Jõelaevad Emajõel

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

paadikapten kirjutas:Kujutan ette, et peale akende vahetust võib reis tormisel järvel olla päris lahe elamus, kui all salongis istuda.

Millal üldse võis olla Tartu paadisadamate hiilgeaeg? Sõjaväe pontoonsillaga pildilt vaatan, nagu oleks sadam olnud ka Ülejõe-poolsel kaldal (kas paistab sealt üle puude Turu tänava katlamaja korsten? Katlamaja sai valmis 1967, kui allikaid uskuda). Minu lapsepõlvemälestustes 80-ndatel seal suuri sadamaid ei olnud. Too kallas oli siis juba lage, seal seisid vaid mõned alused, sealhulgas "Tempo". Eksisteeris veel sadam botaanikaaia külje all ja mingi ähmane mälestus virvendab Supilinna külje all asunud sadamast.
Pilte vaadates jääb mulje, nagu oleks toona tartlastel olnud paate sama palju, kui autosid.
Osa sovetimaa Aasia osas toodetud "Moskvitše" tehtigi algupäraselt väikeste illuminaatoritega http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=900 Ilmsesti akf Rügaja väljatoodud põhjustel. Siberi ja Kaug-Ida suurjõed on sõidutingimuste poolest Peipsist kraad kangemad ja loetakse O- klassiks(järved). Peipsi on selle järgi P (jõgi). Ka Volga suured veehoidlad on enamuses järveklassist, nii et päris hulgal sealkandi "Moskvitšidel" on aknad illuminaatorite vastu vahetatud.

Aga paadinduse hiilgeaeg, eks need kuldsed kuuekümnendad ole... Pontoonsillast allavoolu Ülejõepoolsel kaldal oli paadisadam veel 80-te algul (mul ühel sõbral oli just seal mootorpaat, seepärast hästi meeles), aga keskpaigaks kadus. Paadirivi Supilinna poolsel kaldal pont. sillast ülesvoolu algas Emajõe sauna juurest ja läks peaaegu ujula vastaskaldani välja. Ülejõe pool pontoonsillast üles kuni sõudebaasini
Üks foto 1959.aastast
ujula59.jpg
ujula59.jpg (30.29 KiB) Vaadatud 3837 korda
siit võetud https://www.muis.ee/museaalview/2211202
Näha on aluseid ka ujulapoolsel kaldal, aga see on tollase veemootorispordiklubi asukoht. Kui klubi Kvissentali koliti, siis jäi plats tühjaks
Zwyx
Liige
Postitusi: 110
Liitunud: 29 Dets, 2017 13:13
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Zwyx »

Vaatasin veel üle "Koidula" viimase kapteni kirjad. Ta väidab, et laev saabus Narva mai alguses. Seda ei ole siiski märgitud, et ta ise Kulgule tuli ja seal treilerile pandi- võidi Tartust ka niimoodi otse saata. Aga omal käigul Narvani jõudmine on ikkagi usutavam.
Minu teadmist mõõda pandi "Koidula" Tartust kenasti treileri peale ja sõidutati Narvasse. Tartus olevat Annelinnas kolonn kenasti mõõda Kaunase puiesteed kulgenud, aga ma ei osanud konkreetsel ajahetkel korteriaknast välja vaadata ja seetõttu jäi laev nägemata.
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Aurik
oled kunagi väitnud,et Santa Maria uppus ainult korra.Mina olen väitnud,et kaks.Ütlen ausalt näinud olen ühte ja arvan seda teiseks.Siin on kaks pilti.Üheks juhtumiks on neid nagu raske arvata.Või kuidas ? Kui see on üks sama juhtum siis pidi laev vähemalt üle talve või veelgi kauem põhjas olema enne kui ta ikkagi üles ja ujuvaks saadi ja Rannale veeti.
Manused
Uppumine I.jpg
Uppumine I.jpg (86.11 KiB) Vaadatud 3705 korda
10931686_866653646725381_1378327550914145319_o.jpg
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

Zwyx kirjutas: Minu teadmist mõõda pandi "Koidula" Tartust kenasti treileri peale ja sõidutati Narvasse. Tartus olevat Annelinnas kolonn kenasti mõõda Kaunase puiesteed kulgenud, aga ma ei osanud konkreetsel ajahetkel korteriaknast välja vaadata ja seetõttu jäi laev nägemata.
Ilmsesti on Sul õigus. Ega see 40 tonnise laeva vedu treileril väga suur kunst polnud. Kaks pea sama rasket tõukurpuksiiri 80-te esimesel poolel toodi küll Tartusse treileritega, ainult roolikamber tuli neil maha võtta. Ehk "Koidulaga" käis samamoodi. Vett mööda sihtkoha ligi näis lihtsalt loogilisem.
retti kirjutas:Aurik
oled kunagi väitnud,et Santa Maria uppus ainult korra.Mina olen väitnud,et kaks.Ütlen ausalt näinud olen ühte ja arvan seda teiseks.Siin on kaks pilti.Üheks juhtumiks on neid nagu raske arvata.Või kuidas ? Kui see on üks sama juhtum siis pidi laev vähemalt üle talve või veelgi kauem põhjas olema enne kui ta ikkagi üles ja ujuvaks saadi ja Rannale veeti.
Jah, ma omal ajal uurisin suurendusega neidsamu pilte ja mh ka kinnilöödud aknaid. Siiski sama uppumine, ainult aeg mõne kuu võrra erinev- seda näitab veeseis. Ülemine pilt on varasem, siis kui teda hakati tühjaks pumpama. Alumine aga hilisem.
Asi selles, et teda kohe ära ei viidud, leidsin ühe 1976 maikuu lõpust "Edasi" nupu Tartu heakorrast ja seal oli eraldi märgitud, et ainult pooleldi uppunud laevkohvik "Emajõe" rikub üldpilti Kohvik kuulus siis restoranile "Volga" ja viimased ei suutnud pikka aega tema äravedu orgunnida. Seda oli lihtsam teha siis kui vesi alanes ja laev rohkem veest väljas oli.
Ülemiselt fotolt on näha, et värvikate on suht värske. Siis kui kunagi ammu esimest korda tema uppumisest kirjutasin, märkisin, et kusagil 70-te keskel aeti ta külje alla pontoon ja värviti üle. See oli aastal 1974. Tolle aasta juuli algul oli tehtud Emajõel kontrollreid ja mh konstanteeritud, et "Toitlustustrust võiks aluse ülevärvimiseks kulutada paarsada kilo värvi aastas". Mõni aeg hiljem toodigi siis pontoon, värv ja mehed kohale.
Juba mõne 74-st varasema aasta fotol on näha, et laeva väljanägemine oli üpris narmendav. Kui ta oleks tõesti paar aastat varem põhjas käinud, siis oleks talle lõpuks ka uus võõp peale tõmmatud
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Aurik - Jah, ma omal ajal uurisin suurendusega neidsamu pilte ja mh ka kinnilöödud aknaid. Siiski sama uppumine, ainult aeg mõne kuu võrra erinev- seda näitab veeseis.

Järgnevast ma ei tagane - laeva teine uppumine talvel kui jää korpuse ära lõhkus ja alles järgmisel suvel veeti ta Rannale.Minu jaoks on teisel pildil laev kevadel peale teist uppumist.
Kui on üks uppumine - siis pidi laev põhjas olema paeaaegu aasta(ka talve) aga mitte mõni kuu.Pealegi mõne kuuga värvkate selliseks ei muutu.

Aurik
Sa kirjutad - 74 aasta juulis tehti kontrollreid jne. Oletame siis, et enne 74 aasta navigatsiooni lõppu värviti laev üle. Teine pilt võib siis olla mai 1976 ehk 1,5 aastat hiljem - kui on juba fakt uppunud laevast.Raske uskuda et sellist värvkatte muutust.
Siis jääb veel üks võimalus ühele uppumisele.
Teine pilt on tehtud veelgi hiljem kui 1976.
Võimalik.Aga ei mäleta et laev seal mitu aastat oleks vedelenud.
Viimati muutis retti, 23 Dets, 2019 12:45, muudetud 1 kord kokku.
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas:Aurik - Jah, ma omal ajal uurisin suurendusega neidsamu pilte ja mh ka kinnilöödud aknaid. Siiski sama uppumine, ainult aeg mõne kuu võrra erinev- seda näitab veeseis.

Järgnevast ma ei tagane - laeva teine uppumine talvel kui jää korpuse ära lõhkus ja alles järgmisel suvel veeti ta Rannale.Minu jaoks on teisel pildil laev kevadel peale teist uppumist.
Kui on üks uppumine - siis pidi laev põhjas olema paeaaegu aasta(ka talve) aga mitte mõni kuu.Pealegi mõne kuuga värvkate selliseks ei muutu.
Vabandust Retti, Sinu uskumus on Su enda asi, aga kui Sa teist fotot hoolega vaataksid, siis näeksid, et pontoon on üsna kuival, erinevalt esimesest fotost. Kevadel ei olnud sellist seisu kunagi. Emajõel on oma veerežiim ja ainult ühel aastal on tekkinud seis, kus sügisel on vaata et rohkem vett kui kevadel - pärast 1978. suursadu ja uputust.
Ja puud on pildil ka väga lopsakad ja lehtes, seega hilissügise aeg pole veel käes. Mingit vastuolu ma ei näe- varakevadel vajus, kevade lõpus püüti ebaõnnestunult tühjaks pumbata. Suve teisel poolel veeti lõpuks minema. Foto kvaliteet pole minu mure.
Ninaosa värvi koorumine pole ka raskelt seletatav- enne mitu kuud vee all olnud. Esimese foto pealt näha, et vööriosa palju rohkem vee all
Veel üks foto, mille paigutaksin kas 1973 või isegi 72 hilissügisesse. Kastihunnik näitab, et hooajal on töö käinud. Just ankru lähikonnast näha, et värv üpris kulunud moega.
KohvEm.jpg
KohvEm.jpg (251.93 KiB) Vaadatud 3609 korda
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Aurik
viimane sinu foto ei saa olla 1972.Ülikooli esimene ühikas valmis 1973.Laev värviti ju sinu väite järgi 1974 suve teisel poolel.
P.s ei pea sa vabandama ega mina taha omi tõdesid ega uskumusi peale suruda.
Asi tuleb selgeks saada.
P.s ei ole hetkel aega otsida Emajõe veeseisu andmeid 1973-75 aga need olid kolm järjestiku täiesti lumetut talve.Siis ei saanud ka jõeski normaalset veetaset olla.
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas:Aurik
viimane sinu foto ei saa olla 1972.Ülikooli esimene ühikas valmis 1973.Laev värviti ju sinu väite järgi 1974 suve teisel poolel.
P.s ei pea sa vabandama ega mina taha omi tõdesid ega uskumusi peale suruda.
Asi tuleb selgeks saada.
Ai-ai, Retti, see läks küll koledasti mööda. :lol:
1973 avati teine ühiselamu.
Üks foto 1971.a. jaanuarist. Esimese ehitus käib https://dspace.ut.ee/handle/10062/33579
Tsitaat Edasi lehest 10.07.71 Üks ühiselamu Leningradi maantee äärest peab käiku minema paari kuu pärast, teise dokumentatsioon tuleb üle anda 1.septembril, et järgmisel aastal oleks võimalik ehitamist alustada
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Ma ei ütle enam midagi.Kõigele tõmbad sa vee peale.Jõeski vett juba rohkem kui enne.
Manused
11703425_1468493646800960_1600698853610913783_o.jpg
11703425_1468493646800960_1600698853610913783_o.jpg (94.28 KiB) Vaadatud 3572 korda
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas:Asi tuleb selgeks saada.
Kuldsed sõnad
Muideks, see uus foto ongi esimesega ühel ajal, aga teiselt poolt. Süvendaja on sama, kusjuures tekiehitised oli salatirohelist värvi (ülejäänud sadama süvendajad olid halli karva)
1973-75 talviti oli lund ikka, mina olin lapsena kõva kelgutaja, ühelgi neist talvedest ei jäänud sellest rõõmust ilma.
Milline oli ilm jms saab järgi vaadata vanadest Edasi lehtedest, seal pea alati eelmise kuu aruanne mõnes numbris.
Ja kiirküsimus, mis ühendab järgmisi Edasi numbreid sellistest kuupäevadest?
22.04.70, 25.04.71, 28.04.72, 29.04.73, 30.04.74, 17.04.75
Õige vastus- kõigis on lk 4 Laevkohviku avamiskuulutused. Kas tehti lahti või avatakse homme.

Rohkem vist seda teemat nämmutama ei pea.
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Ok.
Kuulutan välja Jõulurahu ja võtan aja maha.
P.s ilma kohta pole mul vaja ajalehti uurida. 1972-1975 Tartu Maratoni ei sõidetud.
retti
Liige
Postitusi: 1270
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas retti »

Sai igavusest vanades failides kolatud.
Eks lkf Aurik kommenteerib.
Viimast nagu ei mäletaks näinud olevat - või olen näinud ilma ahtriehitiseta.
Manused
muis_yc0BmJT.jpg
muis_yc0BmJT.jpg (143.29 KiB) Vaadatud 3219 korda
13668730_1115824641808572_8386842903408778134_o.jpg
muis_dghjJeO.jpg
muis_dghjJeO.jpg (155.63 KiB) Vaadatud 3219 korda
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

retti kirjutas:Sai igavusest vanades failides kolatud.
Eks lkf Aurik kommenteerib.
Viimast nagu ei mäletaks näinud olevat - või olen näinud ilma ahtriehitiseta.
Vast igaüks kes soovib võib kommenteerida.
Katsun napisõnaliselt hakkama saada.
* Esimene pilt ripub teemas juba 2015.a. kevadest. Foto tsaariaegne, sellel näha väikest aurulaeva, mis tol ajal (ja ka edasi päris pikalt) kandis nime "Tivoli". Enne esimest ilmasõda sõidutas pühapäeviti ja suurte pühade aegu inimesi põhiliselt Kvissentali vahet. Argipäeviti tegutses puksiir-kaubalaevana, vedades nii Võrtsjärvele kui ka allavoolu...laeva nimi juba ütleb teadagi mida. Tema sabas olev lodjakene või praam võib-olla see alus, mis talle aeg-ajalt sappa haagiti
* Teist fotot vist siin tõesti varem üleval pole olnud, ise salvestasin ta kusagilt (arvata, et mõnest fb-st) nii neli aastat tagasi ja kasutasin oma esimeses slaidikavas. Enamus laevkohvikust avaldatud fotosid on kas kaarsilla juurest või Laia tn otsa teisest seisuperioodist 70-tel aastatel. See pilt on aga Laia tn otsa esimesest seismisest 60-te I poolel. Üks tunnus annab selle kergesti välja.
Niipalju veel laevkohvikust, et vanasse kohta tagasi toodi ta siiski 1969.a. kevadel, mitte aasta hiljem nagu vahepeal kahtlesin. Leidsin fotises kaks 1969.augustiga dateeritud fotot...http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... f2e82e46dd
http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/pho ... f2ec753527
ükskõik, kuidas soliidsete prouade vahelt läbi piiluda üritasin, miskit märki kohvikust näha polnud.

* Kolmas foto on juba aastaid Karlova sadama kodulehel, võimalik, et peidab ennast ka fotise suures kogus. Mootorpaatide kohta ei oska ma suurt midagi öelda, ehituslikult olid nad enamjaolt üpris ühe moega. Reeder-Koppal oli muidu üks sarnase katusega mootorpaat täitsa olemas https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... 90602.2.45
aga ajalehefotole jäänul tundub see kajut pisut madalam olevat ja väikest illuminaatoritega vöörikubrikut seal ka näha pole
-----
Tekkis üks uus "Lermontov" fotoga kaasas käiva jutu alusel pakutakse 1956?.
LermTln.jpg
https://blog.erm.ee/?p=13208 Võib-olla on kah, ehkki samal aastal tegi ka Pärnust sõite. Ehk siis alustas hooaega Tallinnas ja suvel komandeeriti suvepealinna? 1957 oli kindlasti (ka) Tallinna lahel sõitmas
Ma ei tea, millal "Lermontov" ametlikult Merelaevanduselt Jõetranspordi Valitsusele üle anti. 1956.a. kevadel tehakse sellest võimalusest ajakirjanduses juba juttu ja samal sügisel kinnitatakse üle.
aurik
Liige
Postitusi: 844
Liitunud: 11 Aug, 2007 14:19
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas aurik »

aurik kirjutas: 70-te keskpaiga kohta tuleb üllatusi veelgi, nimelt avastasin, et kolm laevandussündmust, mis toimusid ühel aastal ja minu senise mäletamise järgi 1976, on kõik aastajagu varasemad. Aga nendest millalgi edaspidi.
Katsun siis jupikaupa likvideerida selle aastase möödapaneku. Esimene
aurik kirjutas: 1971-75 laevad küll Ranna vahet käisid, aga ainult laupäev-pühapäev. Siis oli sild lahti. Aga 1976 lõpetati silla nädalavahetustel lahtihoidmine ära, põhjenduseks toodi Tähtvere-Supilinna- Toomemäe kandi elanike kaebused a'la mutikesed tahavad nädalavahetusel Raadi surnuaias käia, aga peavad nüüd tegema suure ringi kesklinna kaudu , sest pontoonsild on lahti. Jõesadam vist üritas küll mingi aeg Ranna liini käigus hoida, tuues mõneks ajaks ühe laeva tollase Emajõe sauna peatusse, aga sinna ei viitsinud jälle linlane kõmpida. Ja nii see Ranna välja surigi...
Viimane järjepideva Ranna liini aasta oli paraku 1974...kevadel oli kavas küll vanaviisi jätkata, aga jäi siiski ära.
Kui ma omal ajal hakkasin sündmusi mälu järgi taastama, siis segas mind natuke see, et 70-te keskpaiku kulgesid mul mitu suve kindla stsenaariumi järgi- juunis üks laager, juuli algul nädal või paar kodus ja siis teine pikk laager. Seega kogunesid vahetud muljed kevadest ja suve lõpust. Tipphooaja asjad jäid ikkagi kaadrist välja. Pidin siis kasutama nö vahemälu, milleks oli teos „Tartu ajalugu” . Viimasest leiab Tartu jõesadama laevade poolt veetud reisijate arve. Ümardan neid natuke
1969- 195000
1970- 166000
1975- 148000
1978- 118000
1979- 118000
Näha, et on kaks suurt kukkumist. 1969 ja 1970 vahe peaks tulema jõetramm „Tasuja” väljalangemisest + veel see, et lühike ja väga tiheda väljumisgraafikuga ujula-Rannapaviljoni ots asendati mitu korda pikema Ihaste liiniga. Näis loogiline, et teine kukkumine 70-te II poolel on seotud Ranna liini lõpliku kadumisega (tagantjärgi tuli nüüd välja, et reisijateveo mahud aastatel 1971-74 olid 1970.aastaga samas suurusjärgus natuke siia-või sinnapoole)
Katse hoida üht laeva Emajõe sauna peatuses tehti 1975.a juunikuus. Piirduti mõne nädalaga. Ajakirjanduses on mõni vihje, et seda moodust taheti kasutada argipäeviti juba paar aastat varem. Kas ka päriselt tehti, ei tulnud välja. Kirjutati siiski kavatsusest. Kas selle rakendamiseni jõuti või mitte, märk puudub. Ja kui jõutigi, siis ilmselt samasuguse edukusega kui 1975.
Nii et põhimõtteliselt ilma Ranna liinita oli 1975.a. reisijatevedu üllatavalt suur, aga sadama inimesed seletasid, et sel aastal oli väga palju ekskursioonitellimusi jne.
Muuhulgas oli sel aastal käigus veel ekskursiooniliin Tartu-Narva (või Slantsõ) Ise ei mäleta, et kusagil oleks selle kohta kuulutus rippunud, aga arvata, et piletite müük käis ekskursioonibüroode kaudu. See oli siis „Raketaga” Vasknarva, seal ümberistumine „Zarjale”. Ja vaevalt, et tiibur sinna terveks päevaks niisama passima jäi, ilmsesti sai ta Narva poolt „Zarjaga” tulnud seltskonna peale ja tuli tagasi Tartusse. Tol ajal rakendati laev + buss sõiduvarianti, aga ei välista, et (osa) seltskondi viidi õhtul sama teed tagasi. Mingi infokild räägib, et Narva sõidud võisid toimuda 2 X nädalas, aga selles ei saa päris kindel olla.
Vaatasin, et Nost.Tartu kogukonnas on hetkel käsil päris mitu jõelaevandusega seotud (ja selgelt militaar.netist välja nopitud) teemat käsil, aga paraku käib nende ümber kohati paras piinlemine. Infokillud, mis võiksid abiks olla, on mööda foorumit laiali pillutud ja nende kokkukorjamine käib osalistel väheke üle jõu (tõsi, on neid, kellelt tuleb ka asjakaid meenutusi). Aga tuli välja üks omamoodi huvitav foto. Laev sellel on pildi ülesriputaja sõnul „Kreutzwald”.
1959Ranna.jpg
1959Ranna.jpg (54.54 KiB) Vaadatud 2768 korda
Alus seisab Ranna laevapeatuses. Vaatasin google.mapist järgi- taamal olev maja on senimaani alles. Ja usun, et võin panna täpse aastaarvu- 1959, arvestades missugust kahte tööd siis sealkandis tehti, kusjuures ühte neist tehtigi vaid sellel aastal.
Kasutaja avatar
Soobel
Liige
Postitusi: 2194
Liitunud: 30 Dets, 2004 12:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Jõelaevad Emajõel

Postitus Postitas Soobel »

Hakkasin kahtlema, kas pilt on ikka tehtud 1959, kuna taamal paistev 330Kv kõrgepingeliin oli vist märksa uuem. Aga tark Eesti Energia ajaloo raamat jutustab, et sellesse lasti novembris 1960 220 Kv juba sisse, seega 50-ndate lõpus seda ehitati ja ta on pildil veel väga uus asi.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist