Ei läinudki mitut päeva aega
Nii, lubatud esitlus. Pea kõik fotod on muideks meie foorumist eri aegadel läbi jooksnud. Siin on need korrastatud ja pandud loogilisse järjekorda.
Ettekande ülesehitus. Kestis kokku 4 akad tundi, esimese kahe jooksul jõudsin II MS lõpuni, sealt edasi sovetiaeg. Neid, kes suutsid kogu joru väikeses kohvikus algusest lõpuni kuulata, oli kümmekond- enamik pensioniealised. Aga publikut oli korraga alati rohkem, osa neist, kes kohvikuleti ees oma oste tegid, sättisid ka end mõneks ajaks platsi asja jälgima.
Laevade järjekord on üldiselt kronoloogiline, aluseks mitte ehitamise vaid Tartusse jõudmise aeg. Olen püüdnud edasi anda ka iga laeva erinevad nimed, v.a. sõdadeaegsed lühiajalised a.la „Narodnik“ „Pljussa“ jne. Ja selge, et kümmekond laeva on eri nimede all end sättinud kahele-kolmele erinevale slaidile.
Paari tähtsama suurema reisilaeva puhul on ka pilte hilisemast sõja- või mõne muu otstarbe laeva karjäärist. Mõne laeva puhul, mille varasem elulugu Tartuga seotud pole, olen väikese servafotona näidanud midagi tema eelnevast minevikust (nt „Joala“ ja „Narva“)
Iga fotoga käib kaasas mingi lugu- mitte ainult laevast ja tema saatusest vaid sageli pisut laiemalt, nii et Tartu sadama XX saj stoori sai ikka miskisuguse terviklikuma pildi (puudutasin jutu sees ka veeteid laiemalt, kaubavedu jne jne.)
Milliseid Tartus reisilaevadena rakendatud aluseid slaididel välja toodud pole? Kaod on suuremalt jaolt tsaariaegsed. Puudu on XX saj. alguses Emajõel sõitnud (ja argipäeviti pigem puksiiridena toimetanud) vast nii tänapäeva „Hilara“ mõõtu aurupaadid - „Kawast“, „Franzenshütte“, „Stern“, „Olga“, „Forbushof“, „Delta“ . Võimalik, et mõni neist on üks ja sama laev erinevate aegade nimedega. 1913.a. kuulsas Pääsukese filmis on kindlasti mõni sõitmas, kahjuks eristamatuna. Samuti ei oska ma neid seostada EW aegsete väiksemate alustega.
Veidi suurematest, u „Alfa“ suurustest on puudu „Maria“ ja „Nikolai“. Viimasest saab EW ajal „Eha“
Veel kopsakam, juba järvelaev, oli „Tivoli“ Et väike samanimeline aurik oli juba olemas, ristiti ümber nimega “Ommedo“ . Pärast korralike järveaurikute tulekut jäi puksiiriks. Tegelikult on ta meie foorumi lk 12 kahel hägusevõitu 1941.a. pildil peal, aga et ta seal on puhas puksiir, ei hakanud teda slaidile toppima.
Kahjuks pole ka veel suuremast veteranrataslaevast nimega „Peipus“ saadaval selgelt äratuntavat pilti. Mõõtmetelt olevat ta olnud kusagile praeguse „Vanemuise“ lähedale.
Reisilaevade hulka arvasin ka „Jurjewi“. Ehkki ta seda formaalselt polnud, sõidutas ta pidevalt mööda Peipsit väga tähtsaid isikuid.
EW aegsetest on pildina puudu vähemalt kolm reisualust. „Eha“ sai juba nimetatud. „Lindasid“ oli sõitmas tegelikult mitu. Üks oli kindlalt reisilaev, arvatavasti mõnest tsaariaegsest aurupaadist aretatud. Tõsi, ta oli lõpuks ümber ehitatud mootorpaadiks ja sellisel kujul on ta nime all „Linda II“ ühel slaidil olemas.
Puudu on ka kolmekümnendate lõpus mõned aastad reisilaevana teotsenud „Peipsi“ . Endine puksiir „Talabsk“ Ka teda on ühel lk 12 pildil näha, aga et udusele fotole on temast jäänud vaid pool, siis ei hakanud eraldi presenteerima.
Sovetiajast pole fotosüüdistust kuni 50-te teise pooleni Võrtsjärve vahel seerinud alusest. Isegi nime ei tea. Rääkisin Tartus vanahärra Hando Kruuviga. Tema sõnul oli puust kerega alus, aga nime ta ei mäletanud.
Kindlasti oli 50-te alguses rivis üks jäädvustamata reisiaurik. Võimalik, et see oli peagi mootorlaevaks ümber ehitatud „Tasuja“.
Kõikidel slaididel on aluste originaalpildid, va * tähistatud „Zarja-2“ Temast lihtsalt pole seda leidnud, seepärast on fotol Pihkva analoog.
„Raketa-3M“ ei saanud ka eraldi slaidi- pole nagu selgelt eristatavana kusagil ette sattunud. Küll aga on teda pooleldi näha slaidil, mille pealkiri „Raketade“ sõidud. See laev, mis ülemisel parempoolsel fotol pontooni ääres seisab.
Vott, selline asi siis juba pool aastat olemas. Osa fotosid võiks hiljem tekkinud paremate vastu välja vahetada, aga mõtlesin, et las nad olla pealegi nii nagu nad suvel said.
Tahtmise korral võib esitlust loomulikult levitada. Aga jah, siduv sõnaline osa jäi festivalitoimkonnale video peale (kui ta üldse kasutuskõlblikul kujul jäädvustus) Kui tekst ümber trükkida, saaks väikese brošüüri juba kätte.
Doktoritöö ise. Google lisas esitlusele iseseisvalt lisarea köitmisrõngaid.
https://docs.google.com/presentation/d/ ... lide=id.p3
