www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Juun, 2019 14:57

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1154 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Dets, 2018 11:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
andrus kirjutas:
aurik kirjutas:
Õnnestus kusagilt leida ühe Peipsil sõitnud MAL-i kehvake foto
Selge, et liivapraamidega päris üks-ühele (arvestamata relvastust) nad ei ole. Aga sugulus on nähtav
Manus:
MAL.jpg
Kehvad allikad. Pildil on Marinefährprahm, mitte Marineartillerieleichter. Nägin siin vaeva, aga nagu näha, ilmaasjata: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p416558

Nojahh, allikas oli venelaste oma... eks nad polnud siis asjatundjad, mina ka selle koha pealt mitte.
Mis puutub ilmaasjata vaeva, siis netis ringleb juba mitmetes kohtades (enamasti erinevates näoraamatutes) jõelaevateemast pärit väljavõtteid ning mõnelgi puhul on aru saada, et refereerijal on olnud funktsionaalse lugemisoskusega teatavaid raskusi. Tuleb paratamatusega leppida :scratch:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Dets, 2018 13:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
Selline ajapaiga leid.Millega tegemist?


Manused:
muis_xlqcA1D.jpg
muis_xlqcA1D.jpg [ 518.82 KB | Vaadatud 2572 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Dets, 2018 13:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
retti kirjutas:
Selline ajapaiga leid.Millega tegemist?

Mõlemad sõjasaak Saksamaalt. Esiplaanil olevast tuleb puksiir "Komsomol", mis transformeerub vist kusagil 60-te II poolel märgipanijaks nimega "Tormilind". Kaugel ees olevast saab suur aurupuksiir "Lauristin", mis siis 1963 hakkab liikuma samanimelise jõetrammina.
Aga et sageli on uuena tunduv hästiunustatud vana, siis lk 65 keskelt saab kätte nii info, mõne foto ja veel paar viidet piltidele

EDIT: Tuli meelde, et ksf susi on mulle omal ajal saatnud foto, millel "Lauristin" puksiirina. Pole nagu seda varem eksponeerinud
Manus:
Lauristin-2.jpg
Lauristin-2.jpg [ 278.17 KB | Vaadatud 2549 korda ]

Nimi Tartu on eksitav, tähendab siinkohal kodusadamat. "Tartu" oli sel ajal hilisem Konsade laev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Veebr, 2019 0:37 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
FB Nostalgiline Tartu ilmus selline


Manused:
51642164_1782821428488736_3375188573408985088_o.jpg
51642164_1782821428488736_3375188573408985088_o.jpg [ 524.64 KB | Vaadatud 2001 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 21 Veebr, 2019 1:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 66
Esmapilgul piastavad õiges järjekorras olevat. Kai ääres on Raketa 1M, Keskel on Raketa 2M ja jõepoolne on Raketa 3M.
Kõige kaipoolsem värvilahendus oli kasutusel ainult Raketa 1M peal kuni 90ndatel Raketa 3M sarnaseks võõbati. Samamoodi on näha kõige jõepoolsemal laeval iseloomuliku "vinni" vööris mis teistel puudus. Ei tundu loogiline, et sinna vahele niisama mõni Pihkvalane pargitaks, seega võiks keskmise puhul olla tegu Raketa 2M-ga.

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 04 Mär, 2019 21:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
Kas sellest tuli Tasuja?


Manused:
tartu-joesadam.jpg
tartu-joesadam.jpg [ 109.33 KB | Vaadatud 1499 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 08 Mär, 2019 17:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
retti kirjutas:
Kas sellest tuli Tasuja?

nop
Fotol "Laine" elik sovetiaegne "Kingissepp"
-----
Kolme Raketaga pildi puhul täiesti nõus ksf Zoigi järjestusega.
Vaatasin FB-st pildi kommentaarid üle, üks vend on pannud vahemiku 1985-88. Ise ei suuda täpsem olla. Aidata võiks, kui keegi kindlalt mäletaks, millal lennuk kanali äärde ilmus. Kas ta 1985 oli seal juba olemas? 1986 oli kindlasti
----
Tagasi ühe paari aasta taguse küsimuse juurde. Lk 59
Aspelund kirjutas:
Raamatus "Sõda pärast rahu" on leheküljel 456 selline tekst:

"Ühes sama aasta märtsist pärit kirjas teatati, et KAPO Tartu jaoskonna agentidele on määratud väike aurulaev nimega "Linda", mis Peipsil luuret toimetab."

Viidatud kiri on siis läbiotsimisel ühe kommunisti juurest Tartus leitud kiri. 1923 märts.

Autor on kommentaarina juurde märkinud, et andmete puudusel pole võimalik hinnata, kas sellistel teadetel ka mingit alust oli.

A.

Pidasin siis ilmvõimatuks, et korraga on Tartu piirkonnas kaks ühenimelist laeva, aga selge, et eksisin. Lk 71 on see „Lindade” teema iseenesest natuke lahtisemaks räägitud. Ja et ajakirjandusse ilmub esimene märge sadamakapteni „Lindast” alles 20-te/30-te vahetusel, siis on vägagi võimalik, et alust käiaski enne seda KAPO!
Muideks, lk 72 on tsaariaegne värvipilt, kus suure lodja pardas on väike valge aurrulaev.
Kiirviide siit https://www.muis.ee/museaalview/664265
Selgus, et see pisike valge on riigilaev „Inspektorski” ehk tulevane väike „Linda”
-----
Vahepeal õnnestus muidki täiendavaid teadmisi hankida . Õiendan siis mõned varasemad vead või ebaselgused ära

* Praam „Sulev” sai valmis juba 1968.a. See tähendab, kui uskuda laevaregistrit, kus „Koidu” (ex „Olev”) valmimisaasta on 1973, et Tartu laevaehituses tekkis äkitselt viieaastane auk. Muud praamid olid õigete aastatega
* Kabina kruusakarjäär avati 1968.a. kevadel. Seda tärminit pole enam mõtet vaidlustada, toonane ajakirjandus on aja selgelt fikseerinud.
* Üks põhilisi liivavõtukohti oli 60-tel Želtsa jõel asuv Goristoje. Vaatasin Google mapsist, et koht senimaani eristatav, jõge mööda ca 27 km Peipsist.
* 1968 kevadeks oli Tartu sadamal viis kiirkaatrit „Volga”, kaks sõitsid Tartus, ülejäänud tiirutasid Peipsi põhjarannikul
* Tartu-Pihkva transiitliinil olid „Raketad” järjepidevalt alates 1968.aastast, siis kui neid juba kaks tükki oli, mitte 69-st nagu varem arvasin. Esmakordselt läks esimene „Raketa” Pihkva regulaarliinile juba 1965.a. septembris väljumisega T,N ja L. Ka kahel järgmisel aastal on alus sõelunud suurema osa ajast Pihkva vahet, aga selgeid graafikud, millal tegu liini- , millal ekskursioonisõitudega, pole ette sattunud. Kusjuures väljumiskoht oli 1966.a., siis kui maabussijaama all soojatrassiga õiendati, kogunisti turuhoone juures!
Samas on olemas selge viide, et „Vanemuine” on samuti Pihkva transiitliinil tegev veel 1969.a. Ilmselt asi ikkagi peatustes, Raketad igasse sadamasse sisse ei sõitud, aeglane laev kolistas aga paljud külad läbi, ühe otsa sõiduaeg 12- 12,5 tundi viitab sellele selgelt.
* Olen paaril korral peale sattunud väidetele, et Santa Maria olevat kaks korda põhja läinud. See on jama jutt, aga sain vist pihta, miks selline totakas versioon liikuma läks. See selleks, küll aga oli kohvik 1967.a. suletud, aga mittes seoses põhjamineku, vaid remondiga.
------
Ja nüüd ühest legendist, aluseks 2007.a. post
aurik kirjutas:
See pontoonsild sai paika vist 1971. Varasem oli pisut tugevam ja kõrgem,
autod käisid üle ja Koidula ning Kreutzwald mahtusid ilma tülinata alt läbi. Kukkus kas 1970või 71 kokku, uus aga tehti millegipärast madalam. Kahe silla vaheajal oli aga üle jõe sõjaväelt laenatud pontoonsild, nii madal, et ükski paatki alt läbi ei mahtunud.
Vana pontoonsild oli täpselt praeguse Kroonuaia tänava kohal. 70-te-80-te aastate sild aga kümmekond meetrit allavoolu- ei olnud Kroonuaia tänavaga päris kohakuti.

Edaspidi tegin panuse 1970.a-le, sest laevaliinide ümberkorraldusele tundus see kõige loogilisem seletus... seda enam, et üks kahjuks mahavõetud lehekülg Tartu sildadega pigem toetas 70.a. versiooni...aga siiski mitte. Sild kukkus kokku 1971.a. kevadel. Laevad maikuus Rannale ei saanudki, sest sillarusud segasid. Kui need ära jõuti koristada, oli juuni keskpaigaiks kohal juba ülimadal pontoonsild. Sild oli suve läbi avatud reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, siis said paadid-laevad edasi-tagasi. Millal see statsionaarsem sild valmis sai, usutavasti sügisel madala veeseisuga tehti ära.
Mis puutub kõrge pontoonsilla liikluskoormusesse, siis tehti 60-te lõpus Tartu sildade kasutuse uuring. Pontoonsillast olla ööpäeva jooksul üle sõitnud keskeltläbi 3000 sõidukit.

Aga laevaliinid 1970.a. tõesti muutusid, „Narva” hakkas sõitma Ihaste vahel tiheda graafikuga. Iseenesest peaks see tähendama, et sel aastal enam Ujula-Rannapaviljoni liini ei tehtud. Aga ma siiski hetkel ei välistaks 100% , et laev jõudis päeva jooksul teha mõned sõidud Ihastesse ja nende vahel mõne lühiotsa ka ülesvoolu. Eks aja jooksul peaks seegi välja tulema.
Eraldi Ihaste liin oli olemas hiljemalt 1969.a kevadest, väljumistega hommikul ja õhtul. Laevapeatus oli Ihastes kindlasti juba 1968.a., aga mulle pole veel selge, kas oli juba siis iseseisev liin või hoopis peatus Praaga liinil.
Mis puutub Praaga laevaliini, siis on ta siiski startinud veel 1969.a. aprillis. Olen aga päris kindel, et suveks oli ta maha võetud. Võimalik, et juba juuni alguses, sest sild üle Savijõe oli juba mõnda aega valmis ja bussiliinid läksid alates 1. juunist ümbermängimisele.
-----
Fotosid kah. Leidsin ühe Vene päritolu näoraamatu, mis pühendatud väiksemate jõgede omaaegsele laevasõidule. „Zarja-1/Kulgu” seal figureerimas
Manus:
ZTartus.jpg
ZTartus.jpg [ 52.69 KB | Vaadatud 1366 korda ]
See foto dateeritud 1993.a.. Esmapilgul tundub mitte tõepärane, sest alus oli kaks aastat varem läinud Narva linna omandusse, aga arvestades, et Kulgul polnud alles enam mingit remondibaasi, võis ta tõesti Tartus mõne korra hoolduses käia
Manus:
Kulgu1994.jpg
Kulgu1994.jpg [ 55.27 KB | Vaadatud 1366 korda ]
Foto 1994.a. Viiakse Naroova alamjooksule
Manus:
Kulgu1.jpg
Kulgu1.jpg [ 65.68 KB | Vaadatud 1366 korda ]
Sisevaade 90-te keskelt. Laeva meeskond paari sõbraga. Neil väga lõbus.

Aluse lühikesest Tartu sõitude ajast veel niipalju, et juba 1972.a. juuni alguseks oli tema hinge peal kolm Rannu-Jõesuus uputatud paati + muidki väiksemaid pahandusi. Nii et Võrtsjärve on ta igal juhul külastanud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2019 0:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
Aurik
* Olen paaril korral peale sattunud väidetele, et Santa Maria olevat kaks korda põhja läinud. See on jama jutt, aga sain vist pihta, miks selline totakas versioon liikuma läks. See selleks, küll aga oli kohvik 1967.a. suletud, aga mittes seoses põhjamineku, vaid remondiga.

Selles asjas jään mina kahe uppumise juurde.Peale esimest uppumist pumbati tühjaks ja viidi remonti.Peale teist uppumist kui jää oli kere lootusetult ära lõhkunud veeti Rannale.
P.s minu väide ei välista 1967 aasta remonti - aga see võib olla ka sama esimese uppumise järgne.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2019 1:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
aurik kirjutas:
Veel paar leitud ajalehefotot
Ja "Lermontovi" kurb eluõhtu...
Manus:
Manus Ler9....jpg pole enam saadaval.

pilt kahjuks dateerimata, aga pärit ühe Pihkva 2001.a. väljaande mingist artiklist. See muidugi ei tähenda, et sama aasta foto. Kui kodanik Kilk oli 1997.a. naabrite juures laeva saatuse kohta küsinud (äkki on niipalju säilinud, et saaks korda teha ja sõitma panna), oli seal käsi laiutatud ja öeldud, et "Bolše netu"

Oehh, selgus, et foto oligi tegemise ajal olnud päris värske!
Nii et omal ajal on toimunud Rein Kilgi ja Pihkva meeste või siis Kilgi ja meie ajakirjanduse vahel kõva kommunikatsioonihäire. (ühes hilisemas artiklis ka selle peegeldus http://www.postimees.ee/1408737/rein-ki ... nile-kaega)
Laeva kere oli iseenesest alles, aga uppunud, rüüstatud, põlema pandud ja mida iganes, seega vanametalli staatuses, aga mitte vanametalliks saadetud. Tea, kas teda 1997.a. jaole saades taastada andnuks (Venemaal muidu on päris korraliku tulekahju üle elanud laevu siiski ellu äratatud- kasvõi see: http://fleetphoto.ru/ship/1125/
pärast põlengut taastamisel http://fleetphoto.ru/photo/30676/?vid=1125
ja uuesti sõidus http://fleetphoto.ru/photo/14252/?vid=1125

Ja miski infokild ütleb, et oli veel paar aastat hiljemgi olemas, nii et tõenäoline lõplik kadumine oli kusagil 13- 16 a. tagasi.

Mõned fotod veel, ikka sellest saidist kus "Zarja" viimased pildid. Kõik nii 23-24 aastat vanad ja Narva jõel
Manus:
koidulaNr2.jpg
koidulaNr2.jpg [ 58.47 KB | Vaadatud 1232 korda ]
Üks poseerivatest meestest on "Koidula" viimane kapten Aleksander Roosi. Ta teinekord viskab meie foorumile ka pilgu peale (kardab puise eesti keele pärast kirjutada, aga on minu kaudu siia väga asjalikku infi jaganud), ehk tunneb end ära :wink:

Manus:
KoidulaNr.jpg
KoidulaNr.jpg [ 33.68 KB | Vaadatud 1232 korda ]
See peaks vist olema midagi reklaamfoto taolist?

Manus:
koidulaKulgu.jpg
koidulaKulgu.jpg [ 38.58 KB | Vaadatud 1232 korda ]
extartlased kahekesi. Mõtlen muidugi laevu.


Viimati muutis aurik, 11 Mär, 2019 17:49, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2019 1:19 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
retti kirjutas:
Aurik
* Olen paaril korral peale sattunud väidetele, et Santa Maria olevat kaks korda põhja läinud. See on jama jutt, aga sain vist pihta, miks selline totakas versioon liikuma läks. See selleks, küll aga oli kohvik 1967.a. suletud, aga mittes seoses põhjamineku, vaid remondiga.

Selles asjas jään mina kahe uppumise juurde.Peale esimest uppumist pumbati tühjaks ja viidi remonti.Peale teist uppumist kui jää oli kere lootusetult ära lõhkunud veeti Rannale.
P.s minu väide ei välista 1967 aasta remonti - aga see võib olla ka sama esimese uppumise järgne.


Paluks mingit trükisõnas jäädvustunud viidet, mälestused kipuvad tegema uperpalle- aga kui, kas ta uppus Kaarsilla juures või Laia tänava otsas? Ja orienteeruv aasta?
1967.a. remonditi teda sadamasse viimata. Kaarsilla juures kohapeal seistes. Sisetööd.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2019 12:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
aurik kirjutas:
retti kirjutas:
Aurik
* Olen paaril korral peale sattunud väidetele, et Santa Maria olevat kaks korda põhja läinud. See on jama jutt, aga sain vist pihta, miks selline totakas versioon liikuma läks. See selleks, küll aga oli kohvik 1967.a. suletud, aga mittes seoses põhjamineku, vaid remondiga.

Selles asjas jään mina kahe uppumise juurde.Peale esimest uppumist pumbati tühjaks ja viidi remonti.Peale teist uppumist kui jää oli kere lootusetult ära lõhkunud veeti Rannale.
P.s minu väide ei välista 1967 aasta remonti - aga see võib olla ka sama esimese uppumise järgne.


Paluks mingit trükisõnas jäädvustunud viidet, mälestused kipuvad tegema uperpalle- aga kui, kas ta uppus Kaarsilla juures või Laia tänava otsas? Ja orienteeruv aasta?
1967.a. remonditi teda sadamasse viimata. Kaarsilla juures kohapeal seistes. Sisetööd.


Mälestuste kohapealt on sul täiesti õigus.Seepärast ma aastanumbreid ei lisanud.Tahan ütelda et mõlemad uppumised olid Laia tänava otsas,esimene 60te teises pooles ja teine ca 5 aastat hiljem ehk enne 1975 aastat.Aga need numbrid on mälestused.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2019 12:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
retti kirjutas:
aurik kirjutas:
retti kirjutas:
Mälestuste kohapealt on sul täiesti õigus.Seepärast ma aastanumbreid ei lisanud.Tahan ütelda et mõlemad uppumised olid Laia tänava otsas,esimene 60te teises pooles ja teine ca 5 aastat hiljem ehk enne 1975 aastat.Aga need numbrid on mälestused.

Läheme siis tagasi lk-le 61 viewtopic.php?f=25&t=9714&start=900
Seal mh järgmine postitus
aurik kirjutas:
Sattus ette üks huvitav foto, tehtud bioloog ja loodusfotograaf Aare Mäemetsa poolt ja ripub üleval suures Eesti veekogude sarjas. Äratas kohe tähelepanu sellega, mis seal peal on ja sellega, mida seal peal ei ole.
Manus:
Manus MMEmajg.jpg pole enam saadaval.

Esiplaanil olev kohviklaeva pontoon tühi, selge, et tegu Santa-Maria põhjamineku ja äraviimise aastaga. Foto hilissügisene, sest jõesadam viis tühjad randumispontoonid talveks alati sadamasse. Väga madal veeseis ja taamal paistev üksik pontoon (tavapärase kahe asemel) piiritlesid võimaliku aja ära.
Igaks juhuks uurisime ksf zoigiga järgmist udust, aga see eest aasta ja kuuga dateeritud fotot. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=390223
Idee poolest peaks kohviku tagaots eemal näha olema, aga mida polnud, seda polnud.
Nii et põhja läks laev 1977.a. varakevadel (tegelikult oleks foto järgi võimalik ka, et 1976, aga siin võin küll pea pakule panna, et oli alles). Varem arvasin, et asi toimus ikka mõni aasta hiljem. Samal suvel koristati ta ära ja viidi kuhugi ülesvoolu. Esimesest peatuspaigast (võib-olla oli Ranna, aga võib-olla midagi muud) aga rabeles ta vastu talve lahti ja triivis tagasi, kuni praeguse vabaujula juures jäässe kinni jäi ja seal ületalve seisis. Mõni neist, kellel olid ujula taga või Tähtvere all suusatunnid või kes niisama sealkandis lauad alla pani, ehk isegi mäletab? Kevadel siis viidi lõplikult Rannale ja aheldati jõesoppi väga kindlalt kinni.

1964 suvest -68 seisis Kaarsilla juures. Sellest perioodist dateeritud (ehkki ajamäärang ei pruugi olla alati õige) fotosid küll. Alates 1969.a. kevadest Laia tänava otsas. 1968/69 talvel sadamas, isegi foorumis ripub üks selle talve foto, kus SM kai ääres näha.
Juhtumisi elasin kuni 1973.aastani Laia tn otsast 150 m kaugusel, kui ta oleks sel ajal põhja läinud, oleks kesklinna poisikestel lõbu ja uurimist küll.
Mina olen näinud kolme fotot, kus SM on upakil, kusjuures ühe oled Sa ise siia riputanud. Kaks fotot on pea ühest ajast, kuid erinevate rakurssidega, aga koos pumbaga, üks on see https://www.muis.ee/museaalview/2839042
Ja kolmas foto oli juba veeseisu järgi tehtud mõni kuu hiljem, ega teda siis kohe minema ei lohistatud. Näha, et laev tiba rohkem veest väljas
Manus:
SMup.jpg
SMup.jpg [ 199.5 KB | Vaadatud 1158 korda ]


Üks ilusam pilt ka, nägin millalgi Kauni kodumaa fb-s. Narooval
Manus:
NaroovaPavel.jpg
NaroovaPavel.jpg [ 72.97 KB | Vaadatud 1158 korda ]


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 0:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
Talvel võis laev Kaarsillalt näha olla.Suvel varjasid tõenäoliselt lehtes puud laeva ära.Üks fiktsioon - kas oligi nii,et laev läks põhja,tühjaks ei saadud ja järgmine talv lammutas kere lõplikult?


Manused:
Santa maria.png
Santa maria.png [ 315.78 KB | Vaadatud 1080 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mär, 2019 0:53 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 697
retti kirjutas:
Talvel võis laev Kaarsillalt näha olla.Suvel varjasid tõenäoliselt lehtes puud laeva ära.Üks fiktsioon - kas oligi nii,et laev läks põhja,tühjaks ei saadud ja järgmine talv lammutas kere lõplikult?

Ksf Zoig tegi paar aastat tagasi korralikud kaardimõõtmised ära. Me pusisime siis ise juba selle küsimuse kallal.
Ei varjanud, kui Sul käepärast ENE I väljaande 7.köide, siis seal värvitahvlil Tartu mh foto vaatega Kaarsillalt ülesvoolu. Silla lähedal "Narva", eemal kaks pruuni pontooni ja veel kaugemal SM taguots kenasti näha. Laev ulatus ju kaldarinnatisest päris kaugele, pikk randumissild + pontoon+ lai laev ka takkapihta. Foto nii 1974-75 aastast.
Panen siia ühe, mis vist varem juba üleval. Samast perioodist. Näha, et SM ulatub päris kaugele.
Manus:
KreKohv.jpg
KreKohv.jpg [ 124.06 KB | Vaadatud 1073 korda ]

EDIT: Arvestades ENE 7kd. väljaandmisaega, on sealne foto ilmsesti vahemikust 1973-74. Palju varasem ei tohiks olla, sellise väljaande jaoks tehti olustikupildid päris värskelt. Randumissildade asend fotodel näitab, et nii ENE pilt kui ka 1977 sept.oma on tehtud praktiliselt ühest kohast, võib-olla isegi ENE oma pisut rohkem silla keskelt. Ja kalda ääres olevate puudega oli nii, et ehkki jõe poole viltu, kasvasid nad kõrgusse ja madalamad oksad veeni ei laskunud.
Santa-Maria parem parras oli kaldapiirdest vähemalt 20m kaugusel, seega rohkem kui veerand jõesängi laiusest


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 14 Mär, 2019 11:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 337
Jah - vaatenurki on erinevaid. Seda ma tean ise ka, et - ega laev kaldaääres kinni olnud.Kui kaugel maksimaalselt parem parras kaldast oli võime tagantjärgi ainult spekuleerida.Lisan ühe foto mis ei sisalda tõestust aga tõenäosuse, et Kaarsilla keskelt laeva näha ei võinud.


Manused:
Kaarsillalt.jpg
Kaarsillalt.jpg [ 578.4 KB | Vaadatud 926 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1154 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 70, 71, 72, 73, 74, 75, 76, 77  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt