Parvlaev "Estonia" hukkumine

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Suletud
klamber
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 22 Apr, 2009 17:37
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas klamber »

Kriku kirjutas:
Kulibin kirjutas:Mm ... Inseneri jaoks on see lõppraport tühi plära. Ma panin siia lingi pädevate tugevusarvutustega, selline näiteks puudub lõppraportis, kõik mis seal sisaldub, on asjatundja jaoks tühi plära, mudelkatsed on naeruväärsed.
Kuna nende detaile ega arvutuskäike lõpparuandes tõepoolest ei ole, siis milliste allikate alusel sellisele järeldusele jõudsid?
Vahelduseks folkloorile palun siis tutvuda vastavate arvutustega lõpparuande teises lisas (alates lk 154) ja osutada arvutustes olevatele vigadele.
Huviline4 kirjutas:Alternatiivne versioon:
Kokkupõrge allveelaevaga - esimene tugev löök oli kokkupõrge Estonia visiiriga. Teine tugev löök - kokkupõrge Estonia väljalastud stabilisaatoriga. Selle versiooni puhul oleks võimalik, et nüüd leitud auk keres ongi deformatsioon, mis tekkis stabilisaatori murdumise tulemusena.
Viimane oleks lihtsasti tõestatav või ümberlükatav, kui filmitaks stabilisaatorit ja selle ümbrust nii seest kui väljast. Samuti oleks võimalik ja tuleks uute faktide valguses tuua pinnale pirnvöör.
Üllatus, üllatus - ongi juba filmitud: Kehren, F.-I. The Sinking Sequence of MV Estonia. – Schriftenreihe Schiffbau, 2009, März 646. Hamburg: Technischen Universität Hamburg-Harburg, 2009. ISBN 978-3-89220-646-0 (lk 31)

See käis siit üldjoontes juba läbi, aga lisan ka omalt poolt, et ohutusjuurdluse (mida viis läbi ka JAIC) eesmärgiks on selgitada välja õnnetuse põhjused ja võimalused taoliste õnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Võrreldavaid õnnetusi (sarnastel põhjustel) ei ole pärast seda teadaolevalt enam juhtunud (enne oli hoiatavaid näiteid mitmeid). Ohutusjuurdlus ei tegele süü küsimustega - selleks on kohtumenetlus (sh kriminaalmenetlus).

EDIT: .exe link asendatud WeTransferi omaga (kestab 7 päeva)
Viimati muutis klamber, 21 Okt, 2020 14:27, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Sekeldaja
Liige
Postitusi: 843
Liitunud: 29 Aug, 2014 17:38
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Sekeldaja »

Lihtsalt repliigi korras - eelpoolviidatud Håkan Bergmarki intervjuus mainib ta vahepeal, et MUSTi jt eriteenistuste / armee tuukrite väljõpe on diversioonipõhine ehk keskendunud miinide paigutamisele laevakeredele ja allveerajatistele max 20 meetri sügavusel. Estonia juurde (60-80 m) sukeldumiseks pidid "organid", juhul kui nad seal enne Rockwaterit käisid, teenuse sisse ostma (minu järeldus). Mitte et see midagi kinnitaks või ümber lükkaks, lihtsalt jäi kõrvu.
Kui keegi oskab, paluks arvamust avaldada. Proovin ise ühelt sõbralt, kes on armeetaustaga tuuker, selle nurga alt kommentaari saada.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15568
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Fucs »

Sekeldaja kirjutas:Lihtsalt repliigi korras - eelpoolviidatud Håkan Bergmarki intervjuus mainib ta vahepeal, et MUSTi jt eriteenistuste / armee tuukrite väljõpe on diversioonipõhine ehk keskendunud miinide paigutamisele laevakeredele ja allveerajatistele max 20 meetri sügavusel. Estonia juurde (60-80 m) sukeldumiseks pidid "organid", juhul kui nad seal enne Rockwaterit käisid, teenuse sisse ostma (minu järeldus). Mitte et see midagi kinnitaks või ümber lükkaks, lihtsalt jäi kõrvu.
Kui keegi oskab, paluks arvamust avaldada. Proovin ise ühelt sõbralt, kes on armeetaustaga tuuker, selle nurga alt kommentaari saada.
Håkan Bergmark: 1978-79 tegin läbi sõjalised allvee hävitusõppused rootsi mereväes. Pärast seersandi auastmemi jõudmist oli mul võimalik valida, kas minna õppustega edasi ning tõusta ohvitseriks või teha läbi tavaline ajateenistus ja naaseda tsiviilellu. Valisin ohvitseritee mitmel põhjusel. Niisiis olen praeguseks rootsi mereväe reservarmee ohvitser.

Mis puutub sukeldumisse, siis selleks olen saanud väljaõppe akvalangistina, kandes akvalangisti varustust kõikide operatsioonide ajal, tehes läbi sadu tunde treeninguid osa võttes teaduslikest uuringutest ja päästetöödest, otsides merest kadunud varustust, inimesi ning mis iganes kaotsi läinud asju, neid siis kõrvaldades, hävitades või päästes – see on akvalangistide töö põhiülesanne.

1979. aastal võttis rootsi kasutusele uue revolutsioonilise hingamissüsteemi, mis võimaldas sukelduda sügavamale kui kunagi varem ja püsida seal kauem, ilma dekompresseerumisaega pikendamata.

Olin üks sukeldujatest, keda kutsuti selle varustusega tol aastal treenima 125 meetri sügavusse, mis on tuukri jaoks väga kriitiline piir. Seal pead otsustama, missugust gaasi kasutada, missugusi ohutusvahendeid valida.

Julgen väita, et rootsi mereväe sukelduskool on üks paremaid maailmas või oli seda vähemalt 70-date lõpus.

JR: Kas võite öelda, et olete kogenud sukelduja?

HB: Kindlasti. Mitmes projektis kasutati meie abi 18 kuud kestva koolituse ajal ära. Võtsime osa mitmest Teise Maailmasõjaaegse torpeedo ja meremiinide kahjutukstegemisoperatsioonist, kaasaarvatud lõhkeaine paigaldamisest nende külge.

Saime koolituse lõhkeainetega käsitlemiseks kahel erineval eesmärgil. Esiteks: hävitada, kahjutuks teha ja kõrvaldada võõraid miine ja torpeedosid. Teiseks koolitati meid välja sabotaazhi eesmärgil, kus tuukreid kasutatakse sildade ja muude objektide juurde lõhkeainete panemisel, et neid siis hävitada. Me treenisime lõhkeainetega mitmeid sadu tunde. Seega olime me harjunud igasuguseid erinaevaid lõhkeaineid kasutama.

JR: Kas kuulusite mingisse erirühma?

HB: Kuulusin rootsi viienda miiniväe divisjoni eliitrühma. Meid oli tol aastal kokku 13 ohvitserikraadi taotlejat ja mina olin neist ainuke, kes selle sai. Ülejäänud kukkusid läbi, ei saanud hakkama. Minu alluvuses olnud eratuukritest, kes olid minu õpilased, lõpetasid ainult 22-25 viiesajast kursused edukalt. Tegemist oli eliitrühmaga. Väga suur nõudlus oli ka nende järele, kes tegid akadeemilist uurimistööd.

Me õppisime sukeldumisega seonduvat meditsiini ja analüüsisime sukeldumisega kaasnevaid õnnetusi. Näiteks ka seda, kuidas iseennast opereerida, haavu kinni õmmelda, tilgutite külge ühendada ja muud. Suurt rõhku pandi nii vaimsetele kui füüsilistele nõuetele. Mitte igaüks polnud sellisteks treeninguteks valmis.

Ameerika mereväes on näiteks meie tasemel oskused jagatud kahte erinevasse gruppi. On sukeldujad, paljuski sama koolitusega kui meie rühm ning on lahinguvälja sukeldujad, kelle ülesandeks on ujuda sihtpunkti ja tagasi. Niimoodi ei või sukelduda sügavamale kui 10 meetrit.
https://web.archive.org/web/20130104151 ... ink=303UUS
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36618
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Kriku »

klamber kirjutas:EDIT: .exe link asendatud WeTransferi omaga (kestab 7 päeva)
Täname!
Huviline4
Liige
Postitusi: 42
Liitunud: 12 Okt, 2020 15:27
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Huviline4 »

klamber kirjutas:
Huviline4 kirjutas:Alternatiivne versioon:
Kokkupõrge allveelaevaga - esimene tugev löök oli kokkupõrge Estonia visiiriga. Teine tugev löök - kokkupõrge Estonia väljalastud stabilisaatoriga. Selle versiooni puhul oleks võimalik, et nüüd leitud auk keres ongi deformatsioon, mis tekkis stabilisaatori murdumise tulemusena.
Viimane oleks lihtsasti tõestatav või ümberlükatav, kui filmitaks stabilisaatorit ja selle ümbrust nii seest kui väljast. Samuti oleks võimalik ja tuleks uute faktide valguses tuua pinnale pirnvöör.
Üllatus, üllatus - ongi juba filmitud: Kehren, F.-I. The Sinking Sequence of MV Estonia. – Schriftenreihe Schiffbau, 2009, März 646. Hamburg: Technischen Universität Hamburg-Harburg, 2009. ISBN 978-3-89220-646-0 (lk 31)
Aitäh, see on hea allikas ja viide. Siit selgub tõesti, et filmiti, aga mitte tüürpoordi poolset stabilisaatorit, vaid teist. Nüüd leitud auk asub tüürpoordi poolsel küljel. Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa.
Huviline4
Liige
Postitusi: 42
Liitunud: 12 Okt, 2020 15:27
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Huviline4 »

See siin on täielik deja vu aastast 1997
https://www.ohtuleht.ee/4418/rootsi-lah ... le-ringile

"Estonia" huku põhjusi uuriva rahvusvahelise komisjoni Rootsi-poolne juht Olof Forsberg vabastati teatavasti äsja ametist, sest ta oli valetanud ja varjanud fakte.

Uus uurimiskomisjon hakkab tegutsema täiesti avatult, mis tähendavat, et komisjoni materjalidele pääsevad ligi ka "Estonial" hukkunute omaksed ning katastroofist pääsenud.

Ohlsson rõhutas, et kuna "Estonia" katastroof puudutab mitut riiki, siis tuleks objektiivse uurimise korraldamiseks luua uus rahvusvaheline komisjon, kes alluks kas ÜRO-le või siis Euroopa Liidule.

Ainult sellisel juhul on võimalik tõde "Estonia" katastroofi kohta päevavalgele tuua, arvas Per T. Ohlsson.
Kasutaja avatar
-noglik-
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 27 Mai, 2007 23:35
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas -noglik- »

Huviline4 kirjutas:
klamber kirjutas:
Huviline4 kirjutas:Alternatiivne versioon:
Kokkupõrge allveelaevaga - esimene tugev löök oli kokkupõrge Estonia visiiriga. Teine tugev löök - kokkupõrge Estonia väljalastud stabilisaatoriga. Selle versiooni puhul oleks võimalik, et nüüd leitud auk keres ongi deformatsioon, mis tekkis stabilisaatori murdumise tulemusena.
Viimane oleks lihtsasti tõestatav või ümberlükatav, kui filmitaks stabilisaatorit ja selle ümbrust nii seest kui väljast. Samuti oleks võimalik ja tuleks uute faktide valguses tuua pinnale pirnvöör.
Üllatus, üllatus - ongi juba filmitud: Kehren, F.-I. The Sinking Sequence of MV Estonia. – Schriftenreihe Schiffbau, 2009, März 646. Hamburg: Technischen Universität Hamburg-Harburg, 2009. ISBN 978-3-89220-646-0 (lk 31)
Aitäh, see on hea allikas ja viide. Siit selgub tõesti, et filmiti, aga mitte tüürpoordi poolset stabilisaatorit, vaid teist. Nüüd leitud auk asub tüürpoordi poolsel küljel. Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa.
Lõpparuande kaks lisa millele siin viidati ei ole midagi uut. Kõige paremini iseloomustabki neid arvutusi mudelkatsetustes aruande enda hinnang -

Vöörile mõjuvate löökkoormuste mittelineaarse ja juhusliku iseloomu tõttu tuleb jõudude mõõdetud absoluutväärtustesse suhtuda ettevaatusega. Väikesed muutused nii laeva vööri ja lainete omavahelises asendis kui ka laine profiilis põhjustasid väga erinevaid koormusi. Lõpparuanne Lk 145 III tulp.

Vöörivisiiri ja -rambi purunemise kulgemises on samalaadne hinnang -

Mitmed ebamäärasused teevad detailsed arvutused võimatuks.
Lihtsustatud eeldustest lähtuvad arvutused näitavad siiski, et selline sündmuste kulg on tõenäoline. Lõpparuanne Lk 170 III tulp.

Et mitte lähtuda lihtsustatud eeldustest ongi väga oluline lähtuda tunnistajate ütlustest ja kindlatest faktidest.
Võtmetunnistajate ütlused seni peavad ja on kinnitatavad otseste ja kaudsete faktidega.

Kolmas teos näib toetuvat nendele varasematele lisadele, kuna koheselt hakkasid silma vead juba varasemast.
Sihi täpselt - läheb pihta.
klamber
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 22 Apr, 2009 17:37
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas klamber »

Huviline4 kirjutas:Aitäh, see on hea allikas ja viide. Siit selgub tõesti, et filmiti, aga mitte tüürpoordi poolset stabilisaatorit, vaid teist. Nüüd leitud auk asub tüürpoordi poolsel küljel. Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa.
Olen näinud ka parema parda stabilisaatorit videos (pole kahjuks veebis nähtav) ja võin kinnitada, et mõlemad stabilisaatorid on samas seisus ehk näivate vigastusteta.
Kasutaja avatar
-noglik-
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 27 Mai, 2007 23:35
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas -noglik- »

klamber kirjutas:
Huviline4 kirjutas:Aitäh, see on hea allikas ja viide. Siit selgub tõesti, et filmiti, aga mitte tüürpoordi poolset stabilisaatorit, vaid teist. Nüüd leitud auk asub tüürpoordi poolsel küljel. Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa.
Olen näinud ka parema parda stabilisaatorit videos (pole kahjuks veebis nähtav) ja võin kinnitada, et mõlemad stabilisaatorid on samas seisus ehk näivate vigastusteta.
Tädil on, aga tädi suri ära? Usun, et paljud sooviksid veenduda selles vigastusteta stabilisaatoris. Ehk kannatab kopeerida sealt, kus nähtav on? On ka see hiljuti avastatud auk seal videos?
Sihi täpselt - läheb pihta.
endee
Liige
Postitusi: 91
Liitunud: 05 Apr, 2006 22:48
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas endee »

AndresTy kirjutas: Millal hiljem? Pärast mida hiljem? Kas merepõhjas või? Ja pärast võtsid tuukrid visiiri merepõhjas kahe mehe vahele ja viisid mööda merepõhja kõndides selle 10 kilomeetri kaugusele vrakist?
Moded võiksid desinformatsiooni kustutamisega tegeleda, mitte suunata millest võib rääkida ja millest mitte!

Visiir leiti ca 1 meremiili (ca 1,8km) kauguselt koordinaatidel 59° 23′ 0″ N, 21° 39′ 12″ E. Mis on ka loogiline kaugus, kuna kukkuda tuleb 80m sügavusele ning laev hulpis veel sel hetkel vee peal umbes 59° 22′ 54″ N, 21° 41′ 0″ E.




edit:
ülemised koordinaadid on mingi wikipedia vaimusünnitis. Uurisin veel veidi ning leidsin siit, et laeva asukoha kohta on kolmed ametlikud koordinaadid ning ühed mitteametlikud:

The exact position from the Finnish Authorities (that found the wreck) is
N 59.23,54.60
E 21.42,10.20
The Swedish Sjöfartsverket has given the position, and also the Supplement 503, 4.1 to the JAIC final report
N 59.22,56.13
E 21.41,00.98
In December 1994 the diving platform SEMI 1 was anchored above the wreck at
N 59.22,90.00
E 21.41,10.00
This is a non official position
The position according to the JAIC report from April 1995 and also the JAIC final report
N 59.22,90.00
E 21.41,00.00

Ehk siis erinevus lausa 2100 meetrit, kõik koordinaadid näitavad raportiomaniku arvates vööri asukohta.

Visiiri kohta on kõigil sarnased koordinaadid, aga ikkagi kolm erinevat!Link

The exact position from the Finnish part of the JAIC (in 1996) is
N 59.23,00.00
E 21.39,40.00
The exact position from the Swedish part of the JAIC (in 1996) is
N 59.22,97.00
E 21.39,33.00
The exact position from the JAIC final report in December 1997 is
N 59.23,00.00
E 21.39,20.00
Viimati muutis endee, 23 Okt, 2020 17:43, muudetud 2 korda kokku.
klamber
Liige
Postitusi: 60
Liitunud: 22 Apr, 2009 17:37
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas klamber »

-noglik- kirjutas:Tädil on, aga tädi suri ära? Usun, et paljud sooviksid veenduda selles vigastusteta stabilisaatoris. Ehk kannatab kopeerida sealt, kus nähtav on? On ka see hiljuti avastatud auk seal videos?
Folkloori lainel jätkates, ütleks vanarahvas, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Täiendava uurimise tulemusena loodud kaadreid saavad huvilised lähemas või kaugemas tulevikus kindlasti näha.
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas retti »

Kriku kirjutas:Piht oli laeval reisijana ja reisis selles kajutis, mille pilet tal oli ostetud nagu kõik teisedki reisijad, mitte "kuskil uberikus".

Mingit uskumatut kokkusattumust ma siin ei näe. Inimeste võimalused ei ole võrdsed ja need, kellel on võimalik saata tuukrid oma kohvrit otsima, reisivad tihtipeale kallimates kajutites või äriklassis. Kas see olematu kajutinumber üldse peaks tähendama sama kajutit, mida kaptenina kasutas Piht, pole ka selge.
Soome YLE TV1 kanali Texti-Tv esimeses pääsenute nimekirjas oli täpselt nii -

Piht, Avo kapteeni
Kasutaja avatar
-noglik-
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 27 Mai, 2007 23:35
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas -noglik- »

klamber kirjutas:
-noglik- kirjutas:Tädil on, aga tädi suri ära? Usun, et paljud sooviksid veenduda selles vigastusteta stabilisaatoris. Ehk kannatab kopeerida sealt, kus nähtav on? On ka see hiljuti avastatud auk seal videos?
Folkloori lainel jätkates, ütleks vanarahvas, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Täiendava uurimise tulemusena loodud kaadreid saavad huvilised lähemas või kaugemas tulevikus kindlasti näha.
Ühesõnaga hetkel neid videokaadreid ikkagi olemas ei ole, neid alles luuakse?
Lõpparuannet on kavas uute valedega täiendada, mitte uut uurimist alustada?

Aga naera pidevalt, mitte ainult viimasena. Vaata lisatud tabelit ja naera kapten.
Naera nende laeva uppunud laste peale, kes kajutitest välja ei saanud,
naera, et pääses ainult 26 naist jms.

Meie siin ei naera.
Arvudes.PNG
Arvudes.PNG (12.21 KiB) Vaadatud 1856 korda
Sihi täpselt - läheb pihta.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2640
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas vanahalb »

Kapten Pihti personaalküsimuses võib iseenesest pearaha välja panna. Minuarust on see foto mis siingi foorumil figureerinud, piisavalt selge.
Üks Jõulutunneli sarnane ülemaailmne korjandus ja võib-olla saab 100 000 kokku Võib-olla miljoni. No ja üks lihtne küsimus - "Kes see mees on?" Kes āra tõendab et tema või tema tänaseks juba surnud onu või veel keegi tuttavatest saab raha endale. Mõned rootslased vist teavad aga ei ütle.

Facebooki ajastul pole vastavat kampaaniat keeruline korraldada. Kui just huvitatud isikud seda vihakõne pähe sealt maha ei võta.
Huviline4
Liige
Postitusi: 42
Liitunud: 12 Okt, 2020 15:27
Kontakt:

Re: Parvlaev "Estonia" hukkumine

Postitus Postitas Huviline4 »

vanahalb kirjutas:Kapten Pihti personaalküsimuses võib iseenesest pearaha välja panna. Minuarust on see foto mis siingi foorumil figureerinud, piisavalt selge.
Üks Jõulutunneli sarnane ülemaailmne korjandus ja võib-olla saab 100 000 kokku Võib-olla miljoni. No ja üks lihtne küsimus - "Kes see mees on?" Kes āra tõendab et tema või tema tänaseks juba surnud onu või veel keegi tuttavatest saab raha endale. Mõned rootslased vist teavad aga ei ütle.

Facebooki ajastul pole vastavat kampaaniat keeruline korraldada. Kui just huvitatud isikud seda vihakõne pähe sealt maha ei võta.
Rootslased: “Me teame küll, kes see mees kiirabiautos on, aga ei ütle.” :)
Huvitav seik veel: Pihti pääsemist kinnitas ühel esimestest pressikonverentsidest Rootsi meresõiduameti turvaosakonna ülem Bengt-Erik Stenmark, kes hiljem vallandati. Stenmark kinnitas Reutersile, et Pihti on küsitletud.
Siin foorumis on varasem põhjalik ülevaade: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=330

Näotuvastus on tänases maailmas üpris lihtne, nt Clearview AI nimeline startup, mille andmebaasis on kolm miljardit fotot ja see täieneb jooksvalt.

“The system — whose backbone is a database of more than three billion images that Clearview claims to have scraped from Facebook, YouTube, Venmo and millions of other websites — goes far beyond anything ever constructed by the United States government or Silicon Valley giants.”
https://www.nytimes.com/2020/01/18/tech ... ition.html
Suletud

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot], Google [Bot] ja 27 külalist