Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Zoig]

Estonia huku peamised põhjused on kenasti kirja pandud, mida neid oletusi võimalikust allveelaevast siin enam heietada.

Atlandi lukk ei töötanud enam hüdrauliliselt. Lukku tuli iga kord kangiga paigale taguda, mis halvendas olukorda iga sadamast väljumisega.

Kuidas see oleks praktikas välja näinud. Vööri oleks pärast visiiri langetamist laskunud mööda visiiri redeleid kangiga madrus, kes siis Atlandi luku omale kohale tagus? Samamoodi tagasi Tallinna saabudes oleks madrus kangiga läinud uuesti lukku avama?

[Kirs]

"See oleks maailma ajaloos esimene kord, kus üks laev sõidab teisele sisse ja roolikambris laevaohvitserid ei tunne, et neile külje pealt sisse sõidetakse," arutles Meister.

Paraku just selline asi meie vetes 2011 juhtuski, kus 172 meetrine kaubalaev sõitis udus üle 30 meetrise kalalaeva ima sellest aru saamatagi. https://www.ohtuleht.ee/449004/kokkupor ... laanemerel

[-noglik-]

Tuumaallveelaevad (Alfa) on pisut teine teema, liiati neid Läänemeres opereerimas kujutada on fantastika, kusjuures mitteteaduslik. Venelaste Projekt 641 näiteks tegi nii vee all kui peal 15-16 sõlme. Paltus (Kilo, projekt 877)veealune kiirus on samuti kuskil 17 sõlme. Vee peal 10 sõlme

Aastal 1994 olid need Alfad ammu sõidukõlbmatud (viimane valmis 1981), peale maailma kiireima allveelaeva (vee all 41 sõlme) oli see ka ühtlasi maailma ebatöökindlaim allveelaev ja sisaldas taolises koguses eksperimentaaltehnoloogiat, et tööle seda kunagi ei saadudki.

Paldiski linna ehitati tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskus koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega.
Õppekeskuses oli kaks allveelaeva esimese ja teise põlvkonna tuumaeaktorit Delta-I ja Ehho-II ning trenažöörid allveelaevnike ettevalmistamiseks Taifun, Janki ja Delta I–IV klassi tuumaallveelaevadele.

Esimene tuumareaktor toodi Paldiski õppekeskusesse 1967. aastal ja käivitati 10.aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.
Reaktori võimsus oli 70 MW. Selles oli 180 tuumakütuse varrast, neist 50–60 kilogrammi uraan-235. Uraan-235 rikastusaste oli 20%. Reaktoris vahetati kütusevardaid 1980. aastal.

Teine reaktor oli 90 MW võimsusega ja tunduvalt uuem. See käivitati 10.veebruaril 1983, tuumakütuse vardaid oli 250, kütus samasugune kui vanal reaktoril.
Paldiski tuumareaktorite demonteerimise suhtes jõudsid Eesti ja Venemaa kokkuleppele 30.juulil 1994
Venemaa lubas reaktoritest ära viia tuumakütuse ning anda tuumareaktorid ja radioaktiivsete ainete hoidlad Eestile üle 30.septembriks 1995.

Paldiski eriesindaja Jüri Liim on öelnud, et Paldiskis pakuti talle osalust relvaäris, kusjuures initsiatiiv oli korduvalt kohale tulnud kõrgete ohvitseride poolt Peterburist ja kindralitelt Moskvast. Sellest teavitanud ta lühidalt ka meie Kaitsejõudude Peastaapi ja on kinnitanud, et meie poolelt asi käima ei läinud.

Reaktoreid saabus demonteerima 27 spetsialisti, 2 inimest reaktorikompleksi projekteerinud asutusest, sealhulgas peakonstruktor, ja 3 asjatundjat Venemaa ühest suurimast allveelaevade ehitamise keskusest Severodvinskist.

20.augustil 1994 kell 9.27 alustasid 8 Vene spetsialisti uuema, 90-megavatise reaktori kaane avamist. Töö kestis 3 tundi ja 3 minutit ning kulges kava kohaselt. Spetsialistid tõstsid kaane kõigepealt 5 sentimeetri kõrgusele, siis tehti mitu tundi mõõdistustöid ja lõpuks tõsteti kaas pealt.
20. septembril 1994 avasid tuumaspetsialistid 70 megavatise reaktori.


See toimus siis nädal aega enne Estonia hukku.


Võib-olla ei olegi allveelaeva teooria päris vale, allveelaev oli, lihtsalt tinakonteinerites radioaktiivsete allveelaeva komponentidena, mis asusid veokite koormates, Estonial parema parda lastiruumis?
Sealt ka see raskus paremal, mis Estonial kreeni tekitas? Veokite koormad olid oluliselt raskemad, kui deklareeritud kaup?
Välistada ei saa ka muu sarnase kauba liikumist nendest radioaktiivsetest hoidlatest, kui teiste riikide kaitsejõud erinevalt meist, pakutud koostöö vastu võtsid?
See oli ka viimane võimalus otseselt sellist tehnoloogiat saada?
Rootsi ajas venelastega otse oma militaarkanalil asju ja meie sellesse ei sekkunud, nagu 14.septembril ja 20. septembril 1994?

Minu küsimus Trumm, ehk oskad öelda. Kas allveelaeva tuumareaktor, kui ründerelva põhiline jõuallikas Ehho-II / Delta I ja sellega seonduv aparatuur oli sellel ajal veel läänele huvipakkuv sõjasaladus või juba üldteada info? Kasutati seda tüüpi reaktoreid veel vene allveelaevadel või oli see selleks ajaks vananenud tehnoloogia?

Võis sobida sealt midagi hinnalist, mida saanuks kasutada ka tsiviilotstarbeks, teadus, energeetika?

https://tehnikamaailm.ee/eestil-oli-tuu ... elaevastik

[Huviline4]

Täiesti teoreetiliselt, kas laeva jäänud hukkunud võivad saada antud seadmete purunemisel/lekkimisel vee all kiiritust? Viimane selgitaks nende mitte üles toomist, kuigi see tuukrite sõnul algselt üpris lihtsasti teostatav oli.

[Crispy]

Sel juhul oleks ka tuukritel praegu igasugu haiguseid. Äkki on? Ei tea..

Samas räägitakse mingist eemal vedelevast ohtlikust objektist. Jällegi soodne pinnas igasugu (vandenõu)teooriatele.

[paalberg]

Kuidas see oleks praktikas välja näinud. Vööri oleks pärast visiiri langetamist laskunud mööda visiiri redeleid kangiga madrus, kes siis Atlandi luku omale kohale tagus? Samamoodi tagasi Tallinna saabudes oleks madrus kangiga läinud uuesti lukku avama?

Ei ole ettekujutust, kuidas taoline protsess võis praktikas välja näha aga tundub, et midagi oli laevas improviseerimise teel modifitseeritud nii, et Atlandi lukku oli siiski võimalik hüdrosilindri asemel manuaalselt kangi ja kuvaldaga sulgeda.
Atlandi luku originaalne riivistuspolt oli samuti väiksema vastu omaalgatuslikult välja vahetatud. Nähtavasti väiksem seetõttu, et oleks lihtsam manuaalselt sulgeda ja avada, võimalik, et oli isegi mingi väiksema lõtkuda. Mis koostise ning omadustega terasest ei pööratud arvatavasti samuti erilist tähelepanu sest tõenäoliselt võeti riiulist lihtsalt esimene ettejuhtuv sobiv bolvanka, mis siis treipingis sobivasse mõõtu treiti. Igasugused hädavajalikud tugevusarvutused jäeti seejuures hoopiski tegemata, peaasi et detaili mõõdud klapiks.
Võimalik, et selle tööga sai hakkama isegi mõni laeva enda universaalne motorist-treial-keevitaja kellel laevakeevitaja kvalifikatsiooni ei olnud aga kes oma keevitusaparaadiga oli aeg-ajalt vöörivisiiri lukkude kallal ametis sellegipoolest. Kui nüüd selline isehakanud laevakeevitaja strateegilises kohas piisava kvaliteedi ja tugevusega keevisõmblust ei suuda tekitada siis tulemuseks on varem või hiljem teadagi mis?

Kui laev saabus sadamasse, nagu ka 27. septembri hommikul Tallinnas, pidi keegi madrustest võtma kuvalda (suur kahekäehaamer, umbes neli ja pool kilo), et lüüa lahti laeva ninas atlandi luku sõrm, mis kujutas endast visiiri kolmandat ja kõige madalamat riivistust laeva sümmeetriateljel. Eeskirjade kohaselt pidi see lukk, nagu kõik teisedki, avanema kaugjuhtimise teel üksnes nupuvajutusest. Ent mitu rasket tormi üle elanud ja rüsijääga võidelnud visiiri konstruktsioonid olid sedavõrd kiivas ning deformeerunud, et ilma vasara või kangi abita ei olnud nad suutelised enam toimima. Meyeri laevaeksperdi W Hummeli väitel ei olnud põhjalukk enam laevafirma poolt paigaldatud originaal, nagu ka küljelukud, mida oli tema väitel mitu korda üle keevitatud. Muidugi tähendas selline käitlemine eeskirjade jämedat rikkumist. Tehnilistest tõrgetest visiiri käitlemisel ei teadnud mitte üksnes laeva ohvitserid, vaid olukorrast oldi teadlikud isegi laeva reederifirmas N & T Rootsis. Ometi polnud midagi ette võetud, et need elutähtsad seadmed korda teha. Et visiiri lukud ja riivid vajasid pidevalt hädaabi kuvalda näol, annab kokkuvõttes tunnistust mitu visiiriga seotud iseäralikku asjaolu. Põhiliseks hädaks oli lukkude deformatsioon ja lukukõrvade väijavenimine. Rootsi laevainseneri Hussi mõõtmisest tuleneb, et tegelikkuses olid vööri lukud nõrgemad isegi firmas projekteeritutest. Tegelikkuses oleks pidanud nende vastupidavus olema laine dünaamilisele löögile vähemalt kümme korda projekteeritust tugevam. Tõenäoliselt ei arvestatud lukkude projekteerimisel üldse vee dünaamilist lööki, sest lõppraportile alla kirjutanud ekspert August Ingerma arvates oli lukkude ja keevisliidete tugevus arvestatud staatilisele koormusele, seega aladimensioneeritud 10-15 korda.

[-noglik-]

Sel juhul oleks ka tuukritel praegu igasugu haiguseid. Äkki on? Ei tea..

Samas räägitakse mingist eemal vedelevast ohtlikust objektist. Jällegi soodne pinnas igasugu (vandenõu)teooriatele.

Betooni valamise kavatsus räägib enda eest. Motiiv pääsenud inimeste kadumiseks saaks selgemaks.

[aksel]

Olen kunagi kusagilt lugenud arutelu seoses Estonia uppumise ööl või/ja Igor Kristapovitši tapmisele järgnenud tundidel tehtud kõikide tolleaegsete mobiiltelefoniabonementide kõnede ...

Sain vastuse, Ekspressi pikk lugu Eriteenistusest. Kõneeristused Estonia uppumise,Kristapovitši tapmise ja Mäo tulistamise ajast. https://ekspress.delfi.ee/lisalood/eksp ... d=69059619

[Svejk]

Akf paalberg, kes "arutleb" Estonia vöörivisiiri atlandi lukkude ja poltide teemal, mis puudutab nende avamismeetodeid ning fantaseerib atlandi luku poldist et:
"говорят - царь не настоящий!" - eksib siinkohal temaendapoolt väljakäidud loogika vastu, mis kõlab järgnevalt:
"Mis siin enam uurida - kõik on niigi selge!"
Sm paalberg peab oma märgdes fantaasiates võtma arvesse, et rahvusvahelise uurimiskomisjoni volitatud esindaja on lennutanud atlandi luku poldi kui "vigastamata ja ehtsa" - üle parda...
Kuid kes oleme meie, lihtsurelikud, et kahelda spetsialistide ja ekspertide pädevuses....
Eriti veel, kui need on "paberile pandud"...

[AMvA]

Võib-olla ei olegi allveelaeva teooria päris vale, allveelaev oli, lihtsalt tinakonteinerites radioaktiivsete allveelaeva komponentidena, mis asusid veokite koormates, Estonial parema parda lastiruumis?
Sealt ka see raskus paremal, mis Estonial kreeni tekitas? Veokite koormad olid oluliselt raskemad, kui deklareeritud kaup?
Välistada ei saa ka muu sarnase kauba liikumist nendest radioaktiivsetest hoidlatest, kui teiste riikide kaitsejõud erinevalt meist, pakutud koostöö vastu võtsid?
See oli ka viimane võimalus otseselt sellist tehnoloogiat saada?

Kuidagi ei kõla tõenäolisenea. See koorem oleks pigem probleemjääde, mille vastuvõtmisest iga riik üritaks keelduda.
See reeaktor või tema komponendid ei olnud midagi nii erilist, mida Läänes oleks nii väga vaja olnud kätte saada.

[Walter2]

Kuidas see oleks praktikas välja näinud. Vööri oleks pärast visiiri langetamist laskunud mööda visiiri redeleid kangiga madrus, kes siis Atlandi luku omale kohale tagus? Samamoodi tagasi Tallinna saabudes oleks madrus kangiga läinud uuesti lukku avama?

Rambi ja visiiri vahele viisid veekindlad uksed - sellest on varem ka juttu olnud. Kuvaldaga luku avamisest samuti.

[Kriku]

Kuidagi ei kõla tõenäolisenea. See koorem oleks pigem probleemjääde, mille vastuvõtmisest iga riik üritaks keelduda.
See reeaktor või tema komponendid ei olnud midagi nii erilist, mida Läänes oleks nii väga vaja olnud kätte saada.

Nõus.

[-noglik-]

Võib-olla ei olegi allveelaeva teooria päris vale, allveelaev oli, lihtsalt tinakonteinerites radioaktiivsete allveelaeva komponentidena, mis asusid veokite koormates, Estonial parema parda lastiruumis?
Sealt ka see raskus paremal, mis Estonial kreeni tekitas? Veokite koormad olid oluliselt raskemad, kui deklareeritud kaup?
Välistada ei saa ka muu sarnase kauba liikumist nendest radioaktiivsetest hoidlatest, kui teiste riikide kaitsejõud erinevalt meist, pakutud koostöö vastu võtsid?
See oli ka viimane võimalus otseselt sellist tehnoloogiat saada?

Kuidagi ei kõla tõenäolisenea. See koorem oleks pigem probleemjääde, mille vastuvõtmisest iga riik üritaks keelduda.
See reeaktor või tema komponendid ei olnud midagi nii erilist, mida Läänes oleks nii väga vaja olnud kätte saada.

Ma ei räägi siin probleemjäätmetest, sellega on selge - Eesti riigi kohustuseks jäi kogu objekt koos seal asuva radioaktiivse- ja mitteradioaktiivse saastega, sealhulgas allveelaevade reaktorisektsioonidega ohutuks muuta.

Ma räägin sellest sortimendist, mis liigitus - Samuti demonteeriti ja veeti Venemaale kõik, mida Vene laevastik pidas salajaseks.

[Peeter]

On fakt, et iga ütluse järel, mis ka nüüd veel kuskil avaldatakse, suureneb selliste küsimuste hulk, millele ei saada, või ei taheta vastata. Millele vastamisel kaasneva uued küsimused. Vastuseta küsimuste hulk suureneb, ja samas väheneb iga sellise küsimusega "originaalteooria", ehk lõppraporti lõpparuande usaldusväärsus. Eile ka Raabe kinnitas kaamera ees, et masinistid väitsid, et aparell ei avanenud, vaid jäi suletuks kuni 90kraadise kaldeni. Selle kohta on nii palju viiteid juba, et lõpuks tuleb kasutada igatsugu "kinni-lahti-kinni-umbluumeistrite" taltsutamiseks nende "pühagraali-raportikaitsjate ja faktiotsijate" endi sõnu:
KUI APARELL OLI SÕIDU AJAL SULETUD JA KA ÜMBERMINEKU AJAL SULETUD JA KA PÕHJAS OLLES TUUKRIUURINGUTE AJAL SULETUD, JA POLE MINGIT FAKTIKINNITUST KELLEGIGI POOLT, ET APARELL OLI AVATUD, SIIS TULEB EELDADA, ET APARELL OLI KOGU SEE AEG SULETUD. Mingid teooriad "võis-olla avatud ja siis ise sulgunud aparellist" tuleb kuulutada tõendamatuks meelevaldseks ja pahatahtlikuks uurimist takistavaks ja valedele jälgedele juhtivaks tegevuseks. Analoog HfE-ga EI SOBI, kuna HfE sõitis sadamast välja lahtise autotekiga ja peale muulist möödumist uppus koheselt 90 sek jooksul kuni toetus pardaga põhja. See kõik koos ilmnenud uute asjaoludega tähendab kokkuvõttes, et :
ESTONIA KAADUS JA UPPUS TEISTEL ASJAOLUDEL KUI LÕPPRAPORTIS KIRJELDATUD. LÕPPRAPORT KOOS OMA LÕPPARUANDEGA EI VASTA TEMAS ENDAS FIKSEERITUD VÄLISTAVATE FAKTIDE TÕTTU TEGELIKKUSELE JA ON EKSLIK OMA JÄRELDUSTES. Kogu uurimise lõppraport tuleks kuulutada koos seal olnud faktidega, st tervikuna uuesti tõestamist vajavaks seoses uute oluliste asjaolude ilmnemisega.
Kui aparellist sisse tulvava vee arvestusmetoodika ON EKSLIK JA PÕHINEB VALEDEL ALUSTEL, siis tuleb tunnistada ja fikseerida fakt, et KAADUMISEKS VAJALIK VEEKOGUS EI TULNUD APARELLIAVAST ja tuleb hakata otsima kohta kust sellises koguses vett sisenes laeva. Annan ka soovitusi: kuna autotekist allpoolt pääsenud on tunnistanud, et nägid vett oma kajutikorrusel juba enne kaadumist, ka enne olulist kreeni, siis tuleb peatähelepanu suunata kogu laeva korpusele, eriti paremale pardale, ja eriti paremale veealusele osale.
Mõelge inimesed, enne kui klaköörlikult sileajulistena hosianant lõppjäreldustele kaasa laulate, kas nende meie Eesti meremeeste mälestus ei väärigi tõe selgitamist? See on ju teema pealkirigi. ...(oli).

Kõigepealt tuleb üles otsida ja fikseerida kust sisenes sellises koguses vett laeva sisemusse. Kui selle fakti fikseerimisel ilmnevad uued küsimused, siis tuleb ka neile leida vastused või tunnistada kõva häälega kelle tegevuse, tegevusetuse, või suisa vastutegevuse tõttu ei ole võimalik tõde selgitada.

NB! August premas pardas rääkisid tuukrid juba kohe sukeldumisel oktoobri alguses 1994. Täna on see ka videos juba ad2020.
P.S. Mina ei räägi siin augu tekke põhjustest, kui auk on fikseeritud, küll siis räägitakse juba.

[Kriku]

KUI APARELL OLI SÕIDU AJAL SULETUD JA KA ÜMBERMINEKU AJAL SULETUD JA KA PÕHJAS OLLES TUUKRIUURINGUTE AJAL SULETUD, JA POLE MINGIT FAKTIKINNITUST KELLEGIGI POOLT, ET APARELL OLI AVATUD, SIIS TULEB EELDADA, ET APARELL OLI KOGU SEE AEG SULETUD.

Põhjas oli 1 m avatud ning lukustus oli purustatud. Vt. lõpparuannet https://www.ojk.ee/et/system/files/fail ... 0313_0.pdf