Jõelaevad Emajõel
Re: Jõelaevad Emajõel
Küll mitte Emajõgi:
https://parnu.postimees.ee/6758738/gale ... se-kuivale
https://parnu.postimees.ee/6758738/gale ... se-kuivale
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Jõelaevad Emajõel
aurik kirjutas:Varem on paaris kohas olnud juttu rannasõidulaevast nimega "Merkuri" . Muis.ee värskendas end temast üsna hea pildiga https://www.muis.ee/museaalview/2967782 Sihukesi sõidab Soomes-Rootsis veel kamaluga ringi
Taas Pärnu Postimees https://parnu.postimees.ee/6761575/selg ... 1530293633Castellum kirjutas:Küll mitte Emajõgi:
https://parnu.postimees.ee/6758738/gale ... se-kuivale
Mina pidasin laeva oma asjatundmatuses varem pigem soomlaseks... aga eks tollase laevaehituse tulemid olid Läänemere regioonis kõik üsna sarnased.
Ei raatsinud artikli läbilugemiseks kopikat kulutada, aga lisan, et omanik on siiski teada-
Neue Dampfer Companie NDC (Schwarze Linie).
Igaks juhuks aluse peamõõdud: 28,1x7,23x2,34
Juhuks, kui ka seda fakti artiklis pole- 1944 a. sai kahes pommitamises korralikult pihta
Noorusaegade foto kah.
Re: Jõelaevad Emajõel
Üks paar aastat vana postitus meenutuseks, pildid sellel lehel kenasti säilinud
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=870
Et laev on taas müügis, siis on talle vormistatud täiesti ülevaatlik koduleht
http://teplohod-linssi.ru/
Seal pole siiski mainitud tema Pärnus viibimist ja kavatsust Peipsile tassida.... praeguse veeseisuga oleks ikka eriti huvitav jälgida, mis ta meil peale hakkaks
ps! Ei imestaks väga, kui nüüd midagi "Linssi" kohta meie ajakirjandusse tilguks... see, et minu poolt nädala alguses postitatud "Strande" pilt ja omanikuinfo eile lõunast vupsti Perno lehte jõudis, on lihtsalt kokkusattumusena vägagi tähelepanuväärne https://parnu.postimees.ee/6764875/stra ... 1530293633
------
Katsun tasapisi likvideerida varasemaid ebaselgusi-veakesi. Veel mõni aeg tagasi olin täiesti kindel, et jõetrammiga Tartu- Praaga liin sai otsa 1968.aastaga ja kui selgus, et ka 1969 kevadel on sama liin ikkagi startinud, siis pidasin seda väga lühiajaliseks... aga liini agoonia on veel paar aastat kestnud
Kõigepealt 1969. Liini lõpetamise arvamuse aluseks oli lihtne tähelepanek- kuna vene kiriku juures elavate poisikeste üks mängumaasid oli sel suvel just Emajõeäärne, siis oli küllalt neid päevi, kus "Koidula", "Kreutzwald" ja "Tasuja" tulid hilisel õhtul Rannalt viimaste reisidega- Praaga liin pidi Turuhoone juurest väljuma kl 18, aga sel kellaajal seeris kogu kolmik Ranna vahet. Aga nüüd ei välista, et liin oli läinud mitte igapäevaseks, vaid mingitele kindlatele nädalapäevadele (teadet ajakirjanduses selle kohta pole leidnud), seda enam, et oli ka neid päevi, kui Ranna liinil oli vaid kaks laeva... ja ühest sama aasta suve Edasi-lehest leidsin nupu, kus üks väike matkaseltskond kirjeldab oma kahepäevast seiklust Suursoos ja lõpus märgitakse, et õhtul sai "Raketaga" Tartusse. Eks siis Pihkva reisilaev võis vajadusel Praagalgi peatuda?!
1970.a. "Kreutzwald" on alustanud Praaga vahet käimist juba aprilli algul. Rohkem infi pole, võimalik, et kui "Raketad" liikuma hakkasid, rakendati taas mullust mudelit. Samas "Tasuja" väljalangemine suve keskel teeks jõetrammidega Praaga vahet käimise väga raskeks. Kolmele jõetrammile ("Narva" oli ka loomulikult liikvel) oleksid olemasolevad liinid - lisaks Rannale veel toimis ju Ihaste + tellitud ekskursioonisõidud, lihtsalt üle jõu käinud. Hakka või arvama, et asenduslaevana aeti mõnikord "Lauristin" välja, ehkki mina teda sel aastal sõitmas ei näinud (see pole muidugi eriline argument)
Viimasel pidi sõiduvõime olemas olema, üks varakevadine nupp jõesadamast kõneleb, et on 10 reisilaeva (ehk siis lisaks" Lauristinile" ka "Turist" justkui rivis!)
1971 on liini ajalugu üsna selge. Algab jälle aprilli algul traditsioonilise mudeli järgi- õhtul kl 18 Praagale ja hommikul ca poole 8 paiku Tartus tagasi. Kuu keskel muudatus- hommikul Praagale, õhtul tagasi - põhjenduseks toodi marjakorjajate soovid, et sügisest on sohu veel kõvasti jõhvikaid jäänud. Ja aprilli lõpus teade, et liin ajutiselt suletud (aga pole midagi alalisemat, kui ajutised asjad)
1972.a. jälle aprillist, aga väljumine Tartus ainult esmaspäeva õhtuti... see jääb liini kohta viimaseks teateks.
Muidugi ilmus mingil aastal Pihkvasse käiva "Raketa" sõiduplaani ametlikult ka Praaga. Nõudepeatusena.
Pika jutu peale pilti kah. Emajõe laevapeatused olid mõnes kohas ootepaviljonidega. Üks selline on 1960.a. pildipurki püütud. Mina ei tea, mis see on, aga oma peaga pakuks Kastret. Äkki keegi oimab täpsemalt? Leidsin foto kunagi peipsisaar.ee-st , aga sealt on ta justkui ammu ära koristatud. Fotises on üleval nime all Piirissaare kalurid, aga Piirissaar see kindlasti pole.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=870
Omal ajal jäi mul märkimata, et originaalpikkus oli tal soomlaste andmetel 41m, millele siis hiljem kuuene jupp vahele keevitati.aurik kirjutas:Tavaliselt on nii, et parim viis midagi leida on hakata otsima miskit muud...sattusin juhuslikult ühe aluse, millest oleks võinud saada kohalik kruiisilaev, uuemate piltide peale.
14 aastat tagasi suve hakul ilmus Pärnusse kai äärde seisma üks natuke tünjas laev, kere hall, pealisehitised kollakaspruunid. Ajakirjandusest võib takkajärgi leida temast kaks nuppu
http://parnu.postimees.ee/2371369/soome ... us-lahtine
http://www.postimees.ee/1408737/rein-ki ... nile-kaega
Järgnevad fotod tehtud Novaja Ladoga laevaremonditehase kai ääres Volhovi jõe suudmealal. Pole küll ülivärsked, aga tehtud eri aastatel selle kümnendi keskpaiku Laeva tegelik taust muidu selline. Ehitatud 1978.a. Rauma-Repola tehases. Mitte kruiisi- vaid pigem ekspeditsioonilaevaks, täpsemalt mere-ja järvemõõdistajate baaslaevaks.
Peamõõdud 47m(veeliini mööda 45m)/8m/2m. Veeväljasurve 681, dedveit 199 tonni. 3 diiselmootorit, peamine 252 kWh (küttekulu 30kg/h), abimootorid 120 ja 90 kWh. Kiirus 10 sõlme (arvestades laeva massi, kuju ja mitte just suurt võimsust, pisut üllatav)
Laeval kokku 29 kajutit. On ka tervelt neli trümmi, kuhu saaks samuti midagi aretada.
Tegu sõidurajooni järgi merelaevaga lainetaluvusega 2,5m. Seega võimeline Peipsil sõitma praktiliselt igasuguse sealse võimaliku tormiga.
Pärast Eestis käiku sattuski peagi Venemaale. Olevat heas korras ja aeg-ajalt leiab mingisugust rakendust. Aga omaniku siht on temast lahti saada. Üks värskem müügikuulutus teatab, et poole miljoni taala eest saaks kätte.
Kahte alguses viidatud artiklit võrreldes ei ole ma ikkagi kindel, kas Rein Kilk jättis laeva ostmata eeskätt Venemaale laevaliikluse jätkuva suletuse tõttu või hoopis seepärast, et tehniliselt osutus võimatuks seda kolakat Peipsile toimetada. See, et laev läks Soome tagasi juba 2003.a.augustis, jätab püsti mõlemad variandid.
Kaks aastat hiljem ilmusid ajakirjanduses nupud, et Peipsile ikkagi tuleb kruiisilaev sõitmaks eestisiseseid marsruute mööda. Läks nii nagu ikka...
„Linssi“ puhul olnuks põnev teada saada, kuidas ta Peipsi piirkonna veeteede sügavustega hakkama saab. Tegelikult „Joala“ ja „Imperator/Vanemuine“, samuti kaks suuremat Pihkva kalatranspordilaeva enam-vähem sama süvisega said toime küll ja selge, et nad igale poole oma nina ei toppinud. Aga siis tegeldi laevateedega süsteemselt, mitte projektipõhiselt.
Et laev on taas müügis, siis on talle vormistatud täiesti ülevaatlik koduleht
http://teplohod-linssi.ru/
Seal pole siiski mainitud tema Pärnus viibimist ja kavatsust Peipsile tassida.... praeguse veeseisuga oleks ikka eriti huvitav jälgida, mis ta meil peale hakkaks
ps! Ei imestaks väga, kui nüüd midagi "Linssi" kohta meie ajakirjandusse tilguks... see, et minu poolt nädala alguses postitatud "Strande" pilt ja omanikuinfo eile lõunast vupsti Perno lehte jõudis, on lihtsalt kokkusattumusena vägagi tähelepanuväärne https://parnu.postimees.ee/6764875/stra ... 1530293633
------
Katsun tasapisi likvideerida varasemaid ebaselgusi-veakesi. Veel mõni aeg tagasi olin täiesti kindel, et jõetrammiga Tartu- Praaga liin sai otsa 1968.aastaga ja kui selgus, et ka 1969 kevadel on sama liin ikkagi startinud, siis pidasin seda väga lühiajaliseks... aga liini agoonia on veel paar aastat kestnud
Kõigepealt 1969. Liini lõpetamise arvamuse aluseks oli lihtne tähelepanek- kuna vene kiriku juures elavate poisikeste üks mängumaasid oli sel suvel just Emajõeäärne, siis oli küllalt neid päevi, kus "Koidula", "Kreutzwald" ja "Tasuja" tulid hilisel õhtul Rannalt viimaste reisidega- Praaga liin pidi Turuhoone juurest väljuma kl 18, aga sel kellaajal seeris kogu kolmik Ranna vahet. Aga nüüd ei välista, et liin oli läinud mitte igapäevaseks, vaid mingitele kindlatele nädalapäevadele (teadet ajakirjanduses selle kohta pole leidnud), seda enam, et oli ka neid päevi, kui Ranna liinil oli vaid kaks laeva... ja ühest sama aasta suve Edasi-lehest leidsin nupu, kus üks väike matkaseltskond kirjeldab oma kahepäevast seiklust Suursoos ja lõpus märgitakse, et õhtul sai "Raketaga" Tartusse. Eks siis Pihkva reisilaev võis vajadusel Praagalgi peatuda?!
1970.a. "Kreutzwald" on alustanud Praaga vahet käimist juba aprilli algul. Rohkem infi pole, võimalik, et kui "Raketad" liikuma hakkasid, rakendati taas mullust mudelit. Samas "Tasuja" väljalangemine suve keskel teeks jõetrammidega Praaga vahet käimise väga raskeks. Kolmele jõetrammile ("Narva" oli ka loomulikult liikvel) oleksid olemasolevad liinid - lisaks Rannale veel toimis ju Ihaste + tellitud ekskursioonisõidud, lihtsalt üle jõu käinud. Hakka või arvama, et asenduslaevana aeti mõnikord "Lauristin" välja, ehkki mina teda sel aastal sõitmas ei näinud (see pole muidugi eriline argument)
Viimasel pidi sõiduvõime olemas olema, üks varakevadine nupp jõesadamast kõneleb, et on 10 reisilaeva (ehk siis lisaks" Lauristinile" ka "Turist" justkui rivis!)
1971 on liini ajalugu üsna selge. Algab jälle aprilli algul traditsioonilise mudeli järgi- õhtul kl 18 Praagale ja hommikul ca poole 8 paiku Tartus tagasi. Kuu keskel muudatus- hommikul Praagale, õhtul tagasi - põhjenduseks toodi marjakorjajate soovid, et sügisest on sohu veel kõvasti jõhvikaid jäänud. Ja aprilli lõpus teade, et liin ajutiselt suletud (aga pole midagi alalisemat, kui ajutised asjad)
1972.a. jälle aprillist, aga väljumine Tartus ainult esmaspäeva õhtuti... see jääb liini kohta viimaseks teateks.
Muidugi ilmus mingil aastal Pihkvasse käiva "Raketa" sõiduplaani ametlikult ka Praaga. Nõudepeatusena.
Pika jutu peale pilti kah. Emajõe laevapeatused olid mõnes kohas ootepaviljonidega. Üks selline on 1960.a. pildipurki püütud. Mina ei tea, mis see on, aga oma peaga pakuks Kastret. Äkki keegi oimab täpsemalt? Leidsin foto kunagi peipsisaar.ee-st , aga sealt on ta justkui ammu ära koristatud. Fotises on üleval nime all Piirissaare kalurid, aga Piirissaar see kindlasti pole.
- Manused
-
- 1960-2.jpg (32.61 KiB) Vaadatud 4765 korda
Re: Jõelaevad Emajõel
Ega palju muud võimalust sellele ootepaviljoniga peatusele ole kui - Haaslava.
Re: Jõelaevad Emajõel
Tead või arvad?retti kirjutas:Ega palju muud võimalust sellele ootepaviljoniga peatusele ole kui - Haaslava.
Re: Jõelaevad Emajõel
Vaata ootepaviljoni taha seal tuleb betoonpostidega tee alla parvele.Parv ise on teises kaldas.aurik kirjutas:Tead või arvad?retti kirjutas:Ega palju muud võimalust sellele ootepaviljoniga peatusele ole kui - Haaslava.
Ei sobi selleks parveks Kavastu ega Reku.Kikassaare ammugi mitte.
Re: Jõelaevad Emajõel
Võib-olla on Sul õigus. Ehk on asi tõesti pildikvaliteedis, et iseenesest tugev parv näeb seal välja pigem nagu mõrraaed.
Kastret pakkusin seepärast, et seal oli ka väike ootekoda püsti (fotot pole kunagi näinud). Ja kompositsioon võis olla sarnane- sirge tee jõeni ja putka pisut allavoolu.
Foto ise on pärit ühest väikesest Piirissaare seeriast, mille enamus võtteid on tehtud "Lermontovi" pardalt. Ülejäänud on kõik seotud Piirissaare kanali ja sadamaga.
Üks 1940 a. foto Haaslava parve ja ootekojaga. Arvata, et sõda pühkis eelmise minema, aga ei saa aru, miks pidi sovetiaegne veel parvest eemale, mitte vana kohale ehitatama. Ütleks, et 40.a. koda on parvele mitukümmend meetrit lähemal kui hilisem Võetud muis-ist aga ei saa praegu viidet panna, seal hetkel fotodega mingi kamm.
Kastret pakkusin seepärast, et seal oli ka väike ootekoda püsti (fotot pole kunagi näinud). Ja kompositsioon võis olla sarnane- sirge tee jõeni ja putka pisut allavoolu.
Foto ise on pärit ühest väikesest Piirissaare seeriast, mille enamus võtteid on tehtud "Lermontovi" pardalt. Ülejäänud on kõik seotud Piirissaare kanali ja sadamaga.
Üks 1940 a. foto Haaslava parve ja ootekojaga. Arvata, et sõda pühkis eelmise minema, aga ei saa aru, miks pidi sovetiaegne veel parvest eemale, mitte vana kohale ehitatama. Ütleks, et 40.a. koda on parvele mitukümmend meetrit lähemal kui hilisem Võetud muis-ist aga ei saa praegu viidet panna, seal hetkel fotodega mingi kamm.
Re: Jõelaevad Emajõel
Sinu pildil on ootepaviljon õiges kohas.Pildil on Kavastu parv.Mõis jääb paremale ja silmapiiril vasakule läheb allee Luunjasseaurik kirjutas: Üks 1940 a. foto Haaslava parve ja ootekojaga. Arvata, et sõda pühkis eelmise minema, aga ei saa aru, miks pidi sovetiaegne veel parvest eemale, mitte vana kohale ehitatama. Ütleks, et 40.a. koda on parvele mitukümmend meetrit lähemal kui hilisemVõetud muis-ist aga ei saa praegu viidet panna, seal hetkel fotodega mingi kamm.
Re: Jõelaevad Emajõel
Ja nii ongi!retti kirjutas:Sinu pildil on ootepaviljon õiges kohas.Pildil on Kavastu parv.Mõis jääb paremale ja silmapiiril vasakule läheb allee Luunjasseaurik kirjutas: Üks 1940 a. foto Haaslava parve ja ootekojaga. Arvata, et sõda pühkis eelmise minema, aga ei saa aru, miks pidi sovetiaegne veel parvest eemale, mitte vana kohale ehitatama. Ütleks, et 40.a. koda on parvele mitukümmend meetrit lähemal kui hilisemVõetud muis-ist aga ei saa praegu viidet panna, seal hetkel fotodega mingi kamm.
viide siin https://www.muis.ee/museaalview/2732760 Ehk annavad millalgi foto ka tagasi.
Et Ajaloomuuseum sellise käki keerab, poleks uskunud (või läheb see ikka muis-i kraesse?)
Millalgi kirjutan "Zarja-1" lühikese Tartu perioodi seiklustest nats põhjalikuma ülevaate. Alustuseks niipalju, et muis.ee pani fotoseeria määramisega, kus mitmetel piltidel Kesklinnas aktsioonis "Z-1" ja "Kreutzwald", külmalt aastaga mööda.
Re: Jõelaevad Emajõel
Panen siis juba ka pildi Kikassaare parvest.
Reku parvest mul pilti ei ole ja tean täpselt et oma silmadega ma Reku parve näinud ka ei ole.
Jäävad veel Luunja parved aga need vist väärivad omaette teemat kuna neid on olnud eri kohtadel mitmeid.Nii enne silda,sillaehituse ajal ja peale silla õhkulaskmist
Reku parvest mul pilti ei ole ja tean täpselt et oma silmadega ma Reku parve näinud ka ei ole.
Jäävad veel Luunja parved aga need vist väärivad omaette teemat kuna neid on olnud eri kohtadel mitmeid.Nii enne silda,sillaehituse ajal ja peale silla õhkulaskmist
Re: Jõelaevad Emajõel
Reku 1970retti kirjutas: Reku parvest mul pilti ei ole ja tean täpselt et oma silmadega ma Reku parve näinud ka ei ole.
Allikas https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=di ... erlay=tyhi
Re: Jõelaevad Emajõel
Saab kohe kaks tükki siit https://www.muis.ee/museaalview/3666578 https://www.muis.ee/museaalviewretti kirjutas:Reku parvest mul pilti ei ole ja tean täpselt et oma silmadega ma Reku parve näinud ka ei ole.
Ristkok-Külmeti "Mööda Emajõge" annab ühe Kavastu parve vaate
Re: Jõelaevad Emajõel
Ma olen selle mtz muideks s6itnud. Jalgrattur on kah teada..tuttav. Viimased parvevahid olid siis. Leonhard Kuiv. Kalju Ilves. Heldur Ummik ja Enn Lehtmaa.
Enne Kalju Ilvest oli Reku parvevahiks veel Elmar Peedo.
Enne Kalju Ilvest oli Reku parvevahiks veel Elmar Peedo.
Viimati muutis eeru, 03 Sept, 2019 12:30, muudetud 1 kord kokku.
Re: Jõelaevad Emajõel
Reku parv liikus 1991.a juba elektri j6ul. Alati oli v6imalus keerutada hooratast k2sitsi 154 korda ja olid teises kaldas.
Nagu mina seal fotol augustikuus.
Nagu mina seal fotol augustikuus.
Re: Jõelaevad Emajõel
Aurik
arvan et sul on lugemist.Alates lk.86-87
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 87/page/86
arvan et sul on lugemist.Alates lk.86-87
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 87/page/86
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 69 külalist