Jõelaevad Emajõel

[madissp]

Maar'a on kohal: https://tartu.postimees.ee/4465877/tana ... ge=7769879

[aurik]

Maar'a on kohal: https://tartu.postimees.ee/4465877/tana ... ge=7769879

ühed tulevad, teised lähevad...
Sellel paari nädala tagusel fotol pihkvalaste legendaarne „Aleksandr Nevski“. Töö käib.

Temast on meil varem pilti ja juttu natuke olnud, aga panen kiirkorras eluloolised faktid.
Vette lastud 19.juulil 1957.a. Monteeriti Pihkvas kokku rongiga kohaletoodud juppidest. (Täiesti reaalne, et esimene MO- tüüpi laev. Praeguste andmete kohaselt ehitati sel aastal üldse viis taolist, kahe kohta puuduvad vettelaskmisaja kohta andmed, ülejäänud kaks on hilissügisesed) Esimest korda väisas Tartut sama aasta septembris.
Kuldsetel kuuekümnendatel sõitis Pihkva-Tartu liini ja Pihkva järve siseliine. Võimalik, et ka Pihkva-Oudova liini, aga viimase kohta ma ei tea, kas see üldse või vähemalt kui kaua ta 60-tel eksisteeris.
70-tel – 80-tel põhiliselt ühendus Talabski saartega ja liinivabadel päevadel aeg-ajalt tellitud ekskursioonidel. Mõnikord oli teda ka Tartus näha, seisis siis mitte pontooni küljes, vaid Raketade peatusest pisut allavoolu otse kalda ääres.
1987.a. otsustas Pihkva sadam ta lammutusse saata, aga päästjaks osutus Noorte Meremeeste Klubi! Erinevalt „Lermontovist“, mida seal ei hakatud sõidukorda sättima, oli täiesti liikuv laev (Viimati nägin alust 1990.a. Pihkvas käies ja näis täiesti kombes olevat)
Pärast nõukaaja lõppu jäi roostetama, kuni üks Pihkvasse kolinud kapten ta sajandvahetuse paiku endale ostis ja sõitma pani. Viimane navigatsioon 2011.a. Seisma jäi Volgal toimunud jõelaev „Bulgaria“ uppumise tõttu, kui idanaabri ametivõimud otsustasid siseveereisilaevade turvalisusnõudeid oluliselt karmistada ja peremees pidas vastavaid töid laeva puhul liiga kalliks.
Paar aastat tagasi oli vahetanud omanikku. Uus mees oli algselt plaaninud teda siiski taas sõitjana ellu äratada, kuid nagu näha, lõi hiljuti käega. Ehk on vanaraua hinnad seal praegu soodsad. Tõsi, juba mõned aastad tagasi tundus mulle laeva tulevik väga tume, kirjutasin isegi ühe foto kommentaariks, et näib nagu kuidagi kõveraks vajunud olevat.
Kaks fotot veel
See peaks olema kusagilt 70-test.

Kõlab legendina, kuid „AN“ pardal olla sõidu ajal kaks naist sünnitanud.

See foto võib olla isegi viimase navigatsiooni aegne

Pildil samuti olev kaks aastat noorem sõsarlaev „Burevestnik“ peaks tänavugi hakkama sõite tegema.

[smr]

Kaudselt seotud - uue põlvkonna jõelaev https://modgahead-sev.livejournal.com/215754.html

[aurik]

Kaudselt seotud - uue põlvkonna jõelaev https://modgahead-sev.livejournal.com/215754.html

Väike ekskurss sellesse valdkonda.
Venemaal hakati juba kakskümmend aastat tagasi tasapisi kahetsema sovetiaja lõpul olemasolnud ülivõimsa (üle 1000 aluse) tiiburlaevastiku laialilõhkumist. Suur osa läks lammutusse, paljud jäid niisama konutama- lagunema, osa suudeti müüa mitmele poole piiri taha (kusjuures paljud siis müüdutest veel töötavad praegugi, vaatamata vanusele ja raskustele juppide hankimisel)
Eemaltvaadates tundub kiirlaevastik esmapilgul kallis ja ebaefektiivne, aga sovetimaal käsitleti transpordisüsteemi kui tervikut ja aduti, et ehkki kiirlaev- nii ehitamine kui ekspluatatsioon on maismaal liikuvast vahendist palju kallim, on liikumistee ise see-eest tunduvalt ökonoomsem. Veetee vajas vaid mõnes kohas aeg-ajalt süvendamist ja mõne randumissilla/kai remonti või ehitust, mis oli aga võrreldamatult odavam, kui permanentne teeremont, uute teede ehitusest rääkimata. Seda enam, et Venemaa omapära on pikad vahemaad ja suht hõre teedevõrk. 90-te alguses, kui tegevus uutele alustele viidi, jäid tiiburid firmadele lihtsalt veskikivina kaela.
Tõsi, nõukaajal oli NSVLiidu jõelaevanduses üks normatiividega ette nähtud, aga iseenesest ebamõistlik asi- vaatamata navigatsioonihooaja suhtelisele lühidusele oli kiirlaevadele ette nähtud topeltmeeskonnad! Töötasid vahetustega, reeglina üle nädala. Tartu jõesadam jäi riiklikust süsteemist välja ja siin toimis asi normaalselt majandades. Laeva kohta üks ja ainus meeskond ning vajadusel lihtsalt asenduskapten kasvõi mõne teise laeva pealt võtta.
Kui Venemaa Euroopa-osa sai kiirlaevadeta siiski hakkama, siis häirekellad tulid Siberist ja Kaug-Idast, kus kiirlaevadele sageli mõistlikku alternatiivi polnudki. Sealseid laevaliine küll doteeriti, aga pigem ebapiisavalt. Rahast reeglina kapitaalremondiks ei jätkunud ja sõidusolevad alused hakkasid riburada mööda amortiseeruma. Et tiiburite nõrgad kohad on suur süvis ja väga haavatav tiibade-tüüride süsteem, siis tekkis plaan asendada
suuremad „Meteor“ tiiburid http://fleetphoto.ru/projects/7/ hoopis glisseritega, mille süvis väiksem ja mis väga randumissildu ei vaja http://fleetphoto.ru/projects/1170/ http://fleetphoto.ru/projects/2624/
Tuli aga välja, et astuti kergelt pange. Laevade ekspluatatsioonikulu osutus algselt plaanitust hulga suuremaks, sest selgus, et normaalsel töökiirusel joovad nad kütet nagu hobused, tunduvalt rohkem kui projektis eeldatud. Väiksematele tiiburitele - „Raketad“ ja „Voshodid“
http://fleetphoto.ru/projects/14/ plaaniti asenduseks laeva „Linda“ (kes küll Venemaal ilusa eesti nime peale tuli?) http://fleetphoto.ru/projects/1440/ . Idee poolest pidi ta olema kurikuulsa „Zarja“ järeltulija, aga temal olid omad hädad- kiiruse suur kukkumine, kui laeval palju reisijaid, samuti lainetusega korralik kõigutamine jne.
Seega mindi uute alternatiivide teed. (varem on selles foorumis isegi pisut juttu olnud)
Üks variant oli ekspluatatsioonikõlblikel tiiburitel vene päritolu mootorite väljaviskamine ja hoopis väljamaa ökonoomsemate asjade pealepanek. Ja kasutamiskogemus on näidanud, et asi toimib.
Teine tee oli siis uued kodumaised tiiburid. Kümnendi algupoole suure käraga alustatud programm on jõudnud niikaugele, et midagi on valmis saanud.
Väike jõetiibur „Valdai“ http://fleetphoto.ru/projects/3115/ https://www.youtube.com/watch?v=sq1tHsYeUQU
Sattusin omal ajal lugema internetidiskussiooni, kus lõi kaasa ka keegi kiirlaeva väljatöötamisega seotud isik. Üks osaleja väitis, et mis see „Valdai“ ikka ära on, ümaramaks rullitud „Polesje“, ainult tiba raskem ja võtab vähem reisijaid. Seotud isik kaotas selle peale enesevalitsemise (aga ka mulle tundus, et erilise põhjuseta, oponent tabas asja tuuma ära)
Ja teine on siis meretiibur, nende kolme ideeline järeltulija http://fleetphoto.ru/projects/56/ http://fleetphoto.ru/projects/93/
http://fleetphoto.ru/projects/73/
Nimi võeti talle kõige levinuma meretiiburi järgi, välimuselt püüti aga teha „mereraketat“.
Paraku peetakse päris-“Raketat“ senimaani kõige elegantsemaks ja stiilsemaks vene tiiburiks.
Brošüür uuest siin http://www.vympel-rybinsk.ru/wp-content ... ta_RUS.pdf
ingliskeelset kah http://www.vympel-rybinsk.ru/en/seagoin ... .html#tab1
Kes soovib, saab võrrelda, kas vanade tiiburitega võreldes on mingit kvalitatiivset hüpet näha.
Riia-Kuressaare või Riia- Pärnu sihil oleks kasutatav, äratasumisega on muidugi iselood. Aga atraktsioon oleks võimas,
----
Leidsin ühe mulluse klipi . Soomes tehtud. Mingi raudlind jälitab ex-“Polarist“
https://www.youtube.com/watch?v=8kueYUJhkYc

[paadikapten]

Huvitav oleks teada saada, kui palju siinmail liikunud aurulaevad kütust pardale võtsid ja ära põletasid. Missugune neil kütus oli - kivisüsi, puuhalg, mingi vedel kraam?

[Zoig]

Mõneks sekundiks jäi kadrisse ka jõesadam. Minu Tartu (1980) 28:29 juures.

Vasakult paremale lugedes peaks olema Raketa-1M ja Raketa-2M, sest sel ajal oli 1M veel vana värviskeemiga. Ilmselt Raketa-3M on kuivale tõstetud teiselpool käänakut, praeguse turusilla kandis.

[herman30]

Mis/kelle see valge/sini/must lipp on?

[Zoig]

Mis/kelle see valge/sini/must lipp on?

Kus kohas pildil selline lipp on? Ainukesena on näha all paremas nurgas valge/sinine/punane lippu.

[herman30]

Kus kohas pildil selline lipp on? Ainukesena on näha all paremas nurgas valge/sinine/punane lippu.

Minu silmis on see alim triibu must. (Olen värvipime, puna/roheline).

[aurik]

Kus kohas pildil selline lipp on? Ainukesena on näha all paremas nurgas valge/sinine/punane lippu.

Minu silmis on see alim triibu must. (Olen värvipime, puna/roheline).

Ta ikka tumedam punane. Kusjuures lipuks mitte riideriba vaid mingi laineliseks saetud tahvel.
---

Mõneks sekundiks jäi kadrisse ka jõesadam. Minu Tartu (1980) 28:29 juures.
Vasakult paremale lugedes peaks olema Raketa-1M ja Raketa-2M, sest sel ajal oli 1M veel vana värviskeemiga. Ilmselt Raketa-3M on kuivale tõstetud teiselpool käänakut, praeguse turusilla kandis.

„Raketa 3M-i“ minu silm küll ei seleta. Ta võib isegi veel sõidus olla. Puud on kuidagi liiga rohelised, et oktoobrikuuks võtet pidada. Pigem septembri lõpupool. Kui enam tellimusreise polnud, siis võidi teised kaldale hiivata ja üks ajas siis viimased liinisõidud ära.
Aga tont seda sügist mäletab, puud lähevad värviliseks igal aastal vähe eri aegadel. Kui on ikkagi oktoober, siis kiirlaevade hooaeg oli igal juhul läbi. Aga „Vanemuine“ näikse veel jätkavat. Slipil ta olla ei saa, tema järjekordne slippimisaeg oli ette nähtud järgmisel talvel. (Niipalju olen vahepeal targemaks saanud, et kaks esimest kuivalkäimiskorda olid jumala uutel laevadel 5+5 aasta tagant, edasi läks graafik 4 aasta peale. Võimalik, et „Koidula“ valiti Narva müümiseks just seetõttu, et teda pidigi 1990/91 talvel kaldal putitama, „Kreutzwald“ aga oli just kevadel suuremast remondist tulnud. Ja nt „Lermontovil“ sai 1975.a. sügisel järjekordne neliaastak täis. Et teda pukkidele ei aetud, tähendaski sõidust väljaviimist. Ju siis tuukrid käisid enne laeva põhja uurimas ja leiti, et asi kisub karmiks)
Paistab, et Raketadele rajatigi see ületalveplatsiks päris 70-te lõpul. Mõned leheküljed tagasi on 1978 varakevadest pärit foto ja seal neid veel siis ei hoitud.
Pildile on end osanud sättida kõik kolm jõesadama „Kostromitš“ tüüpi töölaeva (mis on mis muidugi sellelt kauguselt välja ei peili). Neist „Kajak“ oli märgipanija, 1992.a. anti üle vastloodud Veeteede ametile, kusjuures oli enne saanud uue nime „Kaur“. Edasisest saatusest ei mõista ma midagi kosta. Tundub, et olen teda kunagi sini-valges kuues näinud, aga võin eksida.
Kaks ülejäänut olid puksiirid. „Ahti“ praegugi alles, ümberehitatuna millekski reisilaeva taoliseks. „Tartu“ aga läks varsti lammutusse ja tema nimi pärandus 1984.a. saabunud tõukurpuksiirile.
---

Huvitav oleks teada saada, kui palju siinmail liikunud aurulaevad kütust pardale võtsid ja ära põletasid. Missugune neil kütus oli - kivisüsi, puuhalg, mingi vedel kraam?

Aurulaevade kütusekulust ei tea ma midagi. EW aegses ajakirjanduses on olnud sellest väga vähe juttu ja põhiliselt selles võtmes, miks laevad nii aeglaselt sõidavad, nii 15- 17 km/h. Laevamehed vastasid, et muidugi võiks üle 20 ajada, aga siis läheb kütet kole palju.
Aga mida katlasse topiti? Osa oli halu, osa kivisöe peal. Nt „Imperator“Wanemuisel“ ja „Tsesarevitš Aleksei/Taaral“ oli tehaseandmete järgi kütteks süsi. "Pavel/Joala" vanemal paarilisel "Ust-Narovskil" aga halg.

Juhtusin lugema üht 1937.a.sügisest nutulaulu, kui osasid liine pidav Linnavaltsus & Co jäi ränka kahjumisse ning tõi ühe suure põhjendusena välja, et kevadel ei suudetud hankida odavat kütust ja seepärast pidi laevadel tarvitama kallist kivisütt.
Leidsin ühest vene sõjaloo foorumist, et katelde nö passide järgi pidi Peipsi sõjalaevastik 1941.a. olema söe peal, aga vaatamata sellele töötasid kõik laevad puuküttel.
Selle kohta, mida pärast viimast sõda sõidusolevad aurulaevad sisse ajasid, puudub mul igasugune inf. Arvatavasti puudest päris ei loobutud, ühes 1950. a klipis paistavad korraks reisisadama kõrval olevad halguderiidad.
-----
Leidsin kunagi ühest Pihkva näoraamatust väga ajaloolise pildi. 19/20 saj vahetus

Korraga on end ritta sättinud tollase Peipsi basseini suurimad reisilaevad (Neist veel kopsakam „Sofia“ oli siis ametis puksiir-kaubalaevana) „Aleksander“, „Dorpat“ ja „Peipus“. Viimane on rohkem aimatav, aga korsten on küll nagu „Peipusel“ ja maste tal erinevalt teistest ka polnud.

[retti]

Kas Emajõel saab varsti näha 100 reisijaga väikelaeva? Sel aastal Soome registris ja sügisest Eesti väikelaevaregistris ?
https://tartu.postimees.ee/4477738/foto ... asti-vette

[aurik]

Kas Emajõel saab varsti näha 100 reisijaga väikelaeva? Sel aastal Soome registris ja sügisest Eesti väikelaevaregistris ?
https://tartu.postimees.ee/4477738/foto ... asti-vette

Sattus ette paberleht. Erinevalt netiversioonist oli seal siiski remark, et „Pegasus“ on mõõtmetelt hulga suurem, ent reisijaid võtab vähem.
EDIT: ei pannud alguses ksf retti küsimuse suunitlust tähele.... eks uustulnuk lähe vast ikka päris laevaregistrisse. Nagu "Alfagi"

See „Pegasuse“ metamorfoos lubatud reisijate arvuga.... 1995.a. Ilmunud Eesti laevanduse aastaraamatus oli avaldatud tollane Eesti laevaregister ja alus oli seal kenasti 150 kohaga. Esimest korda nägin väiksemat lubatud reisijate arvu ajakirjanduses siis, kui laev oli jõudnud 1997.a Rein Kilgi firma kätte. Läbi udu justkui meenub, et teemaks oli päästevestide arv! Ilmselt pärast „Estonia“ hukkumist karmistati mitmeid nõudeid ja mõni jumala päikesest omapäraselt valgustatud ametimees leidis, et kitsal jõel sõitval reisilaeval peab olema niipalju päästeveste, kui on reisjakohti. Kodanik Kilk ei olnud nõus laeva sellise vestihunnikuga sisustama ja siis jäigi poole väiksem. Vestid peaks vedelema laeva keskosas kambris , kus omal ajal töötas puhvet. Aga jah, aeg-ajalt on „Pegasuse“ peal sõitnud korraga kaugelt üle 100 inimese (ise olen samuti ühele sellisele reisile sattunud) ja keegi pole päid-jalgu üle lugemas käinud.
Vene päritolu laevadel on olnud algselt reisijakohtade arv määratletud olemasolevate iste- ja/või magamiskohtade arvuga. Hea näide on siin OM laevad, millel praktiliselt ühesuguste mõõtmete juures on eri projektidel märgitud erinev reisijate arv. Kõige väiksem on see just saksa päritolu laevadel, kus oli juba algselt ports magamiskohti. Mõnede vene laevatüüpide juures on siiski eraldi välja toodud ka üldse lubatud reisijate arv. „Moskva“ tüüpi suuremate jõetrammide juures on ära märgitud 240 istekohta ja kokku lubatud korraga kuni tunnistel otstel 450 sõitjat. „Raketade“ puhul seda muidu projektikirjelduses avalikult manitud pole, aga teada on, et see number oli 72- üle selle hakkasid raskused tiibadele tõusmisel. M- tüüpi raketadel oli projektijärgselt üldse 50 kohta, Tartu sadamas pandi külma kõhuga 6 juurde, leedukad pressisid oma „Aistele“ veel 2 lisaks.
Kuidas mujal Euroopas on? Omal ajal seati Saksamaal sisse selline laiahaardeline lehekülg
http://www.fahrgastschiffe.de/ mis hõlmas päris suurt osa Kesk-Euroopa sisevete reisilaevastikust (mitte kruiisilaevu)
Osad lingid seal enam ei toimi, kuid enamus on täiesti kombes. Esitab asju firmade kaupa.
Laevade esitlemise puhul mingit järjekindlat joont ei ole. Osade puhul on märgitud nö soovitav reisijate arv, et inimesed end mugavalt tunneks, osade puhul istekohtade arv (kusjuures saksa laevad on istepaiku reeglina tihedalt täis topitud) ja osade juures maksimaalselt pardale lubatu.
Uuemaid andmebaase on muidugi veel, aga need on rohkem piirkondlikud. Siin on aga üks sakslaste võimas siseveelaevandusfoorum https://www.binnenschifferforum.de/forum.php
Panen reisilaevade lingi
https://www.binnenschifferforum.de/foru ... astschiffe
Esitleb aluseid ükshaaval.
Valisin näitamiseks kolm laeva. Just need seepärast, et nad on suuruselt „Pegasuse“ kanti ja teiseks seepärast, et nende kõigi puhul on esitatud maksimaalne lubatud reisijate arv. Ja ei taha kuidagi uskuda, et nad on osanud paarsada vesti kuhugi peenelt ära paigutada. Nendest laevadest on palju fotosid pea igast ruumist ja igas asendis.
„Bodensee“ . Istekohti üle 180, lubatud 230 reisijat

siin lähemalt http://www.bodenseeschifffahrt.de/Priva ... ensee.html

„Christl“ üle 190 istekoha, max 238 reisijat. Tema kõigest 35 aastane, teised "Pegasusega" pea ühevanused

christl.jpg (103.99 KiB) Vaadatud 5533 korda

firma koduleht, http://www.personenschiffahrt-bamberg.de/start_1.html
Õigesse kohta (Die Flotte) navigeerides kõrval sarnase laeva numbrid

„Wappen von Hannover“.

„Pegasusest“ ja teistest õige pisut väiksem. Võimalik sisse seada ligi 130 istekohta. Kodulehelt http://www.ihme-schifffahrt.de/ võib välja kaevata, et üle 160 reisija ei tahaks korraga võtta, aga ühest kohast leiab, et kannab 200 ära.

Sakslased võtavad ise „saksa täpsust“ terve mõistusega.

[retti]

Ksf Aurik
Võtmesõna Sinu 02.jaanuari postitusele ei ole Emajõest kaugel.See sõna on Annelinna soojatrassi ehitus.

Ma ei olegi sellele varem mõelnud, aga fotokuhja vaadates võin pakkuda, millal trass ehitati. Ülejõepoolsel kaldal 1966-67 siin paras kaevandamine käib, ehk siis. Järgnev foto peaks olema 1967.a. kevadest. See lugu seletab lõpuks minu jaoks lahti, miks Fortuunapoolsed kaks randumissilda, mis 1966.a. täiesti kasutuses, järgmisel aastal juba katki ja käibest väljas olid.

Manus 1967Emajgi.jpg ei ole enam saadaval

See peab olema enne 1966 aastat

[aurik]

See peab olema enne 1966 aastat

Jep. Arhiivifond selle fotoga on moodustatud 30.06.1965. Üldiselt on nii, et kui pildid on koos, siis moodustatakse fond, mitte vastupidi (või vähemalt pole ma vastupidist näidet kusagil kohanud). Tähendab, et peaks olema 1964 v 65.
Veel hiljuti publitseeritud fotodest. Selle aeg peaks olema vahemik 1963.a.juunikuu lõpp- 1964.a. suvi.

lauristin.jpg (95.84 KiB) Vaadatud 4739 korda

https://www.muis.ee/museaalview/3251104
Pildil olev „Lauristin“ alustas sõite vahetult enne 1963.a. jaanipäeva. Millalgi järgmisel suvel viidi peatus ülimadala veeseisu tõttu turuhoone kõrvale ja Oktoobri puiesteel alustati taas kaldapealse remonti ning pikemate randumissildade ehitamist. Nähaolev randumissild on hilisematest lühem ja asus kaldaeendi keskpaigas, teadupärast kaks uut ehitati hoopis servadesse. Ka pisut paistev teadetetahvel on puust raamiga, uus tehti metalltorudest raamiga (4 vahet kuulutuskastide jaoks)
Samast fondist pärit ka järgmine foto.

tasuja64.jpg (118.81 KiB) Vaadatud 4739 korda

https://www.muis.ee/museaalview/3251105
Puude vahelt piilub „Tasuja“ . Mulle tundub, et nad on ühel päeval tehtud.
Veel pisinoppeid:
*„Tasuja“ sai päikeseteki peale juba 1954.a. hooajaks
* 24.06.1950 avatakse laevaliiklus liinil turuhoone -pontoonsild-ujula-Rannapaviljon-Kvissental laupäeviti 14-24 ja pühapäeviti 7-24 iga 30 min tagant
* Puhkekohtadega ühendusepidamiseks on kindlasti kasutatud (suuremaid)mootorpaate
Võimalik, et lk 57 pildil olev kakuami moodi asi ongi üks nendest
* Proovitakse mitmeid erinevaid puhkepäevadeliine. Lisaks tuntumatele ka Tartu-Kabina
* Ranna hakkab põhisihtkohana domineerima 50-te teisest poolest
* Jõetramm „Narva“ alustab sõite 1957.a.
* Samal aastal tuleb ka muidugi „Koidula“, mis esimesel hooajal on nagu rohkem ekskursioonilaev. Lugesin artiklit aluse Tartusse jõudmisest ja kapten märkis, et tuldi Narvast kiirusega 22 km/h ja maksimumiks saadi kätte 25. Seepärast oli mul pisut õõvastav hiljuti lugeda infi, et vaid küünevõrra aeglasem olnud „Kreutzwald“ sõidab „Pegasusena“ tippkiirusega 14 km/h. Aga mis Sa kulunud massinast ikka enam tahad(ja lakkepaiskuv küttekulu kah veel) ja nagunii pole kuhugi kiiret
* Mitmelt poolt esitatud „Imperator/Vanemuise“ lammutusaastaks märgitud 1953 on (nagu ise kogu aeg kahtlustasin), ekslik. Sattusin taas aastakümneid tagasi loetud artikli otsa. Maikuus 1954 oli aluse kere täiesti olemas ja peeti tõsist taastusplaani. Pidi tulema 300- kohaline reisilaev.
* *Joala“ Tartusse saabumise ajaks märgivad tuntud laevandusloolased visalt 1947. Omaaegne ajakirjandus kõneleb siiski järgmisest aastast, aga ma pole veel leidnud üles artiklit, mis laeva Tartusse saabumisest otsesõnu kirjutaks.
* Jätkuks ühele Nost.Tartust silmajäänud probleemile. Pihkva reisilaev „Udarnitsa“ ja Tartu puksiir „Udarnik“ on täiesti erinevad alused

Niiet tasapisi ikka midagi välja imbub. Endalgi huvitav üht-teist jälle avastada.

[Rügaja]

Samal aastal tuleb ka muidugi „Koidula“, mis esimesel hooajal on nagu rohkem ekskursioonilaev. Lugesin artiklit aluse Tartusse jõudmisest ja kapten märkis, et tuldi Narvast kiirusega 22 km/h ja maksimumiks saadi kätte 25. Seepärast oli mul pisut õõvastav hiljuti lugeda infi, et vaid küünevõrra aeglasem olnud „Kreutzwald“ sõidab „Pegasusena“ tippkiirusega 14 km/h. Aga mis Sa kulunud massinast ikka enam tahad(ja lakkepaiskuv küttekulu kah veel) ja nagunii pole kuhugi kiiret

Jäin mõtlema, et kuidas nad omal ajal nii täpselt oma kiirust mõõtsid? Logi näit ei ole vooluveekogudes õige, ent gps-i tookord polnud.
"Pegasuse" praeguse kapteni sõnul võis 22 km tunnis sõita "Vanemuine", ent "Koidula" ja "Kreutzwald" mitte. Vanemuisel on 4-labaline kruvi, teistel 3-labalised.
Proovisin täna "Pegasuse" kiirust - 13 km tunnis sain vastuvoolu.
Pärivoolu tuleb 15 ära. Kui tuure anda, saab ka ju 16 km tunnis kätte, aga tavatempo jääb siiski 14-15 vahele. Mootor on vahetatud ülemöödunud kevadel, nii et massin veel üsna kulumata
Veel üks asi: Narvast tuldi tookord ilmselt tühja laevaga, kus rahvast eriti peal polnud.