www.militaar.net

Kerdo Mölder: miks on inimelud ja ohutus meie riigipeade jaoks täiesti ebaolulised?
https://www.ohtuleht.ee/910623/kerdo-mo ... baolulised

*

Meie uus innovatiivne lähenemine teedeehitusse põhjustab peavalu ka mujal.
Selline tunne, et sihilikult tehakse kõik selleks, et liiklemine oleks võimalikult ohtlik mitte vastupidi.

1.
Reedel viibisin tööasjus 4 tundi Tallinn-Narva maanteel lõigus, kus on 6,5km pikkuselt kaks sõidurada, üks kummaski suunas.
Kahe sõidusuuna vahele on paigaldatud möödasõitu takistavad torbikud.
See on paar aastat tagasi renoveeritud lõik.
Endised laiad ja lauged teepeenrad on muudetud kitsaks ja järsuks, nagu igal-pool nüüd kombeks.
Tee füüsiline ehituslik laius (teepeenra servast teepeenra servani) on täpselt 10,0m
Sellest asfaltkate on 8,00-8,20m laiuselt. Ühes suunas sõidurada 3,60-3,70m lai, teises suunas sõidurada 3,60-3,70m lai ja kahe sõiduraja vahel 0,80m laiune pidevjoontega joonitud riba torbikutega.
Kruusaga kaetud teeperve/teepeenart on kummaski servas 0,90 - 1,0m laiuselt. Sinna mahuvad veel ka tähispostid sammuga ca 25m (mis takistavad nt vajadusel aeglast sõitu võimalikult paremal teeservas).

Veokite ja busside arvestuslik laius on 2,55m + peeglid
Sõiduauto arvestuslik laius on 1,80m + peeglid

Mõõdud võetud 1999a "Teede projekteerimise normid ja nõuded"

Mul oli vaja korduvalt sõiduvahendit parkida teeperve, et mitte käia 2x6km edasi-tagasi jala teatud punktides, aga see oli sisuliselt võimatu.
Samuti on sisuliselt võimatu parkida ohutult teeperve sõidukit, kui on mingi avariiline rike.
Eroihtlik on teha aeglustusi ja seismajäämisi mahapööretel (eriti vasakpööret, kui peab enne läbi laskma vastutulevaid sõidukeid).

Parkides sõiduvahendi nii paremale kui võimalik, ilma et teepervest hakkaks alla vajuma, ei saa kõrvalistuja uksest enam normaalselt välja, sest sealt tuleb astuda jalge all laiutavasse tühjusesse. Sõiduk võtab parkimisel ära kogu 0,9m teepeenra + 1,0m sõidurajast. Sõidurajast jääb vabalt kasutatavaks 2,60-2,70m mis on umbestäpselt bussi või veoki füüsiline laius. Sellest "pilust" lendavad 90km/h läbi siis kõik mööduvad sõiduvahendid.

IMHO ei ole normaalne.

Siin erinevatel aegadel kehtestatud normide võrdluses on see "teede kitsenemine" ja "ohutu väljasõidu koos teele tagasisõidu võimaluse kadumisega" ilusasti näha:
1999 oli üheselt määratletud II klassi teed sõiduraja laiusega 3,75m + kogu teepeenra laius 2,75m millest kindlustatud 2,25m.
Eraldi on all märkus tüüp A (põhitüüp!) ja B (tüüp A edasiarendus kus teepeenar on koos tähispostidega) kohta, et need võimaldavad üldjuhul välja sõitnud sõidukil ohutult teele tagasi pöörduda (mis omakorda tähendab seda, et sõidukit on võimalik parkida ohutult ka teeperve).

2015 normatiivides on II klassi teedest saanud IIa ; IIb ja IIc versioonid, kus sõiduraja laius on lubatud 3,25m-3,75m (lubatud ka pool meetrit kitsam sõidurada ehk kahe sõiduraja puhul 1,0m kitsam kõvakattega tee kui 1999) + kogu teepeenra laius 1,0m - 2,25m (lubatud on 0,50-1,75m kitsam teepeenar kui 1999) millest kindlustatud peenart on 0,50-1,75m ( 0,50-1,75m vähem kui 1999).

Kas see on mingi sihilik tee-ehituse kulude kokkuhoid ohutuse arvelt või mingi muu ERROR kusagil kellegi kõrvade vahel (a`la "AutoCad-is on kõik ohutu") ei oska hinnata.

*

Kui juba läks vingumiseks siis...

2.
"Ohutussaarte" (mille mõte oli vist midagi sellist, et "need sunnivad juhti tegema põikemanöövrit ja selleks aeglustama sõiduki kiirust") massiline ehitamine maanteedele koos ülekäiguradadega nende juures + sinna täiesti arutult kuhjatavast "pling-pling" plekist on IMHO täiesti vastutustundetu ja arulage lähenemine nn. "ohutule liiklemisele".

Alustuseks on keemiatööstuse võidukäigu tulemusel hakatud tootma eritihelkivaid, valgust tagasipeegeldavaid ja plingivaid värve, mis tulede valguses säravad nagu juudi jõulupuud.
Need on vahel niivõrd häirivad, et tahaks esituled üldse ära kustutada.
Erihull on lugu siis, kui neid pling-pling plekktahvleid on kuhjatud liiklussõlme arutul hulgal igasse mõeldavasse ja mittemõeldavasse kohta.
Tähelepanu hajub täielikult kui sellisele Tivolile pimedas esitulede valguses läheneda.
Lisaks on siis pandud suured triibulised plekktahvlid nii, et selle taha mahub peitu 2-3 kõhnemat või üks heas toitumises (või ka 2-3 väiksemat last) jalakäiat, kes võivad tahta hakata ületama sõiduteed. Ja sa lihtsalt ei näe neid, olgu neil kasvõi kümme helkurit küljes (plekihunniku pling pimestab ja varjutab kõik) ja luuraku nad selle plekihunniku tagant pead välja kallutades nii palju kui tahes.
Vahel tuleb selleks, et olla täiesti kindel ohtuses (et seal tõesti kedagi ei ole ja/või, et suuta keskenduda pling-pling vahel olevale muule objektile), praktiliselt seisma jääda ja välja minna vaatama sinna plekilasu taha, et kas on keegi või ei ole.

Rohkem praegu ei viitsi halada.

tõusin püsti ja tegin sügava kummarduse.
lõpuks ometi on keegi veel märganud, et asi on väga valesti läinud.
samas mnt ameti asjapulgad on ka avalikkuses pidevalt rääkinud, et nende eesmärk ei ole liiklust
lihtsamaks ja sujuvamaks teha. eesmärk on kiirus maha saada ja sundida masinaid sõitma rivis nagu rongivagunid.
lisaks siis trahviautomaadid, millest uuest aastast on mobiilsed versioonid ka kasutusel.
selle blingi kohta on ka selgelt öeldud, et see maksab palju. no päriselus ei maksa, aga korraliku ümbriku või kilekoti saab iga saja meetri kohta teehinnale juurde kirjutada.
leidub veel üksikuid nurgataguseid teid, kuhu bling pole jõudnud. kui mõnus on sõita. näeb teed pikalt, näeb ka tee kõrvale, teeületusplaanidega kits või põder on kaugele näha.

No nii.Jutt on ilmselt Tallinn-Narva maantee Aaspere-Haljala lõigust.Parandage mind kui ma eksin,aga minu meelest antud teelõigu asfaldiriba laius oli vene aja lõpust kuni esimese euroremondini (1996.a.?) ca 10m,s.t sinna oleks rahulikult 3 rada saanud maha joonistada.Euroremondiga tõmmati tee laiust koomale.

Lisaks oma paar pisarat ka samasse teemasse. Varasemalt oli tavaline praktika, et ristmiku juures oleva bussipeatuse bussitasku läks sujuvalt üle aeglustusrajaks. Nüüd ehitatakse nii, et sinna vahele jäetakse kitsendus. Ja nagu sellest veel vähe oleks, ehitatakse kitsamasse kohta veel nn "ohutussaar". Seega, kui mina tahan maanteelt paremale pöörata, peab minu taga sõitja hoo täiesti maha võtma, olenemata sellest, kas peatuses on bussi või kas vastasuunast keegi vastu tuleb.

OK.
Sõin kõhu täis ja ei läinud meeleolu paremaks.
Seega halan edasi.

3.
Ringliikluste hullus.

Mul ei ole põhimõtteliselt ringliikluse või liiklusringide vastu midagi, kui need on normaalses ja mõistlikus mõõdus ning insenertehniliselt pädevalt projekteeritud ja ehitatud.
Jama on selles, et see nii mitte meil enamus ajast ei ole.

LKS (Liiklusseadus) §39

Juhi märguanded

(1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.

Niisiis, pöörates ringristmikult ära haruteele (lahkudes ringilt) peab vastavalt LKS juht sisse lülitama suunatule ja seda mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövrit.
Kuidas seda peaks aga täitma, kui kogu nn ringliikluse ringi läbimiseks ehk täisringi tegemiseks kulub seesama 3 sekundit
50km/h = 13,9m/sek ehk 3 sekundiga läbib sõiduk 50km/h sõites 41,7 meetrit.
Veelgi hullem, kui ei kavatseta kogu ringi enne mahapööramist teha ja sõidetakse ringliiklusele ühelt haruteelt ja keeratakse maha kohe järgmiselt haruteelt ja nende haruteede vahe on 8-10m ehk siis ülal pildil oleval ringil läbitakse ainult 10 meetrit mööda seda nn "ringteed". Seal peab LKS §39 täitmiseks ringile sõites seisma jääma, sisse lülitama suunatule, seisma sisselülitatud suunatulega vähemalt 3 sekundit ja siis ära keerama....

Ma ei hakka rääkimagi sellest, et sellise idioodiringi puhul ei jõua keegi enam korralikult reageerida sinna ringile sõitvate ja sealt lahkuvate sõidukite tegevusele.
Milleks sellised idiootsused ?

Nüüd veel omakorda eraldi teema on, et on hakatud tegema selliseid ringristmike, kus (pilti pole panna praegu, peate rahulduma kirjeldusega):

* Ringi keskme moodustab mägi ehk kõrge mullakuhi koos muru, põõsaste jms flooraga
* Ringtee ise (teeprofiil) on räigelt väljapoole kaldus

Sõiduautost ja linnamaasturist ei paista teisele poole ringteed midagi ja mööda ringi liikuvad sõidukid tulevad/ilmuvad järsku selle künka tagant välja.
Kui selline ring on pisikene pisikene, nagu nad on, siis on eriti hull, sest ei jõua reageerida.
Ülevaate puudumine liiklusolukorrast sinu lähedal ja sellest mis sind ees ootab ei tee liiklust kuskilt otsast ohutumaks.

Mega kalded omakorda on eriohtlikud libedaga kui "teehooldaja ei ole veel jõudnud teed hooldada suveseisundini" kus sõidukile mõjuvad niigi tsentrifugaaljõud.

Kusjuures ma siiani ei saa aru, kuidas nt maapiirkondades mööda neid selliseid pling-plingide, saarekeste jms iseärasustega rikastatud teid peaks saama/mahtuma liikuma põllumajandustehnika, mis ei ole mingi erakordne sündmus ja nähe väljapool linnasid?
Täiesti arusaamatu minu jaoks.
Kõige vähem ma saan aru, MIKS seda pornot tehakse?

********

Kiri: Viljandi ringid
https://sakala.postimees.ee/149230/kiri-viljandi-ringid

Pärast kaht korda, kui ma oleks äärepealt matsu pannud, keeldun mina ringristmikult Tartust Viljandi poole sõitmast.

Too batoonikestega ring pidavat olema auhinnatud ja puha

alo kirjutas:Lisaks oma paar pisarat ka samasse teemasse. Varasemalt oli tavaline praktika, et ristmiku juures oleva bussipeatuse bussitasku läks sujuvalt üle aeglustusrajaks. Nüüd ehitatakse nii, et sinna vahele jäetakse kitsendus. Ja nagu sellest veel vähe oleks, ehitatakse kitsamasse kohta veel nn "ohutussaar". Seega, kui mina tahan maanteelt paremale pöörata, peab minu taga sõitja hoo täiesti maha võtma, olenemata sellest, kas peatuses on bussi või kas vastasuunast keegi vastu tuleb.

Kõigil kel teede suhtes on nutt ja hala võiks vaadata kas tee vastab normidele. Ja kui pretesnioone on normide suhtes või kui teelõik ei vasta normidele, võib küsimuse mulle esitada, ma edastan edasi.
Ps. Kui 2+2 lõigul on katte laius alla 11 m ühe suuna kohta (koos keskmise ohutusribaga) siis ilmselt on tegemist normidevastase Maanteeameti säästupoliitikaga. Normide vastasus tähendab meie riigis ebaseaduslikkust ja võimalust vastutaval ametnikul kõrist kinni võtta ning isegi vanglasse toimetada - seda juhul kui ametnik on tulnud ehitajale vastu ja lubanud hankes ette antud projekti "optimeerida".

Fucs kirjutas:

Kusjuures ma siiani ei saa aru, kuidas nt maapiirkondades mööda neid selliseid pling-plingide, saarekeste jms iseärasustega rikastatud teid peaks saama/mahtuma liikuma põllumajandustehnika, mis ei ole mingi erakordne sündmus ja nähe väljapool linnasid?
Täiesti arusaamatu minu jaoks.
Kõige vähem ma saan aru, MIKS seda pornot tehakse?

********

Kiri: Viljandi ringid
https://sakala.postimees.ee/149230/kiri-viljandi-ringid

Et Sul ohutum sõita oleks.

mulle need ringid ka ei meeldi eriti. aga peab küll tunnistama, et kui keilasse silla ja keki vahele terve pinu neid maha pandi, siis kadusid linnast väljumise järjekorrad ära.
samas ma ootan seda päeva kui kergliikluse ristumistel maanteega keegi kasti sõidetakse. jalakäijad ja ratturid tunnevad seal ennast liiga hästi, aga jõhkra blingi vahelt autojuht ei näe võimalikku teeületajat. loodetavasti seda ei juhtu, aga võimalus on suur küll.

Et siis mõningates ringkondades tuntud ka kui Punaste Dildode Allee.
Suvel oli mingil kõvema autoga tüübil tõsiselt kettasse visanud ja mees oli kogu allee pikkuses põhjaga üle dildode äestanud. Päris paljud olid juurika pealt lahti tulnud ning ka ülejäänud nägid üsna räsitud välja. Lausa imekspandav, kui kiiresti kõik korda tehti...

Aga mis ringteedesse puutub, siis sõitke korra läbi Prantsusmaa ning valige navist "väldi tasulisi teid". Navi juhendamine " in xxx meters at a roundabout take the second exit" kvalifitseerub edukalt oma sagedusega eestlase jaoks mõõdukaks seltskondlikuks vestluseks...

Dr.Sci kirjutas:Et Sul ohutum sõita oleks.

Eee...
Kas see oli iroonia või südamest öeldud?

Kohe saab 34 aastat rooli keeratud.
Sellest 4 aastat suuremate veokitega ringi uhades, 2 aastat Moskvas bussi baranka taga, 1 aasta Helsingis väiksema rooli taga, + 1 aasta isegi põllumajandusmasinate kangide taga ja ülejäänud 26 aastat igapäevaselt muude roolide taga mööda ilma, aga nii ohtlikke uusarendusi, millest ma eelmisel lehel halasin, kogen ma praeguses Eesti Vabariigis esmakordselt.

Täiesti tõsiselt.

Fucs kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:

Fucs kirjutas:Et Sul ohutum sõita oleks.

Eee...
Kas see oli iroonia või südamest öeldud?

Kohe saab 34 aastat rooli keeratud.
Sellest 4 aastat suuremate veokitega ringi uhades, 2 aastat Moskvas bussi baranka taga, 1 aasta Helsingis väiksema rooli taga, + 1 aasta isegi põllumajandusmasinate kangide taga ja ülejäänud 26 aastat igapäevaselt muude roolide taga mööda ilma, aga nii ohtlikke uusarendusi, millest ma eelmisel lehel halasin, kogen ma praeguses Eesti Vabariigis esmakordselt.

Täiesti tõsiselt.

Minu jaoks oli see iroonia, need kes mul ülikoolis kõrvalkabinetis istuvad võtaks seda tõsiselt. See teema on meil igaveses vaidluses mis kandub kohvilauas lõõpimisest tõsiste diskussioonideni järjekordsete lõputööde kaitsmise ajaks.
Ning ma olen nõus sellega ntx et Keilast oli vaja normaalset väljapääsu Paldiski maanteele... aga 5 ringi järjestikku....
(õnneks on umbes 4 aasta pärast valmis 2+2 Keilast (kaarega) möödasõit mis ignoreerib kõiki äsjavalminud bensiinijaamu, selvereid, valmivat Espakki jne)

Kui Viljandisse ehitatud ringidel on ehk isegi mõtet, siis Mustla taolisesse väikeasulasse tehtud KOLM (!) kitsukest ringi ja kaks "lamavat politseinikku" tunduvad küll idiootsuse tipuna. Krt, seal pole kõrvalteedelt peaaegu üldse liiklust, hea kui poole tunni jooksul paar autot tuleb.
Kriku, täpselt sama lugu selle Tartu ringiga, ka mina oleks seal paar nädalat tagasi äärepealt avarii teinud. Sõidan Tartusse üsna harva ja on nagu vanast ajast meelde jäänud, et kui ringilt kohe esimesse parempöördesse ei keera, vaid tahad n.ö otse läbi sõita (Tartust Viljandi peale), tuleb ringile sõita teisest reast. Nüüd aga avastasin alles viimasel hetkel selle värdjaliku sõidusuundade sildi, mille järgi on teisest reast keelatud nii esimene kui ka teine ringilt mahasõit. Ähmiga ümberreastumist üritades oleksin äärepealt esimeses reas sõitvale veoautole ette keeranud. Ei jäänudki muud üle, kui terve ring läbi keerutada ja teisel katsel nende neetud betoonplokkide vahel vahekohta otsides ümberreastuda. Nagu lõks autojuhtidele, kes täpselt kohalikke liiklusolusid ei tunne.

siis sõitke korra läbi Prantsusmaa ning valige navist "väldi tasulisi teid". Navi juhendamine " in xxx meters at a roundabout take the second exit" kvalifitseerub edukalt oma sagedusega eestlase jaoks mõõdukaks seltskondlikuks vestluseks...

Täpselt sama kehtib ka Inglismaa (eriti lõuna ja lääneosa) väiksemate teede kohta. Kusjuures sagedasti on lihtsalt lambist keset teed ring, kus saad ainult otse edasi ja mille raadius sedapalju väike on, et haakega pole seda võimalik läbida ilma, et ringi keskosa muruplatsi ei riivaks.

Lemet kirjutas:

siis sõitke korra läbi Prantsusmaa ning valige navist "väldi tasulisi teid". Navi juhendamine " in xxx meters at a roundabout take the second exit" kvalifitseerub edukalt oma sagedusega eestlase jaoks mõõdukaks seltskondlikuks vestluseks...

Täpselt sama kehtib ka Inglismaa (eriti lõuna ja lääneosa) väiksemate teede kohta. Kusjuures sagedasti on lihtsalt lambist keset teed ring, kus saad ainult otse edasi ja mille raadius sedapalju väike on, et haakega pole seda võimalik läbida ilma, et ringi keskosa muruplatsi ei riivaks.

Need ringid olevat tehtud liikluse rahustamiseks e. et poleks liiga pikka sirget kuskil kus lapatsit saaks vajutada. Sama eesmärk on massiline samaliigiliste ristmike tekitamine elamurajoonidesse, nt. Nõmmele. Liikluse rahustamise eesmärki peaksid täitma ka ülimalt väikese raadiusega ringid. Sama tehti nt. Tondi tänaval mis sai kunagi peale remonti sedasorti esimesed ringid Tallinnas. Kuidas need oma eesmärki täidavad on küsitav. Talviti on omaette vaatepilt venelaste autoveokid, mis Paldiski sadamast tulles üritavad Keila kannatuste rajal teepeale jääda. Raske- ja ülegabariidiliste veokite läbipääsuks tehakse tavaliselt otsetee läbi ringi, mis on tavaolukorras tõkkepuuga suletud ning mida vajadusel saab avada. Sellist lahendust Eestis pole kohanud, ainult piiritaga.
No ja see et intensiivse liiklusega tänavale ehitatakse sõidusuundade vahele nn. "ohutus"saared on idiootsuse uus tase - selmet inimesed võimalikult kiiresti ohtliku liiklusega tänavalt kiiresti üle toimetada sunnitakse nad kitsale liiklusvoode vahelisele alale lubavat foorituld ootama. On vaid aja küsimus millal sinna mõni madallendur sisse sõidab ning nii on kahjuks ka juhtunud.
Virina lõpuks ei pea vist üldse mainima reguleerimata Vabaka rohelist lainet mida ei osata või ei taheta miskipärast korda teha. Pideva häma peale vastava ametkonna poolt et kõik on kõige paremas korras ja nii peabki olema (nt. anduritega foorid mis registreerivad kõrvaltänavast tuleva sõiduki ja vastavalt foori ümber lülitavad on puhas BS, samuti jalakäijate foorid millede rohelise tellimisnupud on seal vaid iluasjaks) ei viitsi enam vihastada ka.