Jõelaevad Emajõel

[aurik]

https://tartu.postimees.ee/268825/tuuke ... nesetapuga

Turusild on suhteliselt uus ning jõepõhi seetõttu pisut puhtam. Sügavust umbes neli meetrit. Otse silla all lebab põhjas metallkamakas, mis on murdunud laeva sõukruvi küljest.
«Kui murdunud laba on juba 60–70 sentimeetrit pikk, siis kui suur võis olla see Emajõel sõitnud laev?» märgib Udumäe.

Mis sellest väitest arvata?

Veidi pikemalt tsitaat artiklist: «Kui murdunud laba on juba 60–70 sentimeetrit pikk, siis kui suur võis olla see Emajõel sõitnud laev?» märgib Udumäe. Millised alused Emajõel nõukogude ajal navigeerinud on, pole täpselt teada.
Lõigu teine pool sunnib küsima, miks kipuvad inimesed sageli kasutama selge ainsuse asemel umbmäärast vormi?

Aga asjast endast. Antud mõõtude vahemik on kahjuks suur, sobiks normaalne sõukruvi diameetriga 140- 175 cm. Tähendab, et laeva süvis tühjalt peaks olema üle 1,5 meetri. Kui eeldada, et nõukogudeaeg on otsene vihje, siis sobiks ainult üks laev.

Kui laiendada otsingut viimase suure sõja eelsesse aega, siis lisanduksid veel kaks, eeldusel, et laba pikkus jäi sinna alumisse poolde.
Kui aga labatükk on koos osaga rummust või siis selline võimalus, et tüki mõõtmed kasvasid nagu kalamehejutus, siis on variante muidugi rohkem. Sovetiajast lisanduksid kohe kaks pihkvalaste jaoks kokku monteeritud ПТC kalatranspordilaeva. Selliste kruvi diameeter oli 130 cm. "Lermontov" ei tohiks enam arvesse tulla, kruvi D=100cm, teistel seeriareisilaevadel veel väiksem.

Kui siiski kindlalt uskuda, et näidatud vahemik on õige, siis minu kandidaat on see alus

JoalaPS.jpg (65.49 KiB) Vaadatud 10523 korda

Üpris kindel, et laev on Piirissaare kanalis vahetult enne sadamasilda ja tegemise aeg pigem 50-te teine pool.
Foto leitud ühelt Piirissaare saidilt, millele mõned kuud tagasi peale sattusin. Paar sealset võtet ootekodadest juba panin millalgi üles.
Veel foto omaaegsest üleveost. Propeller on selleks puhuks ära võetud, aga aru saada, et sinna läheks paras jurakas küll

Joalavedu.jpg (42.89 KiB) Vaadatud 10523 korda

siit pärit http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=82913
Et Turusild on täpselt pealesõjaaaegse reisisadama kohal, siis on täitsa usutav, et ta seal millalgi (madalama veeseisuga) ukerdades paugu ära sai.

EDIT: "Lermontovi" propelleri suhtelist väiksust seletab see, et OM laevadel oli neid kaks. Sama asjaolu praktiliselt välistab võimalike kandidaatide hulgast vanema perioodi aurulaevad "Imperator/Vanemuine" ja "Harry". Mõlemad olid suure süvisega, aga kahevindised

[retti]

Kas võib fantaseerida,et Joala vint võib isegi Rannal selles kraavis veel alles olla, kus laeva pealisehitis maha lõigati?
Et Lermontov oli kahe vindiga - seda ma ei teadnud.Aga ühe mootoriga.

[sammal.habe]

täpsustus: vint on linnukene, kes elab metsas, laulab puu otsas. laeval on sõukruvi.

Kas võib fantaseerida,et Joala vint...
Et Lermontov oli kahe vindiga...

[Castellum]

täpsustus: vint on linnukene, kes elab metsas, laulab puu otsas. laeval on sõukruvi.

Vint ka täiesti lubatud:
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vint&F=M
http://www.eki.ee/dict/meri/index.cgi?Q ... F=M&C06=et
Sealt: screw kruvi, polt; laevakruvi, sõukruvi, vint, propeller; tigu; kruvima

Ja mäletan, et kunagi vee-motos ei rääkinud keegi paadi puhul muust kui vindist. Ja see ikka jäi meelde, kui pidid tehasevindile õige profiili sisse viilima...

[retti]

Noh mina ei segaks siia foorumisse ornitoloogilisi termineid.Aga kui habe on juba sammaldunud,eks siis tuleb aru saada.
Eesti Entsüklopeediakirjastuse 1996 aasta Mereleksikon leheküljel 411 paneb ühele reale eestikeelsed sõnad - sõukruvi laevakruvi propeller vint - ega tee neil lingvistilist vahet.
MOTT ksf sammalhabe.Tänan kommentaari eest.

[aurik]

Kas võib fantaseerida,et Joala vint võib isegi Rannal selles kraavis veel alles olla, kus laeva pealisehitis maha lõigati

Pole õrna aimugi. Juhul, kui turusilla juures olev laba on „Joalalt“, siis ta pidi nagunii kusagilt uue kruvi saama. Ma eeldan, et kui see pauk tõesti käis, siis pigem „Joala“ siinse eksistentsi esimestel aastatel, kui jõge polnud jõutud veel tema süvise jaoks vastava tasemeni sõjarisust täieliselt ära puhastada.
Küsimus on minu jaoks selles, et kui ta kohvikuks läks, kas temalt vint maha keerati? Pigem...ei usu, teistele laevadele nagunii ei sobinud, vanametalliplaani sellega ei täida ja seljas koju suveniiriks ei tassi. Aga kui veel Rannale viies küljes oli, siis vaevalt kratid teda vedelema jätsid.

Et Lermontov oli kahe vindiga - seda ma ei teadnud.Aga ühe mootoriga.

Nop
Kõigepealt ühest vanast naaberfoorumist nokitud inf. Tundub väga usaldusväärne, sest kõik muu klapib.
Tartu Levimuusika päevade ajal on endalgi olnud au sel laeval ööbida.Vahva laev oli,Saksamaal ehitatud ja reparatsioonimaksena siiamaile sattunud.Minu teadmist mööda oli see suurim Tartu jõesadama laev.Mõõdunud aastal oli kord juttu mehega kes sel laeval sõitis mehaanikuna.Oli olnud kahe diisliga ja kahe sõukruviga laev.Lisaks oli laeval ka eraldi katel millega köeti kajuteid ja salonge.Härrasmeesteadis rääkida,et laev oli mõnda aega olnud kasutusel ka merel.Olen seda ka mujalt kuulnud.Narvast,Narva veehoidla ääres asuva Kulgu sadamani oli laev veetud talvel,seks otstarbeks ehitatud kelkudel.Vististi 1988 müüdi kahjuks Pihkva Noorte Meremeeste klubile.

Ja lisan uuesti lingi OM laevade kirjeldusele, ülemised skeemid kuuluvad venelaste kõige massilisemale projektile, alumised saksa variandile
http://russrivership.ru/public/files/doc485.pdf
Kui ühe tekiskeemiga pisut norida, siis tegelikult oli ka saksa OM-del tagasalong sama lai kui esimene. Siin joonisel on millegipärast kitsam. Saksa variant on mind tõesti huvitanud, olen kõik 15 alust netifotodel läbi vaadanud.
Nii et kaks mootorit. Kui oli tõesti mõni erand, siis vast vene toodangul, sakslasi tehti nii vähe, et kedagi niimoodi teistest eristada pole mitte otstarbekas.
Ja skeemidest veel. Esimesed 9 saksa OM-i ehitati 1953-54, järgmised 6 1955-56. Kujutatud on hilisema seeria laeva. Väliselt on neil mitmeid erinevusi, aga sisemine ruumijaotus peaks olema suht sama.
Hiljemalt siis, kui "Lermontov" kruiisilaevaks läks, tehti temale tagasalongi asemel 5 magamiskajutit

Järgneval ca 30 a. tagusele Kaama jõel tehtud fotole on jäänud kaks eri seeria sakslast.

Esimese seeria laevadest tervelt kolm kandsid nime „Lermontov“. Rohkem korduvaid nimesid polnud
Lisan veel kaks fotot. „Lermontovid“. Võiks öelda, et ühemunakolmikud, tõsi, paar enamasti väga raskesti märgatavat pisierinevust siiski olemas. Kes viitsib võrrelda, siis lk 40 on sarnane plaan Peipsi lipulaevast.
Kõigepealt Omskis sõitnu. Väidetavalt umbes 1960.a. tehtud pilt

Laeva saatus järgmine. 70-tel ehitati pisut ümber, sai nimeks „Irtõš“ ja olevat sovetiajal edaspidi kasutatud sealse laevandusülema „ihulaevana“. Praegu alles, aga ilmsesti paar viimast aastat kai ääres seismas.

Petrozavodski oma. Aeg kahjuks fikseerimata, aga oma peaga pakuks, et 1970-te esimene pool.

Algosadeks lahutati 90-tel st meie omaga enam-vähem üheaegselt.
Nemad ongi saksa laevadest ainsad, mis ammu lammutatud. Jenisseil 2005.a. uppunud „Nekrassov“ toodi välja, edasine väga kindel teave puudub. Pole välistatud, et roostetab mõnes sopis. Ülejäänud tosin on täiesti alles. Enamus sõidus ja ka seisvatest pole ükski lootusetus olekus.

[Zoig]

Ja lisan uuesti lingi OM laevade kirjeldusele, ülemised skeemid kuuluvad venelaste kõige massilisemale projektile, alumised saksa variandile
http://russrivership.ru/public/files/doc485.pdf

Kui seda plaani hoolikamalt vaadata, siis venelaste ehk ülemisel laeval on tõesti ainult 1 mootor ja sõukruvi. Tüürilabasid on küll 2tk kuid sellel variandil on mingil põhjusel parempoolne mootor asendunud mingi trepikäiguga. Tundub, et see on sihilik kiiks mitte ainult ülemise läbilõike viga, külgvaates on samamoodi parem sõukruvi ära unustatud, kuid tüürilaba ja vasakpoolne sõukruvi on täiesti olemas.

[aurik]

Ja lisan uuesti lingi OM laevade kirjeldusele, ülemised skeemid kuuluvad venelaste kõige massilisemale projektile, alumised saksa variandile
http://russrivership.ru/public/files/doc485.pdf

Kui seda plaani hoolikamalt vaadata, siis venelaste ehk ülemisel laeval on tõesti ainult 1 mootor ja sõukruvi. Tüürilabasid on küll 2tk kuid sellel variandil on mingil põhjusel parempoolne mootor asendunud mingi trepikäiguga. Tundub, et see on sihilik kiiks mitte ainult ülemise läbilõike viga, külgvaates on samamoodi parem sõukruvi ära unustatud, kuid tüürilaba ja vasakpoolne sõukruvi on täiesti olemas.

Püüame siis veel hoolikamalt vaadata.
Trepikäik masinaruumis ei ole asendus, vaid trepp, mis on parempoolse diisli kohal. Viib tekilt tagumise trümmi esimesse kajutisse. (vene ja saksa laevade siseplaanid on päris erinevad)
Otsisin kiirkorras mõned OM fotod. Panen viited

* siin näha diisli taga seinas kaldega osa. See ongi trepikäik http://fleetphoto.ru/photo/124289/
* veel üks mootoriruum. Vasakpoolne diisel http://fleetphoto.ru/photo/133674/ ; parempoolne ka, jälle kalle paistmas http://fleetphoto.ru/photo/133673/

* veel üks venelase skeem http://fleetphoto.ru/photo/167890/ selle peal näha, et kalle ongi järsum kui minu poolt alguses antud viitel
Ka siin skeemil pole justkui viidet kahele kruvile, Aga otsisin kiirkorras mõned sabaosade fotod. Kõik kahevindised. Ühelist ei hakanud kusagil silma
http://fleetphoto.ru/photo/192008/
http://fleetphoto.ru/photo/128366/
http://fleetphoto.ru/photo/33658/
http://fleetphoto.ru/photo/28834/
http://fleetphoto.ru/photo/12978/
http://fleetphoto.ru/photo/7854/

Ma ise loeksin skeemi puudulikust vintide koha pealt pigem tööõnnetuseks nagu ka saksa OM joonisel kitsamat tagasalongi.
Admebaas http://russrivership.ru/ships on ühe inseneri suur kogu. Aga see on ise küsimus, mil viisil erinevad materjalid sinna sattusid. Loomulikult pole ma sealt kõike läbi pusinud, aga mõni apsakas on ikkagi silma jäänud- nt on mõnes kohas ära vahetatud ühe tüübi aga eri projektide järgi ehitatud laevade skeemid ja tehnilised kirjeldused (st skeem on ühe aga kirjaldus teise projekti oma)

Aga tegelikult ma 100% ei välistaks mõnel laeval ühe mootori ja ühe kruvi olemasolu. Kunagi aastaid tagasi, kui vene foorumid olid veel noored, siis keegi kusagil kirjutas OM-de kohta küll, et neil kas 2 mootorit kumbki 150 hj või üks 300-ne.
Neid vene OM-e ehitati/pandi kokku vähemalt seitsmes eri kohas ja mõnes võidi mingil põhjusel teatava isetegevusega hakkama saada.

[Oss Papp]

Aasta peaks olema 1964. Koht Meerapalu. Tütarlaps paadis kannab nime Anne. Foto autor Meeme Karolin.
Tundub et paadiga minnakse vastu Tartust tulnud külalistele.

[Zoig]

Lugesin ajaviiteks Wikipediat ja Ingliskeelses EML Lembit artiklis on põgusalt mainitud ka Ukut. Otsisin eestikeelsest wikist välja selle artikli Uku Suurtükipaat, ning selle laeva saatus on väga pinnapealselt kajastatud. Lermontovit ja Raketasid polnud üldse olemas.

Kas oleks huvi kollektiivselt kokku panna ja põhjalikumalt kajastada wikipedias siinse teema laevu? Päris oma peaga ei taha pusida sest ilmselt lasen mõne näpuka ikka sisse, kuid võin jõudumööda siit erinevatest postitustest kilde kokku pusida ja mingi kondikava kokku panna algmaterjaliks.

[aurik]

Manus 13051525_1011910505554810_4406604904962499398_n.jpg ei ole enam saadaval

Aasta peaks olema 1964. Koht Meerapalu. Tütarlaps paadis kannab nime Anne. Foto autor Meeme Karolin.
Tundub et paadiga minnakse vastu Tartust tulnud külalistele.

Huvitab pisiasi, kas „Vanemuine“ sõidab seal Tartu-Pihkva liini või hoopis Tartu-Piirissaar-Samolva-Ostrovtsõ marsruuti? Viimasest polegi aru saanud, kas liin mõnda aega reaalselt tegutses või jäi „fantoomliiniks“ nagu „Raketaga“ 1964.a. plaanitud Tartu-Narva.
Veel iidstest liinidest. Siin lingil üks huvitav plakat. 1957.a. sisevete laevaliinid.
http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:331932
Pildil muidu stiliseeritud kujul „Joala“ ja „Tasuja“ Liinid ise ka enam-vähem arusaadavad, küll aga jäid mu eest saladuseks sagedused, peatused, kellaajad ja sõitvad laevad. Ehk keegi suudab teravust kaotamata suurendada? Mina ei saanud jagu.

Kas oleks huvi kollektiivselt kokku panna ja põhjalikumalt kajastada wikipedias siinse teema laevu? Päris oma peaga ei taha pusida sest ilmselt lasen mõne näpuka ikka sisse, kuid võin jõudumööda siit erinevatest postitustest kilde kokku pusida ja mingi kondikava kokku panna algmaterjaliks.

Ksf Zoigist inspireerituna nimekiri neist alustest, mis on möödunud sajandil pakkunud Tartust lähtuvalt avalikku reisiteenust ehk siis Tartu reisilaevastik. * on märgitud kahe sõja vahelised mootorpaadid. Nende loend, nagu ka tsaariaegsete aurupaatide oma, ei ole kindlasti täielik, samas võib üks ja sama alus esineda eri nimede all , nii omanikevahetuse kui ka muudel põhjustel. Aga kasutatud asjad- ajakirjandus ja ettesattunud fotod ei võimaldanud täpsemaks minna.
Osadel alustel on esitatud mitu nime, kusjuures vaid need, mille all sõitis kindlasti reisilaevana. Esimesena on kirjas kõige varasem. Tagasinimetamised jätsin arvestamata.
W ja V-tähtede juures väga tähte ei närinud, ka omaaegses ajakirjanduses oli kord nii, kord teisiti.

*„Ada“, *„Ada“ (olidki kaks samanimelist paati) *„Aino“, „Aleksander“, „Aleksander/Sulev/Pioneer“
„Dagmar“, „Delphin/Uku/Bolševik/Turist“, „Delta“, „Dorpat/Liflandija/Kungla“,
*„Eesti“,*“Eewa“,*“Ekstra“, „Endel“, *“Ergo“, *„Esben/ Eesti/“, *„Eva“,
„F.Kreutzwald/Pegasus“, „Flirt/Salme“, „Forbushof“,
*„Gaper“, „Gdov“,
*„Haaslawa“, „Hansa“, „Harry“, *„Helju“, *„Hiil“,*“Hillar“,
*„Illar“, *“Illy“,*„Ilme“, „Imperator/Wanemuine“,
„J.Lauristin“, „Joala“,
„Kalevipoeg/Peipsi“, *„Kaljo“, ,Karl Gustaw“, „Kaster“, „Kawast“, „Kodumaa“, *„Koidula“, *„Koit“,
„L.Koidula“, *„Laene“, „Laine/Kingissepp“, *„Laixo“, „Lembit“, *“Lennuk“, „Lermontov“,
„Linda//*Linda II“, *„Lotte/Neptun“, „Luik“,
„Maria“, *“Milli“,
„Narva“,*"Neptun", „Nikolai/Eha“,
„Olga“,
„Peipus“, „Pfeil/Tšaika“, „Pobeda/Wõitja“, "Polesje 36/Eesti Ekspress", "Polesje 37/Polaris",
„Raketa /Raketa 1M/ Peipsi Jõnn“, „Raketa 2M/Tuuslar“, „Raketa 3M“,
*„Sambo“(arvan, et allikas oli trükiviga, loogilisem olels „Sampo“) * „Sangar“, *„Satan“, „Sofia“, „Stern“,
„Šipovka“, „Zarja 1“, „Zarja 2“,
„Tasuja“, *„Tempo“, *“Tigu“, *„Tip-top“, (suur)“Tivoli/Omedo“, (väike)“Tivoli“, „Torm“, „Tsesarevitš Aleksei/Taara“, *„Tuisk“,
*“Uno“, *„Udu“,
*“Va´Paul“,„Vanemuine“,*“Veenus“, *„Vellamo“, „Warrak/Neptun“,*“Wiking“, *„Wirwe“, *„Wäike Emajõgi“, *„Väle“
„556“ (tema puhul pole ma leidnud, kas ta Tartu sadama all reisilaevana askeldas, aga et oli varem Tartusse liinisõite teinud, ei hakanud välja jätma)
Väike-raketade (ehk „Volgad“) puhul on mulle ametlik nimi teadmata. Aga kusagilt lapsepõlve mälusopist viskasid järsku ette millegagi seoses järgmised - „Amfiib 1“ ja „Amfiib 2“ Äkki need olidki?

-----
Ajapaigas ripub järgmine A.Astriku foto

https://ajapaik.ee/?album=12604&photo=1 ... ded&page=1
Tema pildiseeria on pärit aastatest 1939-40. Olen kindel, et see on 1940.a. tehtud. Lisaks „Tormile“ on pildil aurulaev „Eha“ ja mootorpaat „Väle“.Mõlemad sõitsid sel aastal Tartu-Kaagvere -Luunja liini. Silla juures pidigi olema nende randumiskoht. Ja „Väle“ on selline tegelane, et varasematel aastatel ei olegi teda kusagil mainitud- seetõttu on mul kahtlus, et see on endine „Koidula“, mis varem kuulus August Kruuvile. Võrrelnud 30-te ajakirjanduses „Koidula“ kohta leiduvaid nupukesi ja ühte olulist 1940.aastast pärit dokumenti internetis olevate perekond Kruuvi memuaaridega, tunduvad viimased „Koidula“ koha pealt pehmelt öeldes vägagi ebatäpsed.

[aurik]

Vahelduseks minevikust tänapäeva.
Seto Line andis põhjuse uudise vahendamiseks
http://www.setoline.ee/aita-laevale-nime-valida/

Laevast endast siin.
http://www.hhlweb.org/00-tekla_III.htm
ja siin lähiminevikust. "Norsö" nime all
http://www.norsoline.com/alukset4.html

Kaks fotot. Kõigepealt vanem. Tehtud Kotkas

Tekla_III.JPG (128.65 KiB) Vaadatud 8992 korda

Lendav laev. Sõukruvi asend teeb süvise hirmsaks.

[retti]

Ega sellise süvisega - 1,84 m alust Peipsi vesikonnas liikunud vist olegi.
http://www.hhlweb.org/00-tekla_III.htm

[aurik]

Ega sellise süvisega - 1,84 m alust Peipsi vesikonnas liikunud vist olegi.
http://www.hhlweb.org/00-tekla_III.htm

Miks ei? Päris mitmeid on.
Kaks Tartus kokku monteeritud Pihkva kalatranspordilaeva ПТС-150Б/ 697БК , neil täislastis süvis 2,14m.
"Joala" täpset numbrit mul pole, aga temaga sarnasel samuti Narvas sõitnud aurulaeval "Ust-Narovsk/Narva-Jõesuu" oli see 2,2m
ja ega "Joalal" palju väiksem ei saanud olla.
"Imperator/Wanemuine" 1,9m.
Need neli siis kindlasti suurema süvisega

1,8m juures oli "Hansa/Ahti"
Paraku ma ei tea "Harry" süvist, aga arvestades tema suht kõrget veepealset osa ja mitte just suurte pikkus-laiusmõõtude juures müstilist reisijatemahutavust (nägin üht kuulutust, kus kirjas, et võtab peale kuni 400 reisijat), pidi tal vee all korralik magu olema.

EDIT: leidsin, et mulle on kunagi muuhulgas saadetud "Harry" mõõdud ja üks põnev foto
Numbrid siis 23,2 X 5,1 X 2,1
Pikkus-laius on veeliini mööda, üldpikkus venitas 25m täis. Loogiline, et viimane number oleks süvis, samas on selliste vanade aluste puhul mõnikord esitatud hoopis parda kõrgus või lastiruumi kõrgus.... nii et mine võta kinni
Foto aga 1923/24 navigatsioonivaheajast, kui ta veel "Capella" nime all oli ja Tartus ümber ehitati

Pilt kahjuks na udusevõitu, aga siiski tundub, et 2,1 m süvis ei olekski võimatu! Nii et "Joalaga" ühte auku

[aurik]

Jätkuks veel
Tundub, et "Capella/Harry" taga seisab kail tulevane "Torm" Nimelt osteti Riigi laevatehastelt Tartusse ühe I ilmasõja ajal Väinameres põhja läinud laeva kere, mis oli tehastes hädapärast korda tehtud. Ja Emajõe ääres ehitati sellest reisiaurik, mis 1925.aastast sõitma hakkas
Üks foto temast Piirissaarel. Peaks olema 30-d, eelmisel kümnendil olid tekiehitised pisut teistsugused

TORMps.jpg (65.98 KiB) Vaadatud 8726 korda

pilt ise pärit ühelt vahvalt Piirissaare saidilt. Peidab end nime all peipsisaar.ee
-----
paar vanemat õiendust
Lk 61 alguses tegin mullu suvel "Moskvitšide" ülevaate ja kirjutasin, et venelased pole suutnud pihta saada, et neid ka Kesk-Aasias kasutati. Nad vist kuulsid ja mõni aeg hiljem ilmuski kahe sealse laeva kohta inf ära. Aga neid oli veel, eks jääme ootama, kas ka seekord täiendusi tuleb

ja lk 34 oli Neeva jõelt foto - reisilaev nimega "Tartu" , koos kommentaariga, et keegi ei tea, mis asi see on. Nüüd teatakse, kel huvi saab foto ja infi sellelt viitelt kätte http://fleetphoto.ru/ship/35487/
Laeva eelmine nimi oli muidugi märkimisväärne