Estonia komisjoni liikmed tunnistavad vigu lõppraportis
https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... uy2SeCGjds
Estonia komisjoni lõpparuande eraldi päästevarustusele pühendatud peatükis on täpselt kirjeldatud, kust ja millistes tingimustes Estonialt pärit päästevarustust pärast õnnetust leiti.
Lõppraporti kaheksanda peatüki kümnendas alapunktis on kirjas, et: "Pärast õnnetust triivisid Estonia päästepaadid, päästeparved ja päästevestid kagu–ida suunas Eesti ranniku poole ja neid korjasid merest nii laevad kui ka rannarahvas
Valvepaat MOB () leiti triivimas Soomest Hanko poolsaare lähistel."
Estonia komisjonis Soomet esindanud Kari Lehtola aga kinnitab nüüd, et lõppraportis toodud andmed on valed. Lehtola ütles, et
MOB-i valvepaadi leidis Soome õlitõrjelaev Hylje 29. septembril 1994, kell 14.30 Osmussaare lähedalt, korjas selle üles ning viis samal päeval Hankosse, kus paat tänini seisab.
Estonia MOB-paadile sarnast paati nägi Estonialt pääsenud Uppsalas elav rootslane Thure Palmgren katastroofiööl. "Nägin väiksemat mootorpaati ja selle ahtris põlevat laternat parvelt, millele ma ronisin enne, kui Estonia põhja läks," ütles Palmgren Eesti Päevalehele. "Paat kadus kiiresti vaateväljast ning suundus minu meelest kirdesse. Ma ei näinud, kes paadis oli, kuid sellel põles kindlasti tuli."
Lehtola sõnul on MOB-i valvepaadi 186-liitristes kütusemahutites tänaseks järel veel umbes 100 liitrit kütust, ülejäänud osa on lihtsalt merre imbunud.
Estonia komisjonis spetsialist-vaatlejana osalenud Kalle Pedak kinnitas, et iga Estonialt leitud asja kohta koostati täpsed andmed. "Rannavalve paberites oli täpselt kirjas, kust iga asi leiti," rääkis Pedak. "Samuti siseministeeriumis piirivalveameti juures ja politseiametis olid leitud asjade kohta terved nimekirjad."
"Estonia uppumise järel triivisid hukkunud, laeva päästepaadid, -parved, -vestid ja muud esemed kagu-ida suunas Eesti ranniku poole, peamiselt Hiiumaa randa. Vaid spetsiaalne valvemootorpaat leiti tühjana triivimas Soomes Hanko lähistel."
Või siis ikkagi Osmussaare lähedalt. Kütusest järel ca pool. Mismoodi kütus merre imbub, jääb isiklikult minule mõistatuseks, sest kütusepaagid minu teada ei ole tehtud imbmaterjalidest.
Kas järjekordne katse seletamaks mõistatuslikke asjaolusid mingisuguse laest võetud ettekändega?
Läänemerel on põhjahoovused ja kraam hulbib veepinnal tuule ning lainetega samas suunas, ehk siis Estonia juhtumil Eesti ranniku suunas, kust seda on leitud ja täpselt dokumenteeritud.
"Soome kohtuarstlikku meditsiini laborist kinnitati, et surnukehale tekkisid vigastused, kui see jõudis kiviklibusele rannale. Ruth Vahtrasele koju saadetud riided olid aga vigastuseta, ainult veidi verised."
Kuidas jõudis Kalev Vahtrase surnukeha ebaloogilises suunas "kuhugi Soome rannale" ja millal ja kust kohast täpsemalt laip leiti?
Kui rannavalve dokumenteeris isegi randa uhutud esemeid, peaks surnukeha pälvima klass kõrgema tähelepanu.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... no#p594523
“Estonia" laotööline Kalev Vahtras oli algul pääsenute nimekirjas, siis kadus tema nimi nimekirjast. Hoolimata Ruth Vahtrase jõupingutustest jõuda mehe jälgedele see tal ei õnnestunud. 20.oktoobril toimetati Kalevi surnukeha Eestisse. Ruth kuulis laevaõnnetusest 28. septembri varahommikul. Abikaasa pääsemisest sai ta esimese ametliku teate “Kuku" raadio keskpäevastest uudistest. Mehe pääsemist kinnitati ka Tallinna Meremeeste Haiglast, kust lisati, et Kalev viibib Turu haiglas. Otsekohe võttis vapper naine ette teekonna Soome. Seal asju ajades aga selgus, et Kalevit pole ei Turu ega teistes Soome haiglates. Hankinud Rootsi politsei telefoninumbri, võttis Ruth kohe ühendust sealsete võimuesindajatega.
Selgus, et Kalev viibib Rootsis, kuid millises haiglas, seda ei osatud öelda. Sealse politsei kinnitust mööda ütles pääsenu neile oma nime ise, nii et eksitust ei saanud tekkida. Rahunenuna naases pr. Vahtras Tallinna. Ruthi äraolekul võttis poeg ühendust mitme Eesti ametkonnaga, kust teatati, et tema isa on tõesti pääsenute nimekirjas.
Alustanud Tallinnas täpsustavaid järelpärimist tekkis ootamatult kummaline tõrge. Uurivatele küsimustele hakati andma uduseid vastuseid. Siseministeeriumist teatati Kalevi pojale, et ta isa on küll elus, aga sellest ei tohi kellelegi rääkida. Mitmest instantsist väideti, et neil valitseb infosulg. Rootslased ja soomlased keeldusid igasugustest selgitavatest ütlustest. Ruth Vahtras sai kontakti Kaleviga ühel päästeparvel viibinud Peeter Polgonoviga. Kui Polgunov kopterisse tõsteti, oli Kalev parvel täies elujõus. Ametkondadest väideti aga kindlalt, et Kalev Vahtrase nimelist ei ole ega pole olnudki pääsenute nimekirjas.
Ruthi sõnul hakati pealt kuulama tema telefonikõnesid. Samuti hoiatati teda isetegevusliku uurimise eest. See võivat talle ohtlikuks saada. Huvitaval kombel olid Eestisse saabunud Soome politseinikud tuvastanud Kalevi surnukeha, kuigi Ruth alles täitis 20 lehelist iseloomustust abikaasa kohta. Fotol, mida pr. Vahtrasele näidati, oli tema arvates mitte uppumissurma surnud Kalev. Sellele viitasid verised juuksed, näo vasakule poole tekkinud armid ja kaelaturse.
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)