www.militaar.net

"Nende lapsed" on siis kolmas põlvkond...Rootsi ja Prantsusmaa kogemusel paistab see olevat kõige probleemsem osa. Huvitav, kuivõrd saab otseseid paraleele sealse ja siinse seltskonna vahele küll tõmmata. Seal on siiski tegu teise rassi esindajatega, siinpool aga rass sama, lahutusjoonteks keel ja suhtumine. Ja tundub, et nendel, kes ennustasid tulevikus eestlaste ja venelaste puntilöömist värvilise migratsiooni vastu (juhul, kui EL koodid ikka toimima saavad) paistab olevat õigus. Nii et muulaste integreerimiseks oleks Palol kõige õigem lasta siia hunnik araabiamaade pagulasi...

Mu endine ämm, täiesti vene keelne, juurte poolest pooleldi volgasakslane, Eestisse saabus 70 ndate lõppus, imestas alati, et miks on Eestis vene koolid, tema arust peaksid kõik õppima eesti keelses koolis.

Ärataks pisut vana teemat venekeelse PM kommentaaridega. Artikkel siis sellest, et elanikud on valdavalt oma riigi kaitsmise poolt. Ja mida asjast arvavad meie kallid kaasmaalased. Eriti kommentaaride hinnete järgi otsustades...

http://rus.postimees.ee/?id=134252&com=1

Halten Sie schnauze kalt.... Ehk - hoidkem koon külm. Kommentaaridest võib välja lugeda nii mõndagi, aga mitte kõike. Üks mis kindel, et suur osa kommentaare on ühtedelt - samadelt stammkommentaatoritelt ja nemad teevad oma tööd kas siis palga eest või puhtast aatelisusest. Selge seegi, et igasuguse tõsise vastasseisu puhul tuleb meil arvestada "viienda kolonniga" . Olemas nad on aga nende arvukust ei hindaks ma väga suureks. Nende vaoshoidmiseks peaks tehtama muudatusi "sõja-aja nuhtlusseadustikus", kindel mats igasugustele marodööridele, "partisanidele" ja autonomistidele peaks suurema osa neistki vaos hoidma. Ei kipu just esinema, kui tead, et see lõpeb mahalaskmisega koha peal. Tegutsema jääksid sel juhul ainult ülesandega profid ja kui palju neid meil sisse imbunud on, jäägu juba selle seltskonna rehkendada ja arvele võtta, kellele me selle eest palka maksame. Usun siiralt, et nad oma tööd tõsiselt võtavad.
Aga stammkommentaatorite rida on tekitada paanikat ja ette valmistada hoiakuid.

Jutustusi venelaste väljakannatamatult raskest elust Eestis...autor, Jelena Petuhhova, juhtis möödunud sügiseni Delfi venekeelset portaali Eestis. Muuhulgas seisab artiklis ka selline mõtlemapanev tõdemus siinsete venekeelsete enamuse kohta.

Põhimass taandub loomulikult kööki, kus andutakse kurdile, täiesti destruktiivsele salavihale, mis väljendub hiljem anonüümse sapipritsimisena internetiportaalides. See on seesama reaktsiooniline enamus, kes viljeleb “igavesti diskrimineeritute” poosi. Just see, agressiivse keskkonna sünnitatud, riigi enda poolt toetatud enamus tapab igasuguse loova mõtte vene kogukonnas, igasuguse katse kuidagi ennast ja olukorda mõtestada. Selliste inimestega on raske suhelda, sest iga vestlus viib lõpuks loeteluni sellest, milles on süüdi Eesti riik, ja sellest kaugemale ei jõua. Nad on täiesti veendunud, et aidata saab ainult vägivald.

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arv ... d=65850794

Küll mõnel on ikka tahtmist sellest foorumist ka peldikuseina teha...

Et siis venekeelne ja -meelne elanikkond Eestis pole militaarses ja kaitsekontekstis asjaks arvata..

Tõsiselt "venemeelne" kirjatüki autor ajas vist ilmakaared segi, kui Eestist Euroopa poole leekima pistis...

Venelased Eestis ei ole juba aastaid homogeenne mass. Isegi väikestes Eesti venelaste sõpruskondades nooremate inimeste hulgas võib olla totaalseid kõikumisi ühest seinast teise. Mõned venelased kuulavad Eesti muusikat, fännavad Eesti staarihakatisi, loevad eestikeelset ajakirjandust jne, samas nende venelaste parimad sõbrad (sõbrannad) ei pruugi olla elu sees kuulnudki sellise staarihakatise olemasolust. Näiteks üks venelannast sõbranna ütleb teisele, näe Tanel Padar, teine ütleb vau, aga kolmas samas seltskonnas viibiv sõbranna küsib, kes on Tanel Padar?
Muideks ka Eestis elab päris palju venelasi, kellel on sügavalt savi mingist pronksõdurist. Mis puutub EE Vene Delfi tegelase kirjatükki, siis on loost väga hästi arusaadav, et kuigi tegelane on püüdnud endale luua nn neutraalse venelase aurat, on tegu ikka tugevalt idasuunda uskuva ja vaatava inimesega. Seda võib aru saada sellest kehvasti varjatud negatiivsest ja ülepakutud suhtumisest iseloomustades eestimeelseid venelasi. Mina tunnen päris mitmeid eestimeelseid venelasi ja midagi sellist, nagu see tädike kirjeldab, seal küll ei ole (eriti koomiline on see haige lõik riigitruud venelast iseloomustades). Näiteks sellest, et võrreldes Vene ajaga on väga palju muutunud, on see, et tänapäeva Eestis on väga palju segarahvuselisi kooselusid ja mitte stiilis Eesti mees + Vene naine, vaid tutvusringkonnas on ka päris palju vastupidiseid variante. Nõukogude ajal esines seda mitte ainult kordades, vaid võin julgelt öelda sadades kordades vähem. Muideks selliste paaride lastest kasvavad enamasti eestlased, kellel on lihtsalt tihti väga hea venekeele oskus. Ka ei toimu meil juba ammu rahvustevahelisi kooliõpilaste kaklusi (venelased versus eestlased). Viimased jäid vist 90-ndatesse ja siis olid need ka suisa nali võrreldes 80-ndate lõpu ja varasema nõukaajaga. Eestlastele võib ette heita, et tihti reageeritakse meie ajakirjanduses väga emotsionaalselt mõne Vene meedia järjekordsele propagandavalele ja ka uudiste foon Venemaast rääkides on peaaegu alati negatiivne (seal toimub ka positiivseid asju). Või kipuvad mõned Eesti arvamusliidrid kohalikke venelasi iseloomustades jälle üldistama (loe sõimama) ja solvavad sellega ka riigitruid venelasi. Tahame või ei taha, venelased on siin, et jääda. Aeg on see, mis muudab mõlema poole suhtumist. Tänapäeval on kahjuks üheks suhete mürgitajaks Vene meedia, lisaks mõned kohalikud poliitikud. Olen vahel vaadanud PBK (oli vist see kanal) nn arutlussaateid, kus esinevad poliitikud ühest teatud Eesti erakonnast ja teisteks rahvaesindajateks on tuntud Vene natsionalistid või marurahvuslased. Ja see tekst mis sealt tuleb on ikka väääga haige. Muide seda ütlevad ka Venemaa venelased, et Balti kohaliku elu kajastavaid Vene kanaleid ei ole võimalik vaadata.

Põlvkondade teema on see venelastega läbisaamine.
Laias laastus paistab nii: 60-datel sisse toodud, praegused pensionieelikud ei suuda sellega eriti leppida, et siin teine riigikord on, nad ei õpi keelt ja käivad, rusikas taskus. (räägin laias laastus, ei ütle, et nad kõik sellised on)
Aga noorem põlvkond, kes praegu on nii 20-sed, kes pole kommunismust tunda saanud: paistab, et nemad on riigikorraga juba leppinud ja räägivad ka riigikeelt aga piir tuleb pronkssõduri juures, kus nad ikka väidavad, et nemad on meid vabastanud jne.
Mind huvitab rohkem, mis saab aga nende lastest.

Kopisin lõigu ühest vanemast postist, mis mulle meeldis - vaadake just viimast lauset

Puudutavalt Jelena PETUHHOVA "memorandumit" - minu arust pigem hea ja igal juhul mõtlemapanev lugu. Ka leian, et vingumised selle teksti sisu ja miski "peldikuseina" üle ei ole relevantsed... Minu enda põgusad kokkupuuted kohalike venelaste põhimassiga (kes ei ole haaratud Eesti võimustruktuuridesse) ainult kinnitavad PETUHHOVA artikli põhisõnumeid. Ehkki kohati tundub, et autor ei ole ka ise päris kindel, mis tema (põhi)sõnum siis ikka on

Ja selles, et autor ise lahkus lääne, mitte ida poole, ei ole ju ka midagi üllatavat... sest mida pekki tal oma eestiskujunenud mõtleva mentaliteediga seal ida pool ikka teha oleks olnud

Kas keegi sai aru, mis Jelena ja jõuetus vihas köökides siunajate elu väljakannatamatuks muutis?
Pelgalt kirjeldus, kui väljakannatamatu elu on, aga miks?

Põhimass taandub loomulikult kööki, kus andutakse kurdile, täiesti destruktiivsele salavihale, mis väljendub hiljem anonüümse sapipritsimisena internetiportaalides. See on seesama reaktsiooniline enamus, kes viljeleb “igavesti diskrimineeritute” poosi. Just see, agressiivse keskkonna sünnitatud, riigi enda poolt toetatud enamus tapab igasuguse loova mõtte vene kogukonnas, igasuguse katse kuidagi ennast ja olukorda mõtestada. Selliste inimestega on raske suhelda, sest iga vestlus viib lõpuks loeteluni sellest, milles on süüdi Eesti riik, ja sellest kaugemale ei jõua. Nad on täiesti veendunud, et aidata saab ainult vägivald.

Kopisin lõigu, mis minu arust väljendab kõige selgemini, mis oli Jelena PETUHHOVA artikli põhisõnum (isegi kui ta ise sellest aru ei saanud).
See muukeelse massi seas pulbitsev salaviha (nagu autor seda kirjeldab) on ju täiesti olemas - piisab, kui jälgida, kuidas teinekord täiesti suvalised Eesti-teemalised lood vene DELFIs hakkavad täiesti lambist saama sadades ja sadades Eestit ja eestlasi vihkavaid kommentaare...

Borja kirjutas:See muukeelse massi seas pulbitsev salaviha (nagu autor seda kirjeldab) on ju täiesti olemas - piisab, kui jälgida, kuidas teinekord täiesti suvalised Eesti-teemalised lood vene DELFIs hakkavad täiesti lambist saama sadades ja sadades Eestit ja eestlasi vihkavaid kommentaare...

Oluliselt huvitavam uurimus oleks, kui mitmest arvutist need vihkavad kommentaarid kodanik Petuhhova peatoimetajaks olemise ajal pärinesid...
Ja kui agaralt kodanik(ja tema alluvad) mittevihkavaid kommentaare kustutasid...
Vägagi huvitav...

Lemet kirjutas:Ärataks pisut vana teemat venekeelse PM kommentaaridega.

Meh, ma sellistele asjadele küll tähelepanu ei pööraks. Mingid väikse grupid on ära tabanud et internetikommentaariumis nad saavad kerge vaevaga tekitada mulje nagu nad oleks kõvas enamuses. Teatud teemade all eestikeelseid kommentaare lugedes võiks kergesti jääda mulje et me eestlased oleme ikka üks eriti räme natsirahvas.

Kommentaarid kommentaarideks, aga on olemas ka selline asi nagu kommentaaride hindamine, mis samuti päris kõnekas on. Anonüümne heakskiit või hukkamõist. Eestit ja eestlasi halvustavad ja maapõhja sajatavad kommendid saavad oma totaalses enamuses vaid positiivseid hinnanguid, kümnetes ja ka sadades. Eriti kõnekas on aga negatiivsete hinnangute puudumine.