www.militaar.net

Oletan, et see teema ei lähe vastuollu foorumi reeglitega ja et varem pole seda siin arutatud.
Olen nimelt saanud lugeda 1992 sündmustest Eestis, kui Kuperjanovi pataljon tõsteti täies relvis masinatele ning algas teekond Tallinna poole. Ka M. Laar on põgusalt seda teemat puudutanud oma teostes. Olen mingil määral kuulnud sellest teemast juba 1994 aastal. Samas ei ole ma kindel, et tean täit tõde. Nimelt tean seda, et seda marssi juhtis Jüri Mosin (või Mossin, täpselt ei teagi), kes olevat olnud sel ajal seal veebel. Kuna ülemaid vististi ei olnud kohal ning toetus mõningatelt poliitikutelt olemas (eelkõige J. Toomepuu), siis mindigi M. Laari valitsust maha võtma. A. Laaneots rivistas aga Tallinnas olevad väed ülesse ning saatis need vastu. Oletan, et sel hetkel (nagu ka aasta hiljem kriis Jäägrikompaniiga) oli Eesti kodusõja lävel. Õnneks sai J. Mosinal julgus otsa ja ta pages minema. Asi sumbus ja sellest eriti vististi ei räägitud. Kas see kõik oli tõesti nii või pingutan üle?

asi on kalevi alla pandud.SLÕL räägiti sellest 24.2 mingil aastal(2002/2003?)

ahjaa sellest räägiti ka eksiilvalitsuse raamatus

Pärtel kirjutas:

Nimelt tean seda, et seda marssi juhtis Jüri Mosin (või Mossin, täpselt ei teagi), kes olevat olnud sel ajal seal veebel.

Oleme ikka nimedega ajalooliselt korrektsed. See oli Jaak Mosin.

Eks tollasel noorel riigil oli kriise küll jah, eelkõige seisavad nende taga siiski poliitilised jõud. Väeüksused(N: Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii) tõmmati nendesse, poliitiliste möödalaskmiste tõttu. Hiljem aeti süü siis sõjaväelaste kaela.

Poliitikute jama tõttu on sõdur ennegi naha turule pidanud viima. Ja poliitikaga tegelemine on üks üliväga ropp asi. Iseäranis meie foorumis.
Küll aga pean vajalikuks teemat jätkata, et järgi kaeda, missugused väeosad ja kelle korraldusel ja kuhu ja kui kaugele siiski liikusid? Ärgem unustagem vastikut tõika, et Vene väed olid sedaaegu Eestis sees ja tüüri juures oli tollal neidki, kes praegugi idast stalinlikku päikesetõusu ootavad. Viiendast kolonnist, "töölismalevate" jäänustest ja kantpeadest ma ei räägigi. Kergesti võinuks "rahukaitsjad" siiamaani sees olla.

Teemat üksikasjades ei valda - kuid arvan, et mingeid kodusõdu 1992 aastal provotserida?
Ajal mil ärgem unustagem - Eesti territooriumit kontrollis vene sõjavägi?

See oleks olnud äraandja töö...

Kuidas tema nime ka korrektselt ei kirjutataks.

Jah, aega on juba üle 10 aasta mööda läinud ning seepärast on ka mõned nimed segi läinud või ununenud. Minu viga. Kaldun natuke poliitikasse. Samas oli ju seesama Mosin tegev hilisema nn "jäägrikriisi" juures, kus ta siis Rootsi pages, kui kuumaks läks. Ka siis olid veel Vene väed Eestis ning eesti mehed võtsid poliitikute mahitusel ja suunasid relvad üksteise vastu. Minu mäletamist mööda olid ka siis tagatoas tegutsemas samad poliitikud (Jüri Toomepuu & Co.). Huvipakkuv on ka asjaolu, et sellesama kompanii võitlejaid käis tagant ergutamas Tiit Made, kes nagu välja tuli, töötas omal ajal NSVL saatkonnas Rootsis ning väliseestlase hulgas selgitus(loe: luure)tööd tegi. Ehk siis pesueht kolmetähelise organi mees.

Minu andmetel läks mingi kompanii, mida seesama J. Mosin juhtis. Kui ma ei eksi, siis mindi BTR-ga (kui need masinad siiski sel ajal seal olid). Kuskil Põltsamaa kandis oli J. Mosin, kuuldes, et Tallinnas juba mingit vastuaktsiooni korraldatakse, plehku pannud. Kas tol ajal mitte J. Kert ise Kuperjanovit ei juhtinud? Võin selles ka eksida.

Kuidas tema nime ka korrektselt ei kirjutataks.

Jah, sinu puhul polegi tõde eriti tähtis, seda olen ennegi aru saanud.
Kui juttu ajaloost siis siin foorumis ikka teised püüdnud asja täpselt ajada. Nimed pole kunagi ükstapuha. Kui jutt käib kellegist konkreetselt, on vahe, on ta Mait, Jüri või Mari.

Pärtel: sinu märkused kriisi mahhineerimise kohta Pullapääl on õiged, see oli puhas poliitiline aktsioon. Jaak Mosin jah vahistati nn Pullapää kriisi ajal ja vabastati tingimusel, et ta ei lahkuks riigist. Siiski ta lahkus Rootsi, kus palus asüüli. Tema oli väike mees ja ju ta ise ka sellest lõpuks aru sai. Suured "onkelid", kes selle supi kokku keerasid patseerivad ja on patseerinud uhkelt ringi. Nii mõnigi neist räägib aeg-ajalt poliitilisest korrektsusest jne. Ei hakka nimesid siin nimetama, nii mõnegi nimetasid juba sina See oli raske aeg ja kahju, et kannatasid just õiged mehed, seekord jäägrid, kes nendesse sündmustesse kisti.

Sellest pole ma kahjuks midagi kuulnud.
Aga mäletan ,et see oli 1992 kui Kupist saadeti kompanii Valgasse . Seal oleks Vene üksusega laskmiseks läinud . Õnneks ei läinud . Aga ühel kupi ajateenial närv ei pidanud vastu ja jõi ennast postil täis. JA hakkas seal relvaga vehkima ja vist tõmbas paar valangut taevasse või kurat teab kuhu. Ja siis pidi pat.ül sellele jobule vastu minema . Kuna mehike mõistust pähe ei võtnud ja relva ei loovutanud vaid üritas relvaga sihtida pat.ül Johannes Keri siis Kert tulistas püstolist esimesena . Ja tabas südamesse . Esimene langenu taas loodud EKV s. Ma ei väida ,et Kert midagi valesti tegi.Desertööri palk ongi kuul!!!

Nimelt tean seda, et seda marssi juhtis Jüri Mosin (või Mossin, täpselt ei teagi), kes olevat olnud sel ajal seal veebel.

Auastmeid siis veel ei olnudki, seega polnud Mosin isegi veebel. Pataljonis tegutses ta tagalaülemana, kuid poliitilised mängud ja mahhinatsioonid huvitasid teda kaugelt enam.

Kui ma ei eksi, siis mindi BTR-ga (kui need masinad siiski sel ajal seal olid).

Mindi ZIL-131 masinatega, sest nood tolli poolt konfiskeeritud BTR-d jõudsid pataljoni tükk maad hiljem.

Kas tol ajal mitte J. Kert ise Kuperjanovit ei juhtinud? Võin selles ka eksida.

Kert oli juba pataljoniülem küll, kuid ei viibinud neil päevil garnisonis.

Paras segadus selle nimega! Tean, et JM on suguluses Rootsis elava taaralaste hiislari Addold Mossin'iga , see nimi peaks küll kahe "s" iga olema. Aga meie õnnetud nimed on siin Eestimaal mitmesuguste umbkeelsete ja meelsete pasportistide, politrukkide ja amtsmannide käänata olnud, nii et mõnestki nimest on naljanumber tehtud.

Asi toimus 1992.a. suvel, tol ajal oli peaminister Vähi, mitte Laar.

Charlemagne kirjutas:

Paras segadus selle nimega! Tean, et JM on suguluses Rootsis elava taaralaste hiislari Addold Mossin'iga , see nimi peaks küll kahe "s" iga olema. Aga meie õnnetud nimed on siin Eestimaal mitmesuguste umbkeelsete ja meelsete pasportistide, politrukkide ja amtsmannide käänata olnud, nii et mõnestki nimest on naljanumber tehtud.

Jah, nii ta on, sünnipäraselt on ka Jaak, Mossin, mitte Mosin. Ja on küll suguluses Addold Mossin'iga. Jaak on nüüdseks Eestis juba ammusest ajast, tegelikult ka tema ei ole saanud ilma Maausuta

Pole asjaga väga hästi kursis, kuid olen kuulnud, et kin Laaneots, kes sel ajal kaitseväge formeeris, on öelnud hiljem üht-teist asja kohta.
Nimelt oli ta kindlal veendumusel, et jäägrikompanii kriisi jms niite tõmmati tegelikult idapiiri tagant. Lisaks olla ligilähedase stsenaariumiga ettevõtmised leidnud samal ajal aset nii Lätis, kui Leedus, mis viitab tsentraalsele organiseerimisele.

Meie ülesanne võiks aga olla välja selgitada, kes olid need tollased jäägreid ja Mosinat/Mossinat ässitanud inimesed ja kellelt nad tegelikult juhiseid said.

Väidan, et see tume lugu pakuks veel tänapäevalgi avalikkusele omajagu nagistamist ja näpuga näitamist!