www.militaar.net

Sedasorti tormiga vahetult pealveelaeva ümbruses? Isase lehma kaka, vähegi adekvastse laevaohvitseride puhul

Fucs kirjutas:

Mitu asja on juba otsustatud. .... Kui võimalik, tahetakse tõde välja selgitada vrakki sisenemata. Kui uurimiskomisjoni arvates tuleb siseneda, eeldab see kõigepealt seaduste muutmist. Rootsi seadused võimaldavad praegu vrakile sukelduda üksnes keskkonnakaitse eesmärkidel või selleks, et katta vrakk betooniga.

Et siis kuidas saaks olla ROOTSI seadused uurimiskomisjonile takistuseks vajadusel laeva siseneda?
Kui näiteks Rootsi oma seaduseid ei muuda, kas siis jääbki uurimata või?

Läinud kolmapäevaks oli Damberg juba kindlasõnalisem. Ta lubas rahvusringhäälingu SVT otse-eetris, et vrakiaugu uurimine tuleb kindlasti. Esmalt tahaks ta enda sõnul ära oodata kolme riigi ohutusjuurdluskeskuste arvamused uue sukeldumise vajalikkuse kohta. Niisuguse otsuse saabudes muudaks Rootsi tema sõnul nii sukeldumisi keelavat hauarahuseadust kui ka rahvusvahelist lepingut.

Kõik asjaomased riigid on väljendanud selget toetust selgitamaks välja, kuidas need augud laeva tekkisid. Juhul kui uued faktid muudavad toonased järeldused valeks, avatakse uurimine taas.

AuGUD ?

Ühesõnaga ei maksa oodata ega loota, et peale avastatud augu/lõhe/rebendi midagi muud ka uuesti uurima hakatakse.
Paljud ilmselt arvavad, et vot kus nüüd läheb alles uus sõltumatu laiapindne uurimine lahti....
Ei lähe.
Vbl siis uuritakse mõnda kitsamat aspekti vähe laiemalt, kui see auk/lõhe/rebend on tõesti tekitatud (loe: komisjon suudab selle ka ära tõestada) laeva huku käigus ajal, kui Estonia veel veepeal püsis.

Aga noh saaks alustuseks selle uue avastatud augu/lõhe/rebendigi pädevalt ärauuritud.

Vee all on ju rahulikum

Fucs kirjutas:Et siis kuidas saaks olla ROOTSI seadused uurimiskomisjonile takistuseks vajadusel laeva siseneda?
Kui näiteks Rootsi oma seaduseid ei muuda, kas siis jääbki uurimata või?

Lemet kirjutas:

Vee all on ju rahulikum

Vaieldamatult. Nii 50-60 meetri sügavusel. Aga sügavus 5-15 meetrit, millisest siin jutt, teeb selle väite üpris humoristlikuks. Eriti arvestades allveelaeva kerekuju ja püstuvuse näitajaid.

-noglik- kirjutas: 2. Olles vea avastanud, otsustas ta kellegi endale appi kutsuda, kuid siis kaldus laev äkki kreeni.

Jutt käib siis Henrik Sillastest, kes läks parandama vaakumsüsteemi. Lõpparuande kohaselt parandas ta vea, kuid LL kohaselt
jääb mulje, et vea parandamiseks oli vaja abijõudu? Viga jäi parandamata, kuna kreeni tõttu ta sealt ruumist lahkus?

Mati79 kirjutas:Pärastpoole on S. Linde rääkinud, et oli näinud Sillastet ülekuulamiste ajal käeraudades.

Laevapere oli Estonia täielikuks romuks sõitnud.
Kui laev oma viimaseks jäänud teekonnale läks, olid visiir, selle lukud ja hinged ning kummitihendid ääretult kehvas olukorras.
Laevaga oli jääs liialt kiiresti sõidetud, mistõttu kõik vööriehitused olid põhjalikult lõhutud.
Atlandi lukk ei töötanud enam hüdrauliliselt. Lukku tuli iga kord kangiga paigale taguda, mis halvendas olukorda iga sadamast väljumisega.
Visiir oleks pidanud olema vettpidav. Kuid isegi rahulikus meres võttis see sisse vähemalt 15 tonni vett.
Ramp, mis pidanuks takistama vee tungimist laeva kerre, oli aga kohalt väändunud.
Kui laev läks oma viimasele sõidule, taheti umbes kümnesentimeetrisest tekkinud praost jagu saada sel moel, et ramp tõmmati köiega laevakere külge kinni.
Juba Tallinnast väljudes oli parvlaev paremale kaldus. Selleks, et laeva püsti saada, olid nende kinnitusel täis vasaku parda ballasttankid.
Eesti meeskond oli Atlandi luku lukukolvid välja vahetanud väiksemate vastu ja kinnitused olid keevisliite asemel tehtud punktkeevitusega.
Atlandi luku signalisatsiooniga oli sageli probleeme, mitte alati ei hakanud andur kohe tööle.
Augustis märkas laeval töötanud praktikant pragusid vöörivisiiri külgplaadistuse ja hingede pukside vahelistes nurkkeevitustes.
Võib järeldada, et kõige tähtsamad osad- luku kõrvad, hinged, riivistuspoldid ja Atlandi lukk olid ebapiisava tugevusvaruga.

Kriku kirjutas:

Mati79 kirjutas:Pärastpoole on S. Linde rääkinud, et oli näinud Sillastet ülekuulamiste ajal käeraudades.

Palun allikaviidet.

Kriku kirjutas:Tänan, postitatud tsitaat lükkab väite ümber.

paalberg kirjutas:Estonia huku peamised põhjused on kenasti kirja pandud, mida neid oletusi võimalikust allveelaevast siin enam heietada.

Laevapere oli Estonia täielikuks romuks sõitnud.
Kui laev oma viimaseks jäänud teekonnale läks, olid visiir, selle lukud ja hinged ning kummitihendid ääretult kehvas olukorras.

Või üldse vältida niisama udu ajamist?

Svejk kirjutas: Visiir võib kasvõi 3 korda eest ära ja tagasi käia, aga kuidas see kõik sedavõrd asjasse puutub...

Allveelaevahuvilistele - milline allveelaev suudab vee all 14 sõlme teha? (konkreetselt millised