg, siis vööndi aeg.

[VanaUnt]

Hämmastav virin tunni pärast, enamus teevad meil lennureise nii itta kui ka läände, mitmetunnised kellakeeramised, keegi ei vigise. Kuigi Ameerikamaalt tagasi tulles oli esimene päev veidi imelik. Mõned seiklevad kordades aastas edasi tagasi puhkusele ja ei mingit virinat aga kaks korda aastas tunni liigutamine tundub osadele lausa surmav olema.

[Kriku]

Kurb aga, et sa suudad vaid konkreetses hetkes arvestada, sest poole aasta pärast on talv ja pimedat aega oluliselt rohkem. Kellakeeramine mõeldigi teatavasti justnimelt TALVEL valge aja optimaalsemaks kasutamiseks aga sina räägid siin suvest.... Päris huvitav...

See on päris rumal jutt, sest talvel elame ju vööndiajas GMT+2. Kellakeeramise efekt ilmneb suvel, sest siis elame ajas GMT+3. Kontrolli üle, kui mind ei usu: https://greenwichmeantime.com/time-zone/gmt-plus-3/

Kellakeeramise lõpetamisel ja vööndiaega jäämisel elaksime kogu aasta ajas GMT+2. Nagu enne seda, kui meil üldse kella keerama hakati: https://et.wikipedia.org/wiki/Ajav%C3%B ... sti_aladel

[Kriku]

Igatahes soovitan kõikidel seda teemat lugevatel akf-idel oma seisukohast ka EL-ile teada anda - olgu seisukoht milline tahes!

Link on teema esimeses postituses.

[Kriku]

Kellakeeramise saatus selgub augustis.

Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.

Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.

Kas kellelgi on täismahus?

[toomas tyrk]

Igatahes soovitan kõikidel seda teemat lugevatel akf-idel oma seisukohast ka EL-ile teada anda - olgu seisukoht milline tahes!

Link on teema esimeses postituses.

Kusjuures - selle EL küsitluse viite leidsin esmakordselt näoraamatu Hesari artikli juurest ca 1 nädal tagasi. Artikkel oli sellest, et küsitluse populaarsus tuli Europarlamendi ametnikele täieliku üllatusena. Server oli pidevalt umbes. Klikkisin siis minagi seda linki - ligi ei saanud.

Eile juba sain.

Nii et see teema ikka kütab neid "nõrgukesi" küll...

[Kriku]

NYT artikkel samal teemal kui minu poolt varem tsiteeritud eestikeelne artikkel: https://www.nytimes.com/roomfordebate/2 ... aving-time

In a study of mining injuries across the U.S., we found a spike in workplace injuries of nearly 6 percent on the Monday following the shift to daylight saving time. An even greater cause for concern is that the severity of these injuries, as measured by days of work lost because of the injuries, increased by a whopping 67 percent, representing 2,600 more workdays lost, simply because of injuries experienced on that one day.

So the time change is bad for miners (and mining companies), but what about for the rest of us? In a follow-up study we found that workers tend to “cyberloaf” – that is, they use their computers and internet access to engage in activities that are not related to work – at a substantially higher rate on the Monday following the shift to daylight saving time than on other Mondays. What’s more, we found that for every hour of interrupted sleep the previous night, participants in our lab cyberloafed for 20 percent of their assigned task. When extrapolated to a full day’s work, that would mean daylight saving time and lost sleep can result in substantial productivity losses. In fact, a recent estimate of this effect put the cost to the American economy at over $434 million annually, simply from a subtle shift of the clocks. Unfortunately, we don’t regain that productivity when the fall change adds an hour to our schedules.

Teadusartikkel, mille jutt põhineb: http://www.apa.org/pubs/journals/releas ... 451317.pdf

Energia säästmisest:

2. POSSIBLE ENERGY SAVINGS

Franklin theorized that going to bed at sunset and waking at sunrise could save Paris money on candles, which might be why many people believe time change is an effective trick to save on energy costs today. In 2008, the U.S. Department of Energy presented findings that confirm this theory.

Energy Department experts determined that extending daylight saving time by four weeks under the Energy Policy Act of 2005 saved 5 percent more electricity per day for a total of 1.3 billion kilowatt-hours, a hefty amount. Most of these savings, experts said, could be traced to three to five evening hours.

3. POSSIBLE ENERGY INCREASES

A study authored by professors Matthew J. Kotchen and Laura E. Grant rebuts the Energy Department's findings. In their study, Kotchen and Grant looked at energy use in Indiana, a state that began observing daylight saving time in 2006. They compared the demand for electricity before and after the change and found that time change actually increased demand from 1 to 4 percent a year.

Air conditioning usage increased in the summer, while the need for heat increased in the winter. Indiana residents began running their AC about an hour more a day — presumably that extra hour of daylight provided for by the time change. Savings on lighting were minimal at best, according to the study. (The Energy Department study did not address the need for additional air conditioning.)

Et siis energiasäästu argument toetud ilmselgelt aegunud arvamusele, et kõige olulisem on säästa valgustuseks kuluvat elektrit. Laura Grant ise kirjutab selle kohta nii: https://www.pri.org/stories/2017-11-05/ ... ch-says-no

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõik kindlasti ei tea seda "geniaalse kellaväänamise" ajalugu
Taust: 1.maailmasõda siis ja briti taibud mõtlevad, et sõaaeg/sütt vähe, petrooli ka - väänaks järsku kella, hoiaks kokku

Uuri seda ajalugu veel veidi. Tegelikult mõtles selle välja Benjamin Franklin. Hoopis muudel põhjustel kui raske sõjaaeg.

Uurisin.
Väike (mittepõhimõtteline-)aps oligi - need olid hoopis SuurSaksamaa taibud, kes energiablokaadis olles aastal 1916 ESMAKORDSELT JA ÜLERIIGILISELT tolle suveaja kehtestasid.. ja et sütt/petrooli ka teistel vähe ning idee tundus fänsi, affisid muud suured sõdijad(-eelkõige Inglis- ja Prantsusmaa) ka kohe järele.

Aga mida too Benjamin seal Ameerikas üle sajandi varem (järjekordse välgulöögilaksu all olles) kokku fantaseeris, ei puutu kuidagi asjasse

Üldjäreldus ikka sama - haruldaselt loll idee oli.

[Kriku]

Kokkuvõtted 12 teadusartiklist, milles uuritakse kellakeeramise võimalikku kasu või kahju: https://journalistsresource.org/studies ... nts-energy

Leht on piisavalt huvitav, et väike eestikeelne kokkuvõte teha:
* “Using the Life Satisfaction Approach to Value Daylight Savings Time Transitions: Evidence from Britain and Germany”. Kuehnle, D.; Wunder, C. Journal of Happiness Studies, 2015. doi: 10.1007/s10902-015-9695-8. Kahju osale elanikkonnast, eriti väikeste lastega perekondadele.
* “Spring Forward at Your Own Risk: Daylight Saving Time and Fatal Vehicle Crashes”. Smith, Austin C. American Economic Journal: Applied Economics, 2016. doi: 10.1257/app.20140100. Kahju inimohvritega lõppenud autoõnnetuste sagenemise tõttu.
* “Daylight Savings Time and Myocardial Infarction”. Sandhu, A; Seth, M; Gurm, H.S. BMJ: Open Heart, 2014. DOI: 10.1136/openhrt-2013-000019. Esmaspäeval pärast kevadist kellakeeramist kasvab mükardi infarktide hulk 24%, teisipäeval langeb tagasi 21%. Ühelgi muul päeval aastas pole sarnast efekti.
* “Adverse Effects of Daylight Saving Time on Adolescents’ Sleep and Vigilance”. Medina, Diana; et al. Journal of Clinical Sleep Medicine, 2015. doi: 10.5664/jcsm.4938. Keskkooliõpilaste töövõime languse tõttu soovitatakse pärast kellakeeramist kooli hiljem alustada.
* “Under the Cover of Darkness: How Ambient Light Influences Criminal Activity”. Doleac, Jennifer L.; Sanders, Nicholas J. Review of Economics and Statistics, 2015. doi: 0.1162/REST_a_00547. Kellakeeramise kasu: kuritegevuse langus.
* “Prioritizing Sleep Health: Public Health Policy Recommendations”. Barnes, Christopher M.; Drake, Christopher L. Perspectives on Psychological Science, 2015. doi: 10.1177/1745691615598509. Kellakeeramise kahjulik mõju une kvaliteedile (üks paljudest käsitletud teguritest).
* “Does Daylight Saving Time Really Make Us Sick?” Jin, Lawrence; Ziebarth, Nicolas R. IZA Discussion Paper No. 9088. 2015. Kevadisel kellakeeramisel ei ole rahvatervisele mõõdetavat efekti, sügisene toob kaasa väikese paranemise 4 päevaks.
* “Incidence of Myocardial Infarction With Shifts to and From Daylight Savings Time”. Jiddou, Monica R.; et al. The American Journal of Cardiology, 2013. doi: 10.1016/j.amjcard.2012.11.010. Müokardi infarktide tagasihoidlik sagenemine kevadise kellakeeramise järel.
* “Transition Into and Out of Daylight Saving Time and Spontaneous Delivery: A Population-Based Study”. László, Krisztina D.; Cnattingius, Sven; Janszky, Imre. Obstetrics and Gynecology, 2016. doi:10.1136/bmjopen-2015-010925. Mõju enneaegsetele sünnitustele ei avastatud.
* “Daylight Saving Time Transitions on the Incidence Rate of Unipolar Depressive Episodes”. Hansen, Bertel Teilfeldt; et al. Epidemiology, 2016. doi: 10.1097/EDE.0000000000000580. Sügisese kellakeeramise kahju, mis avaldub depressioonide sagenemises (depressiivsetele isikutele oleks siis kogu aeg suveajas elada parem).
* “Does Daylight Saving Save Energy? A Meta-Analysis” Havranek, Tomas; Herman, Dominik; Irsova, Zuzana. Munich Personal RePEc Archive, 2016. Energiasäästu teema metaanalüüs. Suveajal energiasääst 0.34% päevas.
* “Impact of Daylight Saving Time on the Chilean Residential Consumption”. Verdejo, Humberto. Energy Policy, 2016. doi: 10.1016/j.enpol.2015.10.051. "Marginaalselt väike" energiasääst Tšiili elamukvartalites, aga mitte üle riigi.

[Kriku]

Üks mõte veel: juhul, kui suveajale ülemineku kasu taga oleks mingi teaduslikult põhjendatud teooria, peaks olema võimalik põhjendada ka ülemineku kuupäeva ning sammu. Ehk siis, miks just 25. märtsil ja miks 1 tund? Miks mitte 18. märtsil ja poolteist tundi või 1. aprillil ja 45 minutit vms.?

Üle 100 aasta on mööda läinud ajast, kui see keiserlikul Saksamaal ilma igasuguste uuringuteta umbkaudu paika laksati. Jääbki siis nii igaveseks või?

Idee kuulub tõesti Franklinile, aga 18. sajandi lõpu riigimehele viitamine ei kutsu tänapäeval aukartuse-ohkeid esile. Oli jah aeg, kus selliseid asju sisetunde põhjal otsustati, aga enam ei tohiks olla. Miks mõni akf seda eelteaduslikku puhtadministratiivset lahendust nii väga armastab, on raske öelda

[Manurhin]

Kellakeeramise saatus selgub augustis.

Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.

Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.

Kas kellelgi on täismahus?

Kellakeeramine suvel ja talvel ei anna märgatavat majanduslikku efekti.
Eesti peab kuu aja jooksul otsustama, kas pooldada kellakeeramise lõpetamist Euroopas, kampaania algatasid põhjanaabrid soomlased.

Veel 2014. aasta varakevadel valitses mõneti kurioosne olukord, kus Narvast Venemaale, kõrvalasuvasse Jaanilinna minnes avastas inimene end äkitselt kaks tundi ajas edasi rännanuna, olgugi et päike siras taevas ikka sama kõrgel kui enne piiriületust.

See tuli sellest, et 2011. aasta märtsis oli president Dmitri Medvedevi dekreediga kehtestatud alaline suveaeg – nii tekkiski olukord, kus talvisel ajal erines Ida-Euroopa aeg (UTC +2) Moskva suveajast (UTC +4) kahe tunni jagu.

Valitsuste tasandil on suurimad kellakeeramise vastased praegu Soome, Poola ja Leedu.

Selline elukorraldus osutus venelaste seas nii ebapopulaarseks, et 2014. aasta juulis otsustas Venemaa riigitüüri juurde naasnud president Vladimir Putin seda muuta. Kellakeeramist ta Venemaale siiski tagasi ei toonud, vaid kehtestas hoopis alalise talveaja. Nii ongi näiteks praegu suvel kellaaeg piirilinnas Narvas sama, mis suuremas osas Uuralitest läänes asuval Venemaal.

Üks riik ei saa midagi teha
Euroopa Liidus käib praegu sama arutelu. Veebruari algul kutsus Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles uurima kellakeeramist ning vajadusel teha ettepanek seda muuta. Nüüd küsibki komisjon 4. juulist kuni 16. augustini kodanikelt, huvirühmadelt, aga ka liikmesriikidelt, mida nemad kellakeeramise vajalikkusest arvavad.

Valitsuste tasandil on suurimad kellakeeramise vastased praegu Soome, Poola ja Leedu. Ka Austria on sõnanud, et see teema tuleks üle vaadata. Europarlamendis on sarnaseid hääli kuulda veel näiteks Saksa ja Tšehhi saadikutelt. Eesti aga alles kujundab oma seisukohta.

Millal keeratakse kella?

Euroopa Liidu tasandil hakati suveajale üleminekut reguleerima alates 1980ndatest ning praegune suveaja kord on kehtestatud direktiivis 2000/84/EÜ. Sellega nähakse ette liikmesriikide kohustus minna suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse tund edasi.
Tagasi talveajale läheb liit oktoobri viimasel pühapäeval, kui kella keeratakse tund tagasi.

Aega on täpselt üks kuu ja kõik Eesti inimesed saavad oma hääle anda näiteks elektroonilises gallupis netiaadressil https://ec.europa.eu/info/consultations ... gements_et.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Kivinurm ütles, et Euroopa peaks küsimuse lahendama ühiselt, sest üksikutel riikidel ei ole mõtet sellist käiku ette võtta.

«Kui iga liikmesriik ise otsustaks, kas minna üle suveajale või mitte, oleks praegusest märksa keerulisem saada paika näiteks piiriüleseid transpordigraafikuid, kuid see puudutaks ka teisi valdkondi, näiteks kaubandust ja turismi,» lausus ta.

Näiteks teatas majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson märtsis ERRile, et tema pooldab kellakeeramise lõpetamist. «See, kas kellakeeramine lõpetada, on vaid esimene küsimus,» ütles ministeeriumi nõunik Kivinurm. Kui Euroopa riigid soovivadki kellakeeramise lõpetada, tuleb kohe otsustada, kas jääda suve- või talveajale.

Euroopa Parlamendi saadiku Indrek Tarandi arvates peaks Eesti valitsus olema otsusekindlam ning avalikult välja ütlema, et soovime kellakeeramise lõpetamist.

«See, kas rahvas hääletab, kas see on suve- või talveaeg, see on juba maitseküsimus ja tehniline küsimus, aga see, et see kruttimine ära lõpetada, see oleks väga mõistlik,» lausus ta.

Märtsi alguses algatasid 23 riigikogu liiget, kes kuuluvad kõigisse parlamendis esindatud erakondadesse, eelnõu kellakeeramise lõpetamiseks Eestis. Selle üks algatajaid Heljo Pikhof (SDE) ütles, et kaugele sellega siiski ei jõutud.

Kuna see ei vastanud riigikogu protseduurireeglitele, siis eelnõu saadeti tagasi. «Et suveajast loobumine ei ole üksnes Eesti siseasi, vaid puudutab kõiki Euroopa Liidu riike, siis otsustasid algatajad oodata ära Euroopa Komisjoni seisukohad, et siis teha edasised otsused,» ütles Pikhof.

Elurütm lüüakse sassi
Eurosaadik Tarandi sõnul peab kellakeeramise ära lõpetama eeskätt seetõttu, et vanad argumendid enam ei päde. «Euroopa ei asu sõjaolukorras ja kellakeeramine on leiutatud Esimese ja Teise maailmasõja aegadel selleks, et väidetavalt hoida kokku energeetilist ressurssi, mis siis Hitleri ja Stalini ja (tsaar) Nikolai ja kõigi nende sõjamajandusel oli kasulik, aga praeguseks on see energeetiline argument ära langenud,» ütles ta.

Tarandi sõnul lööb see sassi eelkõige laste elurütmi ning samamoodi kannatavad farmiloomad. Unearst Erve Sõõru sõnas, et mõne uuringu põhjal on just vahetult suvisele ajale ülemineku järel täheldatud enam südamelihase infarkti haigestumist ning liiklus- ja tööõnnetusi.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi kommunikatsioonijuhi Kati Varblase sõnul on kellakeeramise mõju liiklusõnnetustele siiski ilmselt väike. Pigem mõjutavad tema sõnul liiklusõnnetuste sagedust muud tegurid, nagu näiteks majanduskasv (see tõukab tagant liiklustihedust), ilm ja nädalapäev (kella keeratakse ööl vastu pühapäeva, kui inimesed väga palju ei sõida).

Seda, et liiklusõnnetusi oleks kellakeeramise päevale järgneval nädalal tavapärasest enam, ei näita ka kindlustusjuhtumite statistika.

Eestis oli viimati paus suveaja kasutamises aastatel 2000–2002. Ministeeriumiametnik Meelis Kivinurm ütles, et mõningate aspektide puhul võis neil aastatel märgata majanduslikku positiivset efekti suveajast (näiteks elektrienergia kasutamises või liiklusõnnetuste puhul), kuid neid asju ei saa kindlat siiski seostada.

«Õhtune lisatund valget aega annab küll inimestele võimaluse seda paremini kasutada, kuid andmed viitavad sellele, et suur osa sellest jääb kasutamata,» sõnas Kivinurm.

Pole mõistlik moonutada bioloogilist kella


Eesti Unemeditsiini Seltsi presidendi Heisl Vaheri sõnul tuleks jääda talveaja juurde. Milline on kellakeeramise mõju tervisele?
Kõige suurem mõju on aga just suveajalt talveajale minekul. Põhjus on selles, et ühtäkki tuleb oma kohustused varasemaks tõsta ja vähem magada ning enim mõjutab see noorte unerütmi. Täisväärtuslik uni loob aga aluse tervisele ja õppimisvõimele.
Puudulik uni on kui ahelreaktsioon, mis rikub immuunsüsteemi ja psüühikat ja lõpuks kogu tervist. Oleme ikka kuulnud-lugenud neist, kes valjuhäälselt ütlevad, et nende heaolu kellakeeramine küll ei mõjuta.
Teaduslikult on tõestatud, et veerand kuni kolmandik inimestest kannatab kellakeeramise tagajärgede all. Kui need muutused arenevad haigusteks, maksavad ju need kangelased, keda kellakeeramine ei mõjuta, oma maksudega kinni ka kellakeeramisest mõjutatute – haigete – ravi. Kui kellakeeramine tõesti lõpetada, siis millisele ajale jääda – kas talveajale või suveajale?
Talveajale. See vastab meie välja kujunenud ja geenidesse kirjutatud ööpäevase rütmi olemusele. Selles osas on rahvahääletuse korraldamine, nagu Euroopa Liit seda soovib, sama arusaamatu, nagu hakata arutama selle üle, kas raskuskiirendus Maal võiks olla 9,80665 m/s2 või sellest suurem või väiksem.
Me teame, et bioloogiline kell on evolutsiooni vältel geneetiliselt kodeeritud protsess ja selle väänamine asjaolu tõttu, et me saame muuta inimestevaheliste kokkulepete alguse ja lõpu aegu, ei ole lihtsalt arukas. Millest tuleb vastuseis kellakeeramisele?
Peamine vastuseis tuleb asjaolust, et kord sisseviidud kellakeeramine ehk siis vööndiaja suhtes asjade alguse ja lõpuaegade nihutamine on ka omamoodi süsteem ja see on kirjutatud ühiskonna memeetilisse koodi. Selle järele valvatakse ja see on ka omalaadne n-ö ebaloomulik rütm ja selle rütmi ärajätmine on paljude jaoks häiriv – töö tuleb ümber korraldada.
Unemeditsiini selts pole antud osas mitte huvirühm, vaid mehhanism, mis saab aidata teadusliku teadmise inimesteni viia ja see teadmine on lihtne: elades vööndiajas on teie ööpäevane rütm häirimatult toimiv ja te ei pea end sundima tervist kahjustavaid kokkuleppeid täitma. See, rõhutan veelkord, ei ole küsimus, mille üle saaks hääletada.

Aitäh!

Kriku