Re: Nutt ja hala
Postitatud: 20 Dets, 2019 12:35
Pigem kui mõni auto otsustab keset teed ära surra või kellegile tagant sisse sõita.nimetu kirjutas:Saab põnev olema kui juhtumisi mõni traktor sellel lõigul ette satub.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Pigem kui mõni auto otsustab keset teed ära surra või kellegile tagant sisse sõita.nimetu kirjutas:Saab põnev olema kui juhtumisi mõni traktor sellel lõigul ette satub.
Seal on sos-taskud ja rekkade tagasipöördesilmused, mida saab kasutada - iseasi kas iga nati-vend seda ka teeb... Hullem kui mõni rekka seal ära kooleb ja taskuni end vedada ei suuda.nimetu kirjutas:Saab põnev olema kui juhtumisi mõni traktor sellel lõigul ette satub.
Aaspere lõik ei olnud tara vaid kohalike kõnepruugis "punaste dildode allee", kus iga kümnekonna meetri tagant helkuriga plastikpost püsti. Probleemi tekkimisel võeti mõned postid maha, politsei vehkis sauaga ja liiklus, olgugi veidi häiritud, toimis. Aga mismoodi sellesse tarasse vajadusel läbipääs tehakse?Markko kirjutas:Tallinn-Narva maanteel Aasperest Haljala poole on ju sarnane lõik olemas. Enne tolle paigaldamist oli samuti hala traktorite, kombainide, lagunevate autode ja lumesahkade teemal. Ei ole kuulda olnud, et oleks probleeme tekkinud.
Isiklikult mulle muidugi see Tallinn-Rapla maantee tara ei meeldi ehk ei tundu ta nii ohtlik lõik olevat kui too Aaspere oma.
Halbade ilmastikutingimustega pole selle piirde horisontaalset osa praktiliselt üldse näha. Poste veidi paremini, kuid orienteerumiseks ikka ebapiisavalt.Svejk kirjutas:Panen lingi otse kommentaaridesse - las AKFTP Fucs loeb ja "rahuneb"....
PILDID JA VIDEO ⟩ Esmakordselt Eestis:
https://www.postimees.ee/6849695/esmako ... a/commentsMaanteeamet lasi paigaldada Tallinna-Rapla-Türi maantee 3,4 kilomeetri pikkusele 1+1 sõidurajaga maanteelõigule piirdetara, et takistada autode möödasõitu ja vältida laupkokkupõrkeid. Sellel teel igapäevaselt sõitvad juhid peavad sellist lahendust ebamugavaks, maanteeameti hinnangul peaks sõidusuundi eraldav raudaed liiklusohutust suurendama.
Sattusin sealt jälle läbi sõitma. Rikkalt elame. Raha igasuguste imelike projektide peale on meil tundub jalaga segada."Tegemist on asula alguste tähistega, mis rajatakse asulat läbivale maanteele. Sellega parandatakse liikluskorralduslike asulaväravate, kummisaarte ja täiendavate liiklusmärkide ning teekattemärgistusega asula sissesõidu märgistust," selgitas maanteeameti projekteerimise arendustalituse liikluskorralduse ekspert Erki Vahemäe ERR-ile.
Ekspertide hinnangul on sageli probleemiks olukord, kus asulasse sisenedes annab sellest märku vaid asula algust tähistav või kiirust piirav märk.....
...peale mida mingil ajal tekkisid "seal parkivate sõidukite" parkimiskohtadesse "piirajad", mis ei lase sõidukeid nii riigimaante lähedale parkida. Ca 1,0...1,5 meetrit on nüüd nähtav ala laiem ja vasakult peateelt liikuv sõiduk saab nähtavaks ca 35m kauguselt endise ca 15 meetri asemel.Fucs kirjutas:Tegelikult ehitas Maanteeamet mingi "spetsialisti" koostatud projekti järgi eelmisel aastal ümber Väike-Maarja keskuse läbiva riigimaantee lõigu, kus ühelt kahe riigimaantee ristmikult on pärast seda muutunud peateele väljasõit väga ohtlikuks, kuna üks ristmiku kõrval olev parkla suudeti selliselt lahendada, et seal parkivad sõidukid panevad kinni kogu vaatevälja peateel ühest suunast liikuvate sõidukite nägemiseks. Seal on põhimõtteliselt maksimaalselt 15 meetrit see ala, kus peateel vasakult liikuv sõiduk teed andvale sõidukile nähtavaks saab. 50km/h sõitev sõiduk läbib 14 meetrit sekundis. 40km/h liikuv sõiduk 11 meetrit sekundis. Teed andval sõidukijuhil on praktiliselt 1 sekund aega oma alustatud manöövri lõpetamiseks, et mitte keerata risti ette vasakult peateel liikuvale sõidukile.
Vot sellega peaks tegelema seal
Jne. Artikkel jätkub samas vaimus.PALJUD AUTOJUHID EI TEE VAHET ÜLEKÄIGURAJAL JA RISTUMISKOHAL
Kuulutaja | 4. september 2015 | Tasub teada | Kommentaare pole
Paljud autojuhid – kes liigsest viisakusest, kes teadmatusest – annavad jalgrattureile teed ka reguleerimata ristumiskohal, pidades seda ilmselt ülekäigurajaks ehk „sebraks“. Sarnane teguviis ajab aga segadusse liikluseeskirju mitte nii hästi tundvad ratturid ja kergliiklejad, kes, saanud sõbraliku käeviipe järel just kui eesõiguse tee ületamiseks, arvavad, et neil ongi eesõigus. Tegelikult see nii ei ole.
Moto: surnuaeda ei tohiks kiiret olla
Probleem on selles, et paljud autojuhid ei tee vahet „sebral“ ja reguleerimata ristumiskohal, nagu juba mainitud. Rääkimata jalgratturitest-kergliiklejatest, kelle liiklusteadmised on autojuhtidest veelgi väiksemad. „Reguleerimata ristumiskoht ehk ülekäigukoht on suhteliselt uus termin, sellest ka segadused ja teadmatus,“ põhjendas Rakvere Autokool OÜ juhataja Tarmo Tänavots.
Kui „sebra“ on „sebra“ olnud aastakümneid ja selle märgistus sõiduteel kõigile arusaadav, siis reguleerimata ristumiskoht (näiteks jalgrattateega) märgistatakse sõiduteele teisiti (vaata skeemi).
Liikluseeskirja uusim versioon annab autojuhile „sebral“ käitumiseks järgneva juhise: § 46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Põhimõtteliselt siis tingimusteta peatumist ei nõuta, kuid jalakäijale (ja sama eeskirja põhjal ka jalakäija kiirusega liikuvale jalgratturile) peab teed andma.
Reguleerimata ristumiskoha kohta ütleb aga LE järgmist: § 235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.
„Autojuhi liigne viisakus võib jalgratturile osutada karuteene – ratturile võib jääda mulje, et sarnastel ristmikel ongi tal eesõigus,“
Märkide uputus
Ning et olukord veel segasem oleks, siis veel üks säte LEst.
45. Juht peab andma jalakäijale teed: 4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites. Seejuures LE ei täpsusta, kas teed peab andma ainult „sebral“ või ka ülekäigukohal – kui ei täpsusta, siis ilmselt peab mõlemal.
Aga seda vaid siis, kui ei ole korraldatud teisiti. Nimelt on sellistes kohtades jalgrattateedel tavaliselt enne ristmikku märk „Anna teed“ (221), kuid mitte alati. Ja vaene autojuht peab nuputama, kas ratturil on märk ees, ei ole ees või on see kusagil põõsa varjus. Näiteks Rakvere ringteel Bauhofi ringil ratturi ees „Anna teed“ märki pole, kahel järgmisel, Lepna ja Tõrma ringil, aga on.
„Liikluseksamil on sellised kohad kõige keerulisemad,“ tõdes Tänavots. „Just sellistes kohtades kukutakse sageli läbi – ilmaasjata peatumist võib tõlgendada liiklusvoo põhjendamatu häirimisena.“
Ning kui „Anna teed“ märki ratturil ees ei ole, siis ringteelt tulevate autode ees on tal eesõigus, kuid see kaob pärast poole sõidutee ületamist, sest alles ristmikule suunduval autol on omakorda eesõigus.
Et mitte austatud kaasfoorumlasi eksitada, siis AKFTP ei ole mitte nutikas, vaid nutitetelefonis e tematermineis "nutiplutis".sest ta ise on...... nutikas ja tal pole aega
Paljudele uuringutele viidates leiavad Xie et al. (2017) ja Ossenbruggen et al. (2001), et
olulist mõju jalakäijate ohutusele omavad muuhulgas ka liikluskorraldus- ja
disainielemendid. Näiteks on liiklusõnnetuse toimumise tõenäosus kaks korda tõenäolisem
teedel, mille ääres puuduvad kõnniteed. Maakasutuse aktiivsus, jalakäijasõbralikkus ja
infrastruktuur on palju edukamad liiklusohutuse tõstmisel kui liikluskorraldus või
piirkiirust tähistavad liiklusmärgid (Ossenbruggen et al., 2001). Lisaks on leitud, et enamik
ohtlikke teelõike (kohad, kus toimub rohkem liiklusõnnetusi) asuvad eeslinnaaladel
suuremate teede ristmikel, aga linnasisestel teedel jäävad kuumpunktid jaotusteedele
(Marks, 1957, cit. Gladhill, 2011; Yang ja Loo, 2016) või peatänavatele (Loukaitoi-Sideris
et al., 2007). Rohkem liiklusõnnetusi toimub kõrgema liiklussageduse ja kõrgema
tänavapinna osakaaluga kohtades (Loukaitoi-Sideris et al., 2007). Eestis on Štšeglakov
(2014) uurinud liiklusõnnetuste seost tee kurvilisusega, leides, et liiklusõnnetused
toimuvad pigem sirgetel teelõikudel kui kurvides.
“When you treat people like idiots, they’ll behave like idiots.”
“The trouble with traffic engineers is that when there's a problem with a road, they always try to add something,” Monderman said to Wired. “To my mind, it's much better to remove things.”
HOW TO BUILD A BETTER INTERSECTION: CHAOS = COOPERATION“The thing about the signals being removed is that the driver is no longer being given a green light. And what the green light does is to communicate to the driver that you’ve got priority here – you should be going ahead and you should be angry if grandma is on the road in front of you.”
...B kategooria kursus sisaldab 30 teooriatundi ja 28 sõidutundi...
...Minimaalne õppeaeg on 6-8 nädalat....
...Algastme koolitusel on minimaalne õppeaeg 6 nädalat...
...64% meie autokooli lõpetanutest sooritavad riikliku sõidueksami esimese korraga...
..C kategooria koolituse maht on 140 tundi, millest vähemalt 10 tundi on sõiduõpet...
...C kategooria põhihariduse baasil | tsükliõpe | 6 kuud....
need on tsitaadid praegu tegutsevate autokoolide kodulehtedelt....C-kategooria mootorsõiduki juhi koolitus. Kursuse kestus on 31 ak. tundi, 21 tundi teooriaõpet ja 10 tundi sõiduõpet...
Sõidueksamite läbimise protsent
2016 - 51%
2017 - 43%
2018 - 51%
2019 - 50%
2020 - 53%
https://www.postimees.ee/4369577/maante ... tele-vastuMaanteeamet võttis 2017. aastal vastu 36 355 sõidueksamit, millest pooled olid korduseksamid, teatas amet. B-kategooria sõidueksameid võeti vastu 26 815 tükki ja edukalt sooritas selle 43 protsenti juhikandidaatidest.