Tšetseenide rahvusloom

[canislupus]

Oskab keegi kosta, mis see olla võiks (kui seda üldse on)?
Vaatasin jällegi seda lezginka videot - no seesama, kus btrid hüppavad nagu konnad ja millegipärast hundid uluvad - ja kuna pole siiamaani vastust saanud, siis äkki on siin keegi, kes lihtsalt teab.
Keegi kunagi pakkus välja, et ongi susi, ent ta ka ei teadnud täpselt.

[kapralheinz]

Tshetsheeni hunt. Sama mis nende vapil/mütsi/käisemärgil.
Vabandust, et hundil on kõht püsti, bushlatt ei mahtunud skannerisse...

[Wiking]

Jah, Hunt just, ilus ja väärikas loom. Ka meite rahva sees austatud.

[canislupus]

Hämmastav paralleel on see, et mõlemaid on aastasadu tapetud, ent kõige kiuste ikka elus ja toimetavad omi asju.

[Wiking]

Jah, eks nende massiline tapmine hakkas kristlusega, pean silmas siis huntide, nimelt hakati neid siis kohe seostama paganate ja saatanaga. Ristiusustatud Eestis ei lubatud sellest loomast heas valguses kirjutada. Küll aga on vahvad loodusinimesed ikka meie ühe vahvama looma elust rääkinud. Ka ilves oli eestlastele püha ning tedagi kristlased asusid kohe vihkama. Ja hunti austama on jäänud mitmed tema hüüdlaused, sest meie esivanemad hundi kui austatud looma nime niisama suhu ei võtnud. Arvati, et kui ütled HUNT, siis ta tuleb. Ka mina austan seda looma, olen 2 korral looduses teda ise binokliga jälgida saanud. ilus vaatemäng. Uhke ja vapper loom.

Tsetseenidel on olnud aga ka tõeliselt karm elu, mis nendega aga praegu toimub on genotsiid sõna otseses mõttes. Ja suured "õiguste eest" võitlejad nii Israelist kui ka USAst ei tee midagi märkamagi. Terve maailm on kui pime. Kahju!

[Charlemagne]

Kas Tsetseenia rahvusloom pole mitte valge hunt? Või on päris tavaline hallivatimees?
Wiking, hundi peale pahandamine on seotud eeskätt karjakasvatusega, mitte kristlusega. Hundil pole saatanaga midagi tegemist, teda hüütakse ju lausa Püha Jüri(sõdurpühak Georgios) kutsikaks. Ilvese kohta pole kristlastel samuti miskit paha öelda, küll aga loomapidajatel usutunnistusest olenemata. Uuspaganate selfmade-müüdid on küll toredad asjad, aga paraku on nende tekkeaeg XIX-XX sajand. Malli on võetud muidugist varasematest asjadest, aga juurde on pandud ka nii et oi-oi. Kasvõi näiteks Himmleri viljeldud germaani uuspaganlus. Omamoodi põnev uurimisobjekt.
Muinasajal ei tohtinud ühtegi looma, lindu ega kala tema nime järgi kutsuda, see võttis ära jahi(kala)õnne. Jälgi sellest on säilinud nii meie kui eriti saksa jahimeeste kombestikus ja folklooris.

[Karuke]

Wiking kirjutas:

Ja suured "õiguste eest" võitlejad nii Israelist kui ka USAst ei tee midagi märkamagi.

No kuda sa märkad kui omal "rauad tules" - samal teemal ja samade meetoditega, ainult et "haare" on kümme korda suurem.

[Wiking]

Tšetseenia konflikt on küll väga vana asi, oleks tahtnud märgata, teinuks nad seda ammu. Kusjuures terve maailm on sellekohapeal justkui pime. See tõestab veelkord kahjuks ütlust "uppuja päästmine on uppuja enda asi"

Mis aga puutub hunti, siis siin pole tegu paganliku romantikaga vaid reaalsusega. Maad hariti siinmail ka enne ristiusustamist ja karja peeti ka. Pealegi kui läheksin päris paganlikuks tooks sisse ka Karu, see oli Põhjala paganluses samuti väga austatud loom. Ja metssiga.Ristiusk ju nimetas paljusid loomi saatana sigisteks: uss, nahkhiir, hunt, ronk, ilves..ka kass, täpsemalt must kass.. seal oli muidugi neid rohkem. Kunagi oli ka discoveryst hea saatesari EVOL SPECIES(vo oli mõni sõna veel pealkirjas lisaks), seal siis lahati miks nad kurjad on jne. See kurjuse müüt ikka tulnud usustamise ajast, kus otsiti nõidasid ja nendega seostatti loomi. Oli vaja luua-otsida süüdlast. Võimalik, et paljud kristlased sidusid ka süüdistused vahel vajalikuga. Aga ok kamraad, me pole ju looduse foorumis, läksin ise veidi teemast välja

Hundist hea raamat: Mati Kaal "Hunt" Tallinn "Valgus" 1983.

[Charlemagne]

Pole probleem, Wiking Sümboolika (ja sellega on ju tegemist) on militaari täiesti kohane teema. Kui muinasajast rääkida, siis peaksime vast ainult vanaaja rubriiki ülekolima. Aga jutujätku rea peal võib ju ka. Karu oli tõepoolest omaette elukas, soomeugrilastel iseäranis. Mati Kaalu raamatu võtan lähemal ajal ette. Kahjuks pole seni lugenud.
Loomad olid endisaegadel olulised tihtipeale tootemloomadena, üks või teine rahvas ehk suguharu arvas oma esivanemaks just hundi, karu, metssea või isegi jänese. Tsetseenid on olnud moslemid 200-300 aastat,enne seda olid nad kristlased, veel enne aga omausulised.Paljud kaukaaslaste kodused tavad on pärit just omausu perioodist, võimalik et ka hundikultus. Islam seda ilmselt ei soosi. Aga tavad on visad püsima ja õigupoolest nad kujundavadki rahva näo. Metssiga on põhjarahvastel mingil moel sõjapidamisega seotud olnud, kumab mulle kusagilt mälusopist. Loomade demoniseerumine ristiusu ajal toimus aga nii, et katoliku kirik keelas ära loomade kultusliku austamise. Loodusrahvas seostas seda aga omamoodi - et siis ajapikku tekkis kujutelm ühe või teise eluka saatanlikust olemusest (kass, nahkhiir - öine eluviis, sõltumatus) Piibellikku alust ühe või teise looma kuratlikuks tunnistamisel ei ole otseselt: Jumal on kõik loonud, kurat ei midagi - järelikult ei saa kuradil olla mingit osa ka loomariigis. Paraku on kogu ristiusu ajalugu seotud erinevate sünkretismiilmingutega ja see on juba omaette peatükk. Nõidu, deemoneid ja kuradeid uskusid omal ajal ka kõige haritumad pead,mitte ainult obskurandid. Samuti kolle ja kodukäijaid. Kui omausulised reeglina olid esivanemate hingede austajad, siis millal tekkis müüt "kurjast surnust", kollitavast ja kummitavast kodukäijast? Meie juures on tegu puht germaani laenuga, mis väidetavalt sai elujõu alles XVII sajandil. Oh-jah ...usundliugu, kombeid ja tavasid uurides peab asju ja olusid koorima nagu sibulat, kiht-kihilt. Mis kuskohalt pärit on...

[Wiking]

Charlemagne kirjutas:

Oh-jah ...usundliugu, kombeid ja tavasid uurides peab asju ja olusid koorima nagu sibulat, kiht-kihilt. Mis kuskohalt pärit on...

Nii ta on! Eks Eestiski vanade kommetega nii, et pole mitte teps ühe vitsaga. Eks saared ja Lääne - Eesti rohkem germaanlastega sarnaseid traditsioone kandvad. Samuti Põhja - Eesti. Ida-Eesti ja lõuna-Eesti oma, paljuski ka slaavlastega sarnasusi. Aga see on veel detailsem.

Karu oli väga kultuslik loom ka germaanlastel. Muideks berserkid pidasid end tavalisel karudeks või huntideks(kandsid nende nahkadest rüüsid) - nii neid kutsusid ka teised. Metssiga oli sõdalastele püha, samuti oma visaduse ja vaprusega. Rongadja kotkad sümboliseerisid tarkust. Skandinaavia peajumalal Odin'il oli kaks ronka. Samuti oli tal kaks hunti ja homune. Hobune oli Põhjalas nii püha, et tema liha ei söödud. Kitsed - samuti kõva kultusega, seotud ka Odin'i poja piksejumal Thor'iga. Tal oli kaks kitse. Torupill muideks Eestisse tulnud just Thor'i pillina või Tooru pillina - usuti, et see teeb sama häält, kui siis, mil Thor sõidab oma vankriga ,oma kahe kitse eestvedamisel.

[Kirveraidur]

Torupill muideks Eestisse tulnud just Thor'i pillina või Tooru pillina - usuti, et see teeb sama häält, kui siis, mil Thor sõidab oma vankriga ,oma kahe kitse eestvedamisel.[/color]

Vot sellist asja polegi kuulnud - kust allikast see pärit võiks olla?

[Charlemagne]

Nii ta on. Tsetseenide kohta veel niipaljukest, et äkki keegi teab- see rahvas koosneb ju teipidest ehk klannidest. Kas hundikultus on üldine või on see mõne võimsama klanni sümbol? Või hoopis midagi klanne ühendavat?
Põhjala sõjamees oskas loomadelt nii mõndagi õppida. Oli ta ju looduseinimene läbi ja lõhki. Idamaine võitleja oskas tähele panna isegi toonekurge ja rohukonna, pilliroost ja kirsioksast kõnelemata.
Hobusest aga....kusagilt meenub, et eesti muinaslinnustest on jälgi leitud selle looma kulinaarsest kasutamisest. Kas mitte Asvaga polnud tegu? Aga eks ajad ja arusaamad vaheldusid ka nondel aegadel, nii nagu kalmetüübid ja matmistavad uute usuliste arusaamade ja kultusobjektide sissetulemisega.

[Charlemagne]

Kirveraidur - kas mitte "Hõbevalges" isegi pole sellest Tooru pillist juttu? Igaljuhul see Wikingi esitatud väide on mullegi tuttav ja kohatud.
Torupilli tähendus militaarse objektina? Küllap oli. 1560 Harju ja Läänemaa talumeeste märuli ajal kui nad omale kuninga valisid, siis jooksid ju ka just torupillimehed kuninga kõrval. Kas polnud nii?

[kapralheinz]

Nii ta on. Tsetseenide kohta veel niipaljukest, et äkki keegi teab- see rahvas koosneb ju teipidest ehk klannidest. Kas hundikultus on üldine või on see mõne võimsama klanni sümbol? Või hoopis midagi klanne ühendavat?

Sellel tshetsheeni armee bushlati käiseembleemil on üheksa tähte, need ongi teibid ehk klannid...
Klanne seob islami poolkuu mille üle valvab emahunt, tshetsheenide müütiline esiema.

[Charlemagne]

Tänud, Kapralheinz! Siis ikkagi tootemloom omausu aegadest.