Vahelduseks folkloorile palun siis tutvuda vastavate arvutustega lõpparuande teises lisas (alates lk 154) ja osutada arvutustes olevatele vigadele.Kriku kirjutas:Kuna nende detaile ega arvutuskäike lõpparuandes tõepoolest ei ole, siis milliste allikate alusel sellisele järeldusele jõudsid?Kulibin kirjutas:Mm ... Inseneri jaoks on see lõppraport tühi plära. Ma panin siia lingi pädevate tugevusarvutustega, selline näiteks puudub lõppraportis, kõik mis seal sisaldub, on asjatundja jaoks tühi plära, mudelkatsed on naeruväärsed.
Üllatus, üllatus - ongi juba filmitud: Kehren, F.-I. The Sinking Sequence of MV Estonia. – Schriftenreihe Schiffbau, 2009, März 646. Hamburg: Technischen Universität Hamburg-Harburg, 2009. ISBN 978-3-89220-646-0 (lk 31)Huviline4 kirjutas:Alternatiivne versioon:
Kokkupõrge allveelaevaga - esimene tugev löök oli kokkupõrge Estonia visiiriga. Teine tugev löök - kokkupõrge Estonia väljalastud stabilisaatoriga. Selle versiooni puhul oleks võimalik, et nüüd leitud auk keres ongi deformatsioon, mis tekkis stabilisaatori murdumise tulemusena.
Viimane oleks lihtsasti tõestatav või ümberlükatav, kui filmitaks stabilisaatorit ja selle ümbrust nii seest kui väljast. Samuti oleks võimalik ja tuleks uute faktide valguses tuua pinnale pirnvöör.
See käis siit üldjoontes juba läbi, aga lisan ka omalt poolt, et ohutusjuurdluse (mida viis läbi ka JAIC) eesmärgiks on selgitada välja õnnetuse põhjused ja võimalused taoliste õnnetuste edaspidiseks vältimiseks. Võrreldavaid õnnetusi (sarnastel põhjustel) ei ole pärast seda teadaolevalt enam juhtunud (enne oli hoiatavaid näiteid mitmeid). Ohutusjuurdlus ei tegele süü küsimustega - selleks on kohtumenetlus (sh kriminaalmenetlus).
EDIT: .exe link asendatud WeTransferi omaga (kestab 7 päeva)