Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Lemet]

Mis on ju ka igati loogiline.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ei ole "loogiline" - ja ei pea(gi) olema.

Sest see saab(ki) tähendada vaid seda, et uppuvalt laevalt reisijaid keegi ei päästa(gi).
Kuna meeskonnaliikmed on(gi) ametis vaid sellega, et kasutades oma teadmisi laeva süsteemidest, sealt esimesena jalga lasta - jalgujäänud reisijatest üle joostes siis.................

See ei pea nii olema


Saksa laevaehitusfirma alternatiivne uurimus peab(ki) ilmselt oluliselt rohkem paika, kui rootsisoomeeesti nn "ametlik järeldus"..................................

[vanahalb]

Sellise kiirusega toimuvate sündmuste puhul on suurem tõenäosus pääseda neil kes laeva tunnevad ja oskavad ruumide rägastikus kinnisilmi õige tee valida. Siin on selge eelis meeskonnaliikmetel. Oleks meeskonnaliikmed koridorinurkadele teejuhtideks jäänud poleks vist üldse keegi laevast välja saanud.

Titanicu moodi mitu tundi kestnud uppumisel on teised prioriteedid ja seal oleks tõesti näotu lugu kui meeskonnaliikmed on paadis ja naised-lapsed ära uppunud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Maitse asi - aga mulle sinu loogika ei meeldi.

Maitsed ongi erinevad - väärtushinnangud ka.

[Kriku]

Nii see reeglina tõesti on: https://phys.org/news/2012-07-shipwreck ... rvive.html

[vanahalb]

Egas see pole loogika vaid reaalsus ja harva on kellelgi siis aega hakata väärtushinnangutele mõtlema. Ma ütleks, et vähemalt minutine ajavaru peaks olema, et rahulikult ringi vaadata ning kedagi aidata. "Estonial", niipalju kui ma pääsenute mälestusi olen kuulnud, loeti pigem sekundeid.

Üks asi , mis mulle harjumatu tundub, on ka igasugustel koolitustel tänapäeval õpetatav reegel, et päästma hakata tohib ainult siis kui ise oled turvatud. See käib uppujate päästmise kohta, kellegi põlevast majast väljatirimiseks jms. Mulle on noorena õpetatud umbes et "ise hukku aga seltsimees päästa" (see oli vist Suvorovi mõttetera? ) Sellise filosoofia eest saab nüüd elukutselistelt päästjatelt sõimata. Mõistusega võttes asja eest , sest halvemal juhul oleks kaks hukkunut. Aga paremal juhul oleks kangelane - eriti kui veel ise ka terve nahaga välja tuled.

[herman30]

Kui asi on nii kaugel et laev juba kummuli on reaalsus et "every man for himself".

[John]

Vraki huvilisena tahaks näha mis seisukorras on laev nüüd veerand sajandit hiljem. Kas on ka tekke kokku vajunud, kuidas on hoovused vraki maastiku kujundanud, korrosiooni levik ja töö sellises hapniku vaeses/elutus Läänemere keskkonnas jne.

Netis ringi otsides on ikka ausalt öeldes ehte informatsiooni põud. Sisuliselt ainult väga, VÄGA vähe ning sedagi näpu otsaga. Lennukikandjast Graf Zeppelinist olen ka rohkem materjali näinud. Isegi mitte uuemaid sonar pilte ei ole! Mis see on ka "hauarahu" rikkumiseks kuulutatud? Arvestades, et see on meie isiklik väike Titanic siis oleks ainult loogiline, et oleks ammu juba 3d mudelid tehtud mida aeg ajal uuendatakse. Nii nagu eelmainituga tehakse ning tänu sellele on muude asjade seas avastatud, et ookeani sügavvee elustik on nii vinge, et muudab >50 000 tonnise terashiiglase raudoksiid puruks vähem kui sajandiga. Läänemeri on muidugi teps teine elukas ning täna meie konserveerivatele omadustele on ilmselt Estonia isegi paari sajandi pärast veel täitsa ära tuntav.

Põhiliselt mida olen näinud on iid vanad 90ndate väljavõtted kus siis algelised sonar pildid ning need kurikuulsad videod sukeldumistest lagunenud laipade keskel. Resolutsioon nendel videomaterjalidel on muidugi tase omaette. Nähtavus aga täitsa üle keskmise Läänemere kohta: enda kogemustel on meie merede halb nähtavus olukord, kus vee all leiad objekti üles alles siis kui seda oma peaga rammid.

Ainuke uuem materjal mis leidsin oli selle sakslanna 2000ndate alguse ekspeditsioon kus vaatasid propellereid, laeva külge ning siis uurisid ühte auku visiiri positsiooni lähedal kus olid seest välja kaardunud metallribad. Avaus oli umbes mõõtudes 1000x700. Täpset positsiooni ei oska öelda, kuna nad hüppasid kohe auguni peale kaadreid laeva küljest. Kuid võttes arvesse, et nad lähenesid propelleritele ülalt, liikusid mööda laevakülge kus olid selgelt näha kabiini aknaid ning siis jõudsid selle auguni julgen arvata, et avaus on kindlasti nina lähedal ning laeva ülalpoole vaataval küljel. Kuid kindlasti on kuskil neti avarustes täpne info olemas. Igatahes mida sellega tahan öelda on et see avaus on vaevalt nüüd kahjustus põhja jõudmisest kuna rammimine käis teisel küljel. Niipalju kui oli näha kaamerast mis läbi avause suruti, ei olnud seal ruumis nähtavalt ühtegi lahtist metallobjekti, mis oleks võinud seest poolt välja rammida. Eks igaüks arvab sellest episoodist mida tahab.


Jah, oli nüüd episood selle sakslaste laevaga kuid a)nad olid seal suhteliselt lühikest aega ning käisid minu teada ainult roveriga ning b) nad olid dokfilmi tegijad. Tõenäoliselt kõik mis nad tegid üldised panoraamvõtted siit- sealt, et saaksid siis oma filmis taga taustalt jooksutada. Dokfilmide eelarved on nagu nad on, ning roverite laenutamine ei ole odav lõbu, nii et imestan kui seal midagi põhjalikku on.

[Peeter]

Tookord oli ka mulle küsimärgiks pääsenute seas niivõrd suur osa meeskonnaliikmeid. Ja sain sellele ka teadjama inimese käest ammendava vastuse. Sild jääb või jookseb silda. Mehaanikud jäävad või lähevad oma kohtadele. Nende ülesanne on hoida masinaid töös niikaua kui võimalik. Peale seda evakueeruda läbi korstnašahti. See ongi nende ülesanne ja neil polegi muud evakuatsiooniülesannet kui hoida masinaid töös nii kaua kui võimalik.

[AMvA]

Ei ole "loogiline" - ja ei pea(gi) olema.

Sest see saab(ki) tähendada vaid seda, et uppuvalt laevalt reisijaid keegi ei päästa(gi).
Kuna meeskonnaliikmed on(gi) ametis vaid sellega, et kasutades oma teadmisi laeva süsteemidest, sealt esimesena jalga lasta - jalgujäänud reisijatest üle joostes siis.................

See ei pea nii olema


Saksa laevaehitusfirma alternatiivne uurimus peab(ki) ilmselt oluliselt rohkem paika, kui rootsisoomeeesti nn "ametlik järeldus"..................................

Suht valed järeldused. Suur osa meeskonnaliikmed olid vahis, kui enamus reisijaid magasid. Teiseks uppus laev niivõrd kiiresti, et ristkoridorid muutusid shahtideks, kust tuli ennast toore füüsilise jõuga üles vinnata, sellest ka suurem meeste osakaal. Oleks meeskonnaliikmed jäänud reisijaid avitama, siis poleks rohkem reisijaid päästetud.

[Some]

Ja minu arust mingit paatidesse toppimist aset ei leidnud. Kes suutis külmas vees päästeparveni ujuda, see pääses. Mingit diskrimineerimist soo põhjal polnud, puhas looduslik valik, nii ebameeldiv kui see ka pole...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Resümeerin siis kahte eelnevat posti:
-- reisilaeva tormis uppudes algab meeskonnaliikmete ummisjalu "takistusjooks" välistekkidel olevate päästeparvedeni..
-- takistusteks on sellisel "takistusjooksul" füüsiliselt nõrgem osa reisijatest - naised-lapsed ja vanurid..
-- füüsiliselt võimekamad meessoost reisijad üritavad ka meeskonna "takistusjooksuga" sammu pidada aga laevasüsteemide mittetundmine määrab ka nemad (valdavalt) kaotajateks..

Jääb aint arusaamatuks, miks neid igasugu päästeõppusi sellistel laineritel üldse korraldatakse - "linnukese" pärast
Kui reaalse ohu puhul kehtib(ki) vaid "kes ees see mees" reegel (siin ka looduslikuks valikuks nimetatud).......

[herman30]

Jääb aint arusaamatuks, miks neid igasugu päästeõppusi sellistel laineritel üldse korraldatakse - "linnukese" pärast
Kui reaalse ohu puhul kehtib(ki) vaid "kes ees see mees" reegel (siin ka looduslikuks valikuks nimetatud).......

Sõltub sellest kui kiirest laev uppub. Kuin on nagu Estonia et väga kiiresti läks kummuli siis on "kes ees see mees". Aga kuin laev tasapisi läheb alla (nagu Costa Concordia) ja aeg on rohkem ega ole vaja paanitsemisele. Siis käib sellinen "normaalne" päästeoperatioon.
Niimoodi mina arvan.

[smr]

Jääb aint arusaamatuks, miks neid igasugu päästeõppusi sellistel laineritel üldse korraldatakse - "linnukese" pärast

Ilmselgelt pole sa ise ühelgi päästeõppusel viibinud, muidu sa nii ilmselget küsimust ei küsiks

[Lemet]

Borja, mõnevõrra karikatuurne küsimus- kas akf eelistab lennata sellise lennukiga, kus lennuki piloodid äkilise dekompresseerumise hetkel hoolitsevad kõigepealt endale maski näo ette saamisest või sellisega, kus nad tormavad salongi reisjaid aitama.