Liikluse planeerimisest
Re: Liikluse planeerimisest
Tegelikult sellega kaasneb probleem, et kuivõrd me uute maksude kehtestamisargumente usaldada saame.
Aasta X - raha teedele ei jätku, kehtestame kütuseaktsiisi, millest finantseerime teede hooldamist ja ehitamist. Tulemus, kütuseaktsiis läheb riigieelarvesse aukude lappimiseks, teede finantseerimine ei muutu.
Aasta X+10 - raha teedele ei jätku, kütuseaktsiisi algotstarve unustatud - kehtestame automaksu, millega kõike finantseeriksid. Aga jällegi laekub see automaks riigieelarvesse ja teedesse investeeritakse ainult nii palju kui hädavajalik.
Aasta X+20 - raha teedele ei jätku, no miks nood pagana autojuhid peavad tasuta teedel sõitma, teeme asfalteed tasuliseks! Raha laekub riigieelarvesse.
Aasta X+30- raha teedele ei jätku, tuleb midagi välja mõelda. Raha jagame ikka nagu vanasti jne, jne...
======
Point selles, et autoomanikke süüdistatakse, et nad sõidavad hirmkallitel teedel tasuta aga tegelikult kooritakse neilt igasugu maksude ja riigilõivudega kordades rohkem kui tegelikult teedele kulub.
Järgmisel aastal korjatakse üle €500 miljoni kütuseaktsiisi.
Teedele kulutatakse:
Jätkub Riigimaanteede teehoiukava elluviimine, milles tähtsamad ehitusobjektid on
Tallinn-Tartu maantee Võõbu–Mäo ja Kärevere–Kardla 2+2 tee, Tallinna ringtee
Kanama–Valingu 2+2 tee, Narva maanteel Väo sõlm ja Sillamäel Pavlovi tn ja
Viivikonna maantee eritasandiline ristmik, Saue linna ja Topi sõlme ühendustee, Tallinn-
Rannamõisa–Kloogaranna maanteel Tiskre ristmiku ja Tabasalu mäe vahelise 2+2 lõigu
ehitus, kogusummas 77 mln eurot.
Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 15,7 mln eurot ning
maanteeprojektide ettevalmistamist summas 11,6 mln eurot. Eesmärk on muuta
arvestatava kasutusega kruusateed 2030. aastaks tolmuvabaks.
Täiendavat toetust eraldatakse kohalikele omavalitsustele, kelle teelõikudel tekivad
täiendavad kulutused seoses täiendava liiklussagedusega, lisaks kohalikule liiklusele ning
ettevõtlusega seotud kohalike teede seisukorra parandamiseks, aga samuti ka
liiklusohutuse parandamiseks, kokku summas 17,3 mln eurot (2021).
Aasta X - raha teedele ei jätku, kehtestame kütuseaktsiisi, millest finantseerime teede hooldamist ja ehitamist. Tulemus, kütuseaktsiis läheb riigieelarvesse aukude lappimiseks, teede finantseerimine ei muutu.
Aasta X+10 - raha teedele ei jätku, kütuseaktsiisi algotstarve unustatud - kehtestame automaksu, millega kõike finantseeriksid. Aga jällegi laekub see automaks riigieelarvesse ja teedesse investeeritakse ainult nii palju kui hädavajalik.
Aasta X+20 - raha teedele ei jätku, no miks nood pagana autojuhid peavad tasuta teedel sõitma, teeme asfalteed tasuliseks! Raha laekub riigieelarvesse.
Aasta X+30- raha teedele ei jätku, tuleb midagi välja mõelda. Raha jagame ikka nagu vanasti jne, jne...
======
Point selles, et autoomanikke süüdistatakse, et nad sõidavad hirmkallitel teedel tasuta aga tegelikult kooritakse neilt igasugu maksude ja riigilõivudega kordades rohkem kui tegelikult teedele kulub.
Järgmisel aastal korjatakse üle €500 miljoni kütuseaktsiisi.
Teedele kulutatakse:
Jätkub Riigimaanteede teehoiukava elluviimine, milles tähtsamad ehitusobjektid on
Tallinn-Tartu maantee Võõbu–Mäo ja Kärevere–Kardla 2+2 tee, Tallinna ringtee
Kanama–Valingu 2+2 tee, Narva maanteel Väo sõlm ja Sillamäel Pavlovi tn ja
Viivikonna maantee eritasandiline ristmik, Saue linna ja Topi sõlme ühendustee, Tallinn-
Rannamõisa–Kloogaranna maanteel Tiskre ristmiku ja Tabasalu mäe vahelise 2+2 lõigu
ehitus, kogusummas 77 mln eurot.
Jätkatakse riigi kruusateedele mustkatte ehitamist kogusummas 15,7 mln eurot ning
maanteeprojektide ettevalmistamist summas 11,6 mln eurot. Eesmärk on muuta
arvestatava kasutusega kruusateed 2030. aastaks tolmuvabaks.
Täiendavat toetust eraldatakse kohalikele omavalitsustele, kelle teelõikudel tekivad
täiendavad kulutused seoses täiendava liiklussagedusega, lisaks kohalikule liiklusele ning
ettevõtlusega seotud kohalike teede seisukorra parandamiseks, aga samuti ka
liiklusohutuse parandamiseks, kokku summas 17,3 mln eurot (2021).
Re: Liikluse planeerimisest
Niisama repliigi korras (kuna varasemalt käis läbi väide maksude sihtotstarbelisusest), siis kütuseaktsiisi puhul võib alati vaielda, mis selle maksu sihtotstarve on - kas teehoiu rahastamine või fossiilkütuste kasutamise vähendamine. Esimese sihtotstarbe kohta on mul tekkinud mõningad küsitavused: a) meie teid kasutavad paljud raskeveokid, kes Eestis ei tangi seega ei maksa ka kütuseaktsiisi; b) seda maksavad paljud sõidukid, millede seos teede kasutamisega on suhteliselt küsitav; c) kindlasti leiame ka selliseid autoomanikke, kes väidavad, et nad (eriti Tallinnas) praktiliselt ei sõidagi riigiteedel, seega nemad oma maksu tagasi ei saa või saavad väga väikese osa.
Tegelikult peaks teehoiu rahastamisel üle minema kütuseaktsiisilt teede kasutuspõhise maksustamise juurde, eriti seoses elektrisõidukite üha suureneva arvuga.
Tegelikult peaks teehoiu rahastamisel üle minema kütuseaktsiisilt teede kasutuspõhise maksustamise juurde, eriti seoses elektrisõidukite üha suureneva arvuga.
Re: Liikluse planeerimisest
Artikkel aastast 2004. Tollal oli Teeseaduses punkt, et 75% kütuseaktsiisist peab minema teedeehitusse. Seadus muudeti vist ära aastal 2008 J.Ligi poolt, kelle arust on selle rahaga targematki teha. Teeseaduse loomisel nagu elektrisõidukitest ei osatud undki näha, nii et selle aspekti välistaks.
https://www.aripaev.ee/uudised/2004/05/ ... -remondile
B) Eks ka välismaa autod tangivad Eestis. Diisel meil hetkel naabritest odavam tundub. Raskesõidukid peavad lisaks veel teekasutustasu maksma, ca 12€ päev.
C) Kus nad siis sõidavad? Erateedel või? Omavalitsused saavad riigieelarvest järgmisel aastal teedehoolduseks 30 miljonit toetust.
Elektriautode puhul oleks vast lihtsam miski aastamaks kehtestada (kuigi aastamaks ebaõiglane -maksab nii see, kes hobiautot aastas paar korda kasutab kui see, kes 50k km läbi uhab). Auigi elektriaktsiisi maksavad ju nemadki.
https://www.aripaev.ee/uudised/2004/05/ ... -remondile
B) Eks ka välismaa autod tangivad Eestis. Diisel meil hetkel naabritest odavam tundub. Raskesõidukid peavad lisaks veel teekasutustasu maksma, ca 12€ päev.
C) Kus nad siis sõidavad? Erateedel või? Omavalitsused saavad riigieelarvest järgmisel aastal teedehoolduseks 30 miljonit toetust.
Elektriautode puhul oleks vast lihtsam miski aastamaks kehtestada (kuigi aastamaks ebaõiglane -maksab nii see, kes hobiautot aastas paar korda kasutab kui see, kes 50k km läbi uhab). Auigi elektriaktsiisi maksavad ju nemadki.
Re: Liikluse planeerimisest
Some kirjutas:
Elektriautode puhul oleks vast lihtsam miski aastamaks kehtestada (kuigi aastamaks ebaõiglane -maksab nii see, kes hobiautot aastas paar korda kasutab kui see, kes 50k km läbi uhab). Auigi elektriaktsiisi maksavad ju nemadki.
Aastamaks on kõige rumalam lahendus, sisuliselt on see siis varamaks, mis maksustab omamist, mitte kasutamist.
Elektriaktsiisist ei lähe vist kopikatki teehoidu.
Re: Liikluse planeerimisest
Teen sammoodi AMvA-ga repliigikorras oma ääremärkuse. Lihtsalt üldharival eesmärgil. Informatiivsem on see rohkem neile, kel mälu liialt selektiivne, või kellel tollest ajast mälu üldse puudub. Ega see kütuseaktsiisi teedele (mitte)kulutamise teema on juba ammusest ajast juba omale habeme ette kasvatanud, ega see värske teema pole. Mäletan ühte seika, mis oli isegi AK-s märkimist väärt, ja vist oli mingis saates ka pikem pooliitiline debatt arenenud, mis küll konkreetse lõpu sai. Asi oli nimelt selline, enne mingeid valimisi oli tekkimas Autojuhtide Partei. Eestvedajaks (või oluliseks telejutunäoks) oli sellele vana tuntud telemees, "Ringliiklust" juhtinud Rein Karemäe. See oli no vast see Kuningriiklaste ja muu taolise aeg või siis kohe peale seda, aga no ammu ikka. Karemäe selgitas, et nende partei loomise põhiliseks probleemiks ja vajaduseks on hoolimatu ja üleolev (jne ) suhtumine väga suurde valijasgruppi, keda ühendab auto kasutamine/juhtimine ja sellega seotud probleemid, st kütuse aktsiisi mittesihipärane kasutamine teede korrashoiu asemel. See asi päädis otse-eetris diskusiooni(vaidlusega) Karemäe ja tol hetkel Riigikogu Rahanduskomisjoni esimehe Olev Rajuga. Karemäe seisukoht oli, et meie (autojuhid) oleme arvestatav jõud, ja meid on palju, väga palju. Me soovime ainult olla laua taga kütuseaktsiisi kulutamise otsustamisel, meil pole muid ambitsioone, meil pole muid poliitilisi ambitsioone, aga palun, kui loete seda niimoodi, siis see ongi meie peateema, poliitiline peateema. Me lihtsalt soovime kütuseaktsiisi õiglast kulutamist sinna, mille ettekäändel see üldse kehtestati, aga mis ei tee-ehitusse ega teehoidu kahjuks ei jõua. Kui vaja teeme Autojuhtide Partei ja osaleme valimistel. jne. Oi-jopa-kolla kus Raju läks närvi, see oli nii tema olekust kui näoilmetest aru saada. Tema (st Riigikogu Rahanduskomisjoni esimehe) vastus oli otse-eetris jäine ja järsk : Kütuseaktsiis on riigieelarve osa ja ära planeeritud. Sellel teemal me mingeid arutelusid tegema ei hakka. Ammugi mitte teiega. Unustage ära ja ärge mitte kunagi enam minuga sellest rääkige.... (jne) Koos miimika ja retoorika ja sõnadega "See on riigi oma ja riik kulutab seda nii, kuidas vajalikuks peab!" mõjus see tookord niimoodi: "Lõuga saad, kui veelkord sel teemal julged vigiseda!" Kuna Karemäe jutt oli väga asjalik ja loogiline (mõtlesin isegi, et loomulikult toetaks neid, mõte ju aus ja hea), siis olin kohe üllatunud, et mis herilane või suisa vaablane see küll oli, mis Raju nii otseselt endast välja viis ja kaasvestlejat otse kaamerate ees nii konkreetselt ja vasturääkimatult persse saatma ässitas. Aeg on edasi läinud, aga asi samaks jäänud....
BTW: Kui teiste riikide sõidukite läbisõit Eestist tekitab probleeme, siis tuleb ju vajadusel kehtestada neile (veel lisaks) teemaksud/teepiletid/mis-iganes-jne. Pikka aega oli ju otsus "vedrumaksu" korjata raha ainult registris olevatelt sõidukitelt ja jätta transiit maksustamata. "Erivinge" oli ju veel üle-eelmise valitsuse otsus selles olukorras tõsta nii kütte- kui alkoaktsiise niisuguses ulatuses, et inimestel oleks ikka rahanduslikku pointi võtta ette Lätiskäik, et kui ühe artikliga poleks nagu jumet, siis no kahe või enama artikli puhul ikka point olemas oleks. Suur tükk oma kodanike taskust ampsata tahtmisele ajas suu lõhki. Ja siis oli valitsuse arvates veel rahvas ise selles jaburuses süüdi? Teema oli ju tõsine: kas olulisel määral ja eriti suures ulatuses riigi maksutulude suunamine/kanaliseerimine naaberriiki tekitades kodumaale eriti suures ulatuses maksukahju läheks ikka sabotöörluse ja riigireetmise alla? Olgu siis ükskõik kui seaduslikult see kah vormistatud? Millal peaks selllisesolukorras riigi jõustruktuurid sekkuma?
BTW: Kui teiste riikide sõidukite läbisõit Eestist tekitab probleeme, siis tuleb ju vajadusel kehtestada neile (veel lisaks) teemaksud/teepiletid/mis-iganes-jne. Pikka aega oli ju otsus "vedrumaksu" korjata raha ainult registris olevatelt sõidukitelt ja jätta transiit maksustamata. "Erivinge" oli ju veel üle-eelmise valitsuse otsus selles olukorras tõsta nii kütte- kui alkoaktsiise niisuguses ulatuses, et inimestel oleks ikka rahanduslikku pointi võtta ette Lätiskäik, et kui ühe artikliga poleks nagu jumet, siis no kahe või enama artikli puhul ikka point olemas oleks. Suur tükk oma kodanike taskust ampsata tahtmisele ajas suu lõhki. Ja siis oli valitsuse arvates veel rahvas ise selles jaburuses süüdi? Teema oli ju tõsine: kas olulisel määral ja eriti suures ulatuses riigi maksutulude suunamine/kanaliseerimine naaberriiki tekitades kodumaale eriti suures ulatuses maksukahju läheks ikka sabotöörluse ja riigireetmise alla? Olgu siis ükskõik kui seaduslikult see kah vormistatud? Millal peaks selllisesolukorras riigi jõustruktuurid sekkuma?
Re: Liikluse planeerimisest
Vaatame palju siis maanteeametis raha liikus.
Maanteeameti aastaraamatu järgi oli raha liikumine järgmine. https://www.mnt.ee/sites/default/files/year_book_pdf/mnt_aastaraamat_2019.pdf
Numbrid tuhandetes
Eelarve 325 910
Investeeringud kokku 182 158
antud toetused kokku 71 293
Tulud kokku 48 681 (sh. teekasutustasu 18000, riigilõivud 29504)
Välistoetused 18 082
Kui vaadata eelrave täitmist siis kulutati planeeritust vähem ja tulu saadi rohkem
Kütuseaktsiisi laekus aastal 2019 kokku 577931,64
sellest:
autobensiiniaktsiis 166211,21
diislikütuseaktsiis 366490,36
Riik korjas maanteetranspordilt makse siis kokku 550701,57 tuhat eurot.
Valitsused on sisuliselt leidnud maanteetranspordis lüpsilehma ja tagasi annab sõrmeotsaga.
Teede ehituses peame ka arvestama, et kui uue tee ehitus maksab mingi x summa. Siis suur osa sellest tuleb kohe ka eelaravesse tagasi. See raha ei kao ära.
Maanteeameti aastaraamatu järgi oli raha liikumine järgmine. https://www.mnt.ee/sites/default/files/year_book_pdf/mnt_aastaraamat_2019.pdf
Numbrid tuhandetes
Eelarve 325 910
Investeeringud kokku 182 158
antud toetused kokku 71 293
Tulud kokku 48 681 (sh. teekasutustasu 18000, riigilõivud 29504)
Välistoetused 18 082
Kui vaadata eelrave täitmist siis kulutati planeeritust vähem ja tulu saadi rohkem
Kütuseaktsiisi laekus aastal 2019 kokku 577931,64
sellest:
autobensiiniaktsiis 166211,21
diislikütuseaktsiis 366490,36
Riik korjas maanteetranspordilt makse siis kokku 550701,57 tuhat eurot.
Valitsused on sisuliselt leidnud maanteetranspordis lüpsilehma ja tagasi annab sõrmeotsaga.
Teede ehituses peame ka arvestama, et kui uue tee ehitus maksab mingi x summa. Siis suur osa sellest tuleb kohe ka eelaravesse tagasi. See raha ei kao ära.
Re: Liikluse planeerimisest
Eks meie maantee teemas ja liikluskorraldus on vahel kummaline. Jõgeval piibe mnt ringi projekteerija saadaks Valmiera ringiga tutvuma jne .
Aga nagu hr.riigikontrolör mainis hiljuti, pole riikliku vastutus sisuliselt olemas ja rahval puudub reaalne võimalus midagi muuta
Ka kõige kõvemal, karmimal vms riigitöötajal on kõige suurem ülemus - PANK ja pangalaen.
Seega peavad asjad olema paberil korras, siis palk laekub jne.
Aga nagu hr.riigikontrolör mainis hiljuti, pole riikliku vastutus sisuliselt olemas ja rahval puudub reaalne võimalus midagi muuta
Ka kõige kõvemal, karmimal vms riigitöötajal on kõige suurem ülemus - PANK ja pangalaen.
Seega peavad asjad olema paberil korras, siis palk laekub jne.
Autoteema
Algul mõtleesin huumoriteemasse panna aga diagnoos on tõsine...
https://forte.delfi.ee/artikkel/1200952 ... vaks-muuta
https://forte.delfi.ee/artikkel/1200952 ... vaks-muuta
Nujah, ma pole päris kindel, kas 30 minuti asemel 45 minutit sama distantsi läbimine tekitab rohkem või vähem heitmeid... Kiiruse alandamine võib liiklusõnnetusi vähendada küll, samas ega see 50km/h kah just eriti ohtlikuna ei tundu.Sveti kinnitusel ei ole magistraalidel autoga liikmelise ebamugavaks muutmine autojuhtide kiusamine. Tema hinnangul kannatavad autode põhjustatud liiklusmürast needsamad autojuhid (nähtavasti viide sellele, et kaugeltki kõigi autoakende heliisolatsioon pole korras) ning mida aeglasem on liiklus, seda vähem juhtum muidugi ka inimkannatanutega liiklusõnnetusi.
Väga positiivse muudatuse näitena tõi abilinnapea Vladimir Svet välja jätkuva liikluskaose ja tohutud ummikud, mis on liikluskorralduse ebamugavaks muutmise tagajärjel tekkinud Reidi teelt ja sadamatest suunaga Põhja puiestee, Balti jaama, Kalamaja ja Telliskivi linnaku poole. Varem sujuvalt toiminud liiklusskeem on pea peale keeratud ja peale muudatuste elluviijate ei ole keegi sellega seni rahul olnud.
„See on näide sellest, kuidas on võimalik suhteliselt lihtsate vahenditega, suhteliselt odavalt tagada seda, et Kalamajast liikus transiitliiklus välja Kalaranna tänavale,“ kiitles Svet.
Nutt ja hala
Loodan, et akf õpetab ka seda, et autol suunatule kasutamine on pöördel kohustuslik ning suunatoulu lüliti ei ole tüütu lisavarustus!Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Juul, 2023 9:37 ...
Selleks, et taolistega mitte soovimatult kohtuda (isegi kui õigeks jääte, on jama palju), on mitmeid täiendavaid liigutusi, näiteks pööretel tuleb hoolsasti kõik augud kinni katta, et selline ei tuhiseks sinu ja kõnnitee vahelt läbi ja te ei kohtu seal, kus sina keerad paremale, tõuksi idioot aga paneb otse.
...
Mina sõidan jalgrattaga, kui võimalik, valdavalt sõiduteel - on turvalisem kui kergliiklusteel.
Vahet ei ole, kas olen jalgrattal või autoga, ikka näen, et suunatuli on jäänud valdavalt penskarite "harrastuseks"
PS. Akf jättis mainimata, et et see süüdistus pooltõdedest on ka ise pooltõde, sest kahjuks on sellised artiklis kirjeldatud autojuhid olemas. See on osa tõest.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Re: Nutt ja hala
Väga huvitav, mina jälle pidevalt vaatan, et mille kuradi pärast me neid kergliiklusteid ehitame kui liibuvate riietega vokimehedMina sõidan jalgrattaga, kui võimalik, valdavalt sõiduteel - on turvalisem kui kergliiklusteel.
ning taarakottidega Grossi poe püsikliendid ikka sõidutee ääres kakerdavad ?
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9097
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
On kahte sorti jalgratturid - kulgejad ja treenijad. Kulgejad sõidavad enamasti kergliiklusteedel. Treenijad tee servas. Viimastel on selleks väga selged põhjused - ristumised ja tuiavad või grupiviisi kulgevad jalakäiad.Smith kirjutas: ↑05 Juul, 2023 13:18Väga huvitav, mina jälle pidevalt vaatan, et mille kuradi pärast me neid kergliiklusteid ehitame kui liibuvate riietega vokimehedMina sõidan jalgrattaga, kui võimalik, valdavalt sõiduteel - on turvalisem kui kergliiklusteel.
ning taarakottidega Grossi poe püsikliendid ikka sõidutee ääres kakerdavad ?
1. Kõikidel väljasõiduteedel on oht, et peateele välja sõitev autojuht lihtsalt ignoreerib kergliiklusteel olevat liiklust, mis tähendab, et auto võib jalgrattur ette tekkida väga ootamatult ja kannatajaks pooleks on rattur. Olen ise pidanud sarnases olukorras kõõluma kukkumise piiri peal. Õnneks läks.
2. Kergliiklusteedel jalutajad ei pea kinni parema käe reeglist, kulgevad ennustamatuid trajektoore pidi, lapsed sõidavad oma tõuke- ja muude ratastega ning sarnanevad browni liikumisele, gruppidega pannakse tee täiesti kinni jne. Jah, rattakell aitab mõnikord sellistes olukordades, aga võib teha asja ka hullemaks.
Lisaks ei võta jalgrattur sõidutee servas kuigivõrd ruumi.
Ise sõidan oma marsruutidel nii- ja naa. Kui on vähe ristumis ja vähe rahvast, siis kergliiklusteel. Muudel juhtudel sõidutee servas. 30km/h lapsele otsa sõita ei taha. Ikkagi oli hiljuti juhus, kus noorukid hakkasid nina ees tõukeratastega täiesti suvalises kohas sõiduteed ületama ilma, et oleks üldse vaadanud, kas tuleb auto või jalgrattur vms. Jällegi napikas.
Re: Nutt ja hala
Ikkagi on arusaamatu, mille pagana pärast nad sõiduteele ratastega ronivad, mina sõidan jalgrattaga alati kergliiklusteel. Sõiduteel tõesti peetakse liikluseeskirjadest rohkem kinni, aga see ka tasapidi nende mopeedautode jms muutub. Need liibuvates pükstes tegelased sõidavad sõiduteel kusjuures üsna tihti ka üksteise kõrval ja ajavad juttu, siis vaatan küll nõutult seda kalli raha eest ehitatud tühja kergliiklusteed ja vangutan pead. Darwini auhinna kandidaadid.Kergliiklusteedel jalutajad ei pea kinni parema käe reeglist, kulgevad ennustamatuid trajektoore pidi, lapsed sõidavad oma tõuke- ja muude ratastega ning sarnanevad browni liikumisele, gruppidega pannakse tee täiesti kinni jne
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9097
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Ma just kirjutasin ju, et sõiduteel on õnnetusse sattumise tõenäosus oluliselt väiksem KÕIKIDE nende põhjuste pärast. Ei ole vaja ühte kontekstist välja rebida. Kõrvuti sõitmine on jah, laiamine ja mulle see samuti ei meeldi. Kui sõpradega kunagi sai sõitmas käidud, siis ikka teineteise taga. Harva kõrvuti (kui olud lubasid).Smith kirjutas: ↑05 Juul, 2023 16:37 ...
Ikkagi on arusaamatu, mille pagana pärast nad sõiduteele ratastega ronivad, mina sõidan jalgrattaga alati kergliiklusteel. Sõiduteel tõesti peetakse liikluseeskirjadest rohkem kinni, aga see ka tasapidi nende mopeedautode jms muutub. Need liibuvates pükstes tegelased sõidavad sõiduteel kusjuures üsna tihti ka üksteise kõrval ja ajavad juttu, siis vaatan küll nõutult seda kalli raha eest ehitatud tühja kergliiklusteed ja vangutan pead. Darwini auhinna kandidaadid.
Üksik jalgrattur ei võta sõidutee servas kuigivõrd palju ruumi. Nõuab ainult natuke tähelepanu. Mõttetu irisemine. Soovitan rohkem uskuda sellesse, et kaaskodanik teeb parima võimaliku valiku ja et tegemist ei ole ajudeta molluskiga, kes "ronib sõiduteele" puhtalt selleks, et autojuhte kiusata. AUtol on olemas ka piduripedaal ja kui kodanik on load saanud peab ta suutma ka ratturist mööda manööverdada. Ja ei ole neid paaripaupa sõitjaid sugugi nii palju, et nende pärast peaks hädaldama. Jalgratturid sõiduteel on kõikidest maailma probleemidest üks väiksemaid.
Mina isiklikult sõidan oma rattadistantsil u. poole maast sõidutee ääres ja poole kergliiklusteel. Puhtalt ohutuse pärast.
Re: Nutt ja hala
On ju ka spetsiaalsed rattateed olemas. Pirita promenaad näiteks ja Lillepi pargi ring ja vast veel kuskil. Ainuke häda, et selle on hõivanud emmed lastekärudega (ja vahel paar last veel ümber tiirlemas) ja piisavalt jalakäijaid kellele jalgratta tee siledam tundub. Ukerda siis seal vahel. Hollandis saab surma kui jalgrattateele ronid aga siin nagu suva...
Re: Nutt ja hala
Eks see kultuuri küsimus ole.Some kirjutas: ↑05 Juul, 2023 16:51 On ju ka spetsiaalsed rattateed olemas. Pirita promenaad näiteks ja Lillepi pargi ring ja vast veel kuskil. Ainuke häda, et selle on hõivanud emmed lastekärudega (ja vahel paar last veel ümber tiirlemas) ja piisavalt jalakäijaid kellele jalgratta tee siledam tundub. Ukerda siis seal vahel. Hollandis saab surma kui jalgrattateele ronid aga siin nagu suva...
Hollandis, Soomes, Rootsis saad trahvi kui jalgratta teele jalutama ronid.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist