Re: Huawei
Postitatud: 21 Juul, 2019 9:22
Huaweilt võeti hiljuti sanktsioone vähemaks või suisa maha?
https://forte.delfi.ee/news/digi/huawei ... d=86886995
https://forte.delfi.ee/news/digi/huawei ... d=86886995
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Trump lubas neid sanktsioone leevendada, kui viimati hiinlastega jutul käis, aga minuteada ta midagi veel reaalselt allkirjastanud ei ole.Kriku kirjutas:Huaweilt võeti hiljuti sanktsioone vähemaks või suisa maha?
https://forte.delfi.ee/news/digi/huawei ... d=86886995
https://www.radio.cz/en/section/curraff ... se-embassyCzech public radio investigation revealed that Huawei Czech Rep has been collecting personal information about clients and pass them to Huawei HQ, it also regularly debriefed client meetings with CN embassy staff. Especially interested in Czech government employees
Vestlusest Puuraga ei tulnudki selgelt välja, mis talle selle artikli juures ei istunud. "Huawei poolt küll survet ei tulnud," kinnitas Puura, aga lisas, et ülikool - vähemalt sellises vormis - ei peaks poliitilisse debatti sekkuma.
https://edition.cnn.com/2020/07/14/tech ... index.htmlThe United Kingdom has banned Huawei from its 5G telecom network, reversing a January decision to allow the embattled Chinese tech company a limited role in building the country's super-fast wireless infrastructure.
Operators such as BT (BTGOF) and Vodafone (VOD) have been given until 2027 to remove existing Huawei equipment from their 5G networks, the UK government announced on Tuesday. Digital and Culture Minister Oliver Dowden said new US sanctions imposed on the company in May had "significantly changed" the landscape.
"Given the uncertainty this creates around Huawei's supply chain, the UK can no longer be confident it will be able to guarantee the security of future Huawei 5G equipment," Dowden said.
https://twitter.com/OlivierR_Bel/status ... CF8dgjAAAA"French authorities have told telecoms operators planning to buy Huawei 5G equipment that they won't be able to renew licences for the gear once they expire [after 3-8 years], effectively phasing the Chinese firm out of mobile networks"
USA ajaloolase Barbara W. Tuchmani „Augustikahurid” olla avaldanud president John F. Kennedyle sellist muljet, et ta olevat jaganud selle eksemplare igaühele, kes pidid Ühendriikide eest midagi otsustama. Esimese maailmasõja algust kirjeldav teos näitab, kuidas üks viga teise järel viib vääramatult augustipäevani, kui hakkavad kõmisema suurtükid ja juhatavad hilinenult sisse verise 20. sajandi. Ainult et tol ajal ei tundu see kõik kaugeltki nii tõsine.
Üle saja aasta hiljem, augustis 2020 andsid Ameerika Ühendriigid esimese eriti võimsa kogupaugu järk-järgult küpsenud konfliktis Hiinaga. Nii nagu 1914. aastal, oskame tagajärgi ennustada üksnes praeguste teadmiste põhjal. Kuid uue külma sõja piirjooned hakkavad selgelt välja joonistuma ja see ei näi olevat enam midagi, mida annaks diplomaatia abiga siluda. Konflikt tuleb kõigile osalistele valus ja ega pääse hoopidest ka meie siin Eestis.
Avatud võitluse algust kuulutanud kogupauk läks Washingtonist teele 17. augustil, kui USA kaubandusministeerium keelas müüa Hiina kompaniile Huaweile mikrokiipe, mida valmistades on kasutatud Ameerika tehnoloogiat. See puudutab iga kiibitootjat maailmas. Kuna Ameerika Ühendriikide sanktsioonipiitsa ei taha tunda ükski suurem tegija, tähendas see samm, et Hiina elektroonikagigant ei saa enam materjali, millest näiteks odavaid telefone teha. Hiinal endal kiibitootmisoskused puuduvad ja Huawei varud peaksid lõppema umbes poole aasta pärast.
Ja ongi kõik. Ühel hetkel oled sa väärt 122 miljardit dollarit ja järgmisel hetkel oled surnud. Just nii tõsine see ongi. Financial Timesi küsitletud analüütikud nimetavad USA presidendi Donald Trumpi suunatud otsust üsna ühel meelel katastroofiliseks.
Praegu on Hiina hiiule jäänud näljasurmast pääsemiseks vaid õhkõrnad võimalused. Raha Hiina eelarvest Huaweid ei aitaks – ettevõtte enda hinnangul suudaks see kohe leida üle 53 miljardi dollari. Ent isegi viis Eesti riigieelarvet ei päästa sind, kui sul puuduvad tootmisvahendid. Realistlikum oleks loota, et kui Trumpi asemel saab USA etteotsa Joe Biden, ununeb kõik ja augustikahurite kogupauk osutub vaid mööduvaks hoiatuskõminaks. Kuid millele peaks selline lootus küll tuginema?
Peapööritus edusammudest
Vaevalt kolme kuuga on ka ülejäänud maailmas toimunud tohutu nihe ja seda vähemalt taktikaliselt Hiina kahjuks. Paistis ju Peking veel hiljuti üsnagi sõbraliku suurjõuna. „Maskidiplomaatia” ja pildikesed Hiina lippe lehvitavate tänulike elanikega võisid olla küll läbinähtavalt küüniline propaganda, kuid ikkagi oli see sümpaatsem onu Donaldist, kes näitab taudiga võideldes üles täielikku peataolekut.
Tulevikku nägemata on raske öelda, kas tabas Hiinat peapööritus edusammudest, kui Stalini väljendit kasutada, või osutus ta tõepoolest piisavalt tugevaks, et läänele kinnas heita. Väljakutse esitati juulis, kui Hongkongis kehtima hakanud julgeolekuseadus põhimõtteliselt likvideeris saare autonoomia. Saare endine omanik Suurbritannia ärritus tugevalt, kui pehmelt väljenduda. Aga see polegi pisiasi.
Juba paar viimast aastat on Euroopa diplomaadid märkinud, kuidas Hiina käitumine on tähelepanuväärselt muutunud. Varem reageeriti jaheda eitusega, kui lääneriigid tegid märkusi näiteks Hiina inimõiguste teemal. Nüüd juba peavad eurooplased kuulama hiinlaste ettekirjutusi – ja mõnel tuleb ka kuuletuda. Ei maksa kärbsel raskekaallasega norida.
Brittide ärritusel võivad olla siiski märksa laiemad tagajärjed. Vaevalt kaks nädalat pärast Hongkongi poolsõltumatuse hävitamist teatas London, et on jõudnud otsusele: Ühendkuningriigi sidefirmad ei tohi enam Huawei seadmeid osta. Olemasolevate kasutamine tuleb lõpetada seitsme aasta jooksul. Ametlikuks põhjenduseks toodi küll USA (juba mais kehtestatud, kuid esialgu nõrgemad) sanktsioonid Huawei vastu, ent teisalt oli see ikkagi esimene reaalne samm Washingtoni soovitud Hiina-vastase alliansi loomises.
Liitlased koonduvad
Londoni seljataha astus kohe Pariis, kes veidi peenemas sõnastuses keelustas Huawei seadmed enda territooriumil 2028. aastast. Praegu ootavad kõik, millise positsiooni võtab Saksamaa. Kui Washingtoni lipu alla koondub ka Berliin, on lääne telg välja joonistunud. Lõunas näitab Hiinale hambaid India, kes otsustas möödunud nädalal pärast viimatist mitmekümne hukkunuga lõppenud piiriintsidenti, et lõikab samuti Huawei enda riigist välja. Teistest suurematest maadest on pannud Hiinale juba saua ette Austraalia, Kanada ja Jaapan. See on täiuslik sissepiiramine.
Kuidas Saksamaa otsustab, pole selge. Merkeli senine Hiina-poliitika on olnud pigem koostööpõhine ja ammugi pole tal tahtmist lüüa kulpi Trumpile. Pealegi on Hiina otsesõnu ähvardanud teda „valusasse kohta lüüa”.
Kaubandussõda tähendakski kulusid. Ühed on hoomatavad – mõttekoda Strand Consult hindab Huawei väljapuksimise hinnaks u viis eurot ühe tarbija kohta. Teiste mõju lööb pikas perspektiivis märka valusamalt: Euroopa jääb 5G võrkude ehituses maha ja kaotab järjekordse võimaluse olla nende seas, kes võtavad 21. sajandi võimalustest maksimumi. Just nii, nagu me pole suutnud luua omaenese Google’it või Amazoni.
Ning muidugi ei jää tulemata Hiina vastusammud. Värskeim näide pärineb Ameerikast, kus Trump lubas keelata populaarse videokeskkonna TikTok, sest see võib nuhkida ameeriklaste järele ja korraldada väärinfo edastamist. Nõudmisele müüa TikTok ameeriklastele (Microsoft ja Oracle tõttasid pakkumisi tegema) vastas Peking, keelates rakenduse selgrooks olevat tarkvara välismaale edastada.
Hingekell globaliseerumisele
Niisamuti võib jääda üürikeseks kahe Euroopa suurtootja, Ericssoni ja Nokia võidurõõm konkurendi kadumise üle. Paraku on tõde ikkagi see, et nii nagu sõltub Hiina lääne kiipidest, sõltuvad lääne elektroonikavalmistajad ka Hiina komponentidest. Elame ju globaliseerunud maailmas, mida nüüd kaks suurjõudu lammutavad.
Trumpile see sobib, rahvusvahelist koostööd pole ta kunagi usaldanud. Eks Hiinagi või tunda, et tühja neist lääneriikidest. Juba praegu ületab Hiina eksport arengumaadesse selle, mis läheb USA-sse.
Nagu 1914. aasta augustis, võib nüüd iga ettevaatamatult loodud liitlassuhe, iga vaenulik samm viia kokkupõrkeni, kus uut maailma tuleb hakata üles ehitama rusudelt. Demokraatliku lääne seisukohast on siin võita imevähe.
Muidugi ei saa hiinlaste tehnoloogiat lõpuni usaldada (ameeriklaste oma ka ei soovitaks), kuid on’s need riskid väärt täiemõõdulist konflikti, mille maksame kõik kinni oma elujärjega? Eesti kui avatud majanduse jaoks kindlasti mitte. Juba enne koroonaviirust ning enne, kui Trump otsustas Huawei päris maha lasta, nimetasid rahandusinstitutsioonid suurimaks ohuks maailmamajandusele USA-Hiina kaubandussõda.
Ja ometi, kui sõda enam vältida ei õnnestu, pole loomulikust valikust pääsu. Ükskõik kui lahmiv praegu ka hääbuvat hegemooni juhtiv Trump poleks, tuleb meil olla temaga. Pekingi alternatiiv, kõike allutav jälgimisühiskond, on liiga jube variant, et sellele mõeldagi. Kes teab, milline elektroonikavidin mu mõtted „kuhu vaja” edasi annab.
Väike lootus on. Võrreldes sajanditaguse ajaga oleme mitme kogemuse võrra rikkamad. Kennedy suutis Kuuba kriisi ajal jätta mõnegi vea tegemata. Ja ehk on ka Biden „Augustikahurid” mõttega läbi lugenud.
KOLM KÜSIMUST | Kas Huawei ja TikTok spioneerivad?
Ametlikult Huawei seadmetest n-ö tagauksi leitud pole. Mis jällegi ei tähenda, et neid päriselt poleks avastatud. Ent kui tähtis on üldse tagauks, kui suurimad süsteemidesse sissemurdmised on pannud toime häkkerid, kes kasutavad ära kogemata jäänud turvaauke?
TikTok jällegi kogub andmeid nagu Facebookki avalikult. Hiina seaduste järgi peavad nad tegema koostööd riigi julgeolekuametiga. Ent millal muutub inimeste jälgimine spionaažiks?
Ameeriklased pole siin puhtad, Apple’ile nõudsid nad (avalikkuse teada tulutult) tagaust. Ja kes usub, et kui „väga vaja” (näiteks ulatusliku terroriakti korral), ei teeks ka Mark Zuckerberg valitsusega ikkagi koostööd?
See probleem on tegelt mitmetahulisem kui artiklis väidetakse. Toodavad küll kiipe. Nende riiklikul ettevõttel SMIC'il on täitsa toimiv 14nm transistoritega kivide tootmise liin (nii ülejäänud maailma 2015-2017 aasta tase).Manurhin kirjutas:Uskumatu, et hiinlased ise kiibitootmisega hakkama ei saa