Re: Jõelaevad Emajõel
Postitatud: 23 Sept, 2019 22:57
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Lugu oli järgmine. Laev veeti tõesti ümber Narva kose 1946/47 talvel ja lasti kevadel vette ka, aga selgus, et Omuti kärestikes on vesi tema jaoks liiga madal. Leiti, et mõistlik on oodata oodata järgmist suurvett ja seisis rahulikult pea aasta ootel (pole andmeid, et teda oleks 1947 suvel Kulgu kandis kasutatud). Järgmisel kevadel aga selgus, et vett taas vähe, aga kuna laeva oli Peipsil hädasti vaja, siis otsustati ta ikkagi ettevaatlikult üle kärestike tirida. See olla aega võtnud tervelt 12 päeva, aga saadi hakkama ning maikuu alguses oli "Joala" lõpuks Tartus. Tema esimene regulaarreis Pihkvasse toimus 23.06.48, proovireis tehti viis päeva varem.aurik kirjutas: *Joala“ Tartusse saabumise ajaks märgivad tuntud laevandusloolased visalt 1947. Omaaegne ajakirjandus kõneleb siiski järgmisest aastast, aga ma pole veel leidnud üles artiklit, mis laeva Tartusse saabumisest otsesõnu kirjutaks.
"Antaž" kukkus variandina ära, oli väike jõepuksiir. Järjest rohkem kaldub "556" poole. Tema kohta olen varem märkinud, et (tema puhul pole ma leidnud, kas ta Tartu sadama all reisilaevana askeldas, aga et oli varem Tartusse liinisõite teinud, ei hakanud välja jätma)aurik kirjutas:„556” oli Pihkvas kasutusel järvereisilaevana. „Tasujal” olla suht suur süvis (1,2m), mis viitab sellele, et „556” võib olla aluslaev. „Antaži” kasuks räägib jälle kõlaline sarnasus „Agnesega”. No mine võta kinni...
Seisab juba mõnda aega Lodjakoja ees.Zwyx kirjutas:Juhtusin eile omaaegsest Ropka sadamast mõõda minema ja ehmatasin ära - palju aastaid seal truult seisnud vana liivapraam (väidetavalt "Koit") oli kadunud. Veel augustikuus oli kenasti paigal. Kas on antud veesõiduk kusagile tegudele suundunud või vanarauda suunatud?
Pildike laevast 17.07.2016:
“Ei ole just palju neid, kes usuksid, et Narvas oli ülalpool silda, sadam, praeguseks on elektrijaam Narva jõe umbe ajanud. Üks sadam on Kulgul, sealt sai juba mullu sinimustvalge lehvides sõita üle Narva veehoidla Slantsõsse ja Vasknarva. Tänavu suvel käisid laevad Pimeaia müüri alt Narva-Jõesuusse. Oks, Tartust pärit "Lydia Koidula", sinimustvalge Lipu all, teine, Tallinnast pärit "Pelgurand", heleroosaks pleekinud lipuga. Nii nad Narva-Jõesuu “reisisadamas” kõrvuti seisidki.
Vahe selles, et "Lydia Koidula", sisevete laev, nina merele ei pistnud, sõitis vaid mõõda Narva ja Rosona jõge. Rosona mida harva kaardilt leida, on Narva lisajõg Eesti Vabariigi selles osas, mis majanduspiiri taha jääb, militaarobjektide ja suvilatega maalilistel kallastel”
Mis seal ikka, tuleb pea pakule panna. Tollane kohalik häälekandja on asja fikseerinud. Ongi 1976.aurik kirjutas:Sattus ette üks huvitav foto, tehtud bioloog ja loodusfotograaf Aare Mäemetsa poolt ja ripub üleval suures Eesti veekogude sarjas. Äratas kohe tähelepanu sellega, mis seal peal on ja sellega, mida seal peal ei ole.Esiplaanil olev kohviklaeva pontoon tühi, selge, et tegu Santa-Maria põhjamineku ja äraviimise aastaga. Foto hilissügisene, sest jõesadam viis tühjad randumispontoonid talveks alati sadamasse. Väga madal veeseis ja taamal paistev üksik pontoon (tavapärase kahe asemel) piiritlesid võimaliku aja ära.
Igaks juhuks uurisime ksf zoigiga järgmist udust, aga see eest aasta ja kuuga dateeritud fotot. http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=390223
Idee poolest peaks kohviku tagaots eemal näha olema, aga mida polnud, seda polnud.
Nii et põhja läks laev 1977.a. varakevadel (tegelikult oleks foto järgi võimalik ka, et 1976, aga siin võin küll pea pakule panna, et oli alles)
Veel repliigi korras, otsisin, kas tõesti on selline foto olemas, aga ei mitte. Ühe pildi all, kus nad kõrvuti, on küll fotonimeks väikselt KoidulaKulgu aga Kulgu oli Zarja uus nimi. Foto ise on kindlasti 90-te keskpaigast ja ilmsesti Narva-Jõesuust. Talvekorter ja remondibaas olid seal ja lage madal vastaskallas viitab ka sellele.Zoig kirjutas: Siit varasemalt läbi käinud pilt kus Zarja Ja Lydia Koidula koos kulgu sadamas pildil on ilmselt tehtud 1990 aastal.
Natuke kahtlen, et Koidula ise mööda Peipsit kohale sõitis. Koidula oli siiski jõelaev ja Peipsi lainetust ta kartis. Sai kunagi nii umbes 30 aastat tagasi Pegasusega (tollal oli ta vist veel Kreutzwald) sõitmas käidud ja kapteniga sel teemal räägitud. Ütles, et ilusa ilmaga võib ju natuke järvele välja sõita, aga siiski Emajõe suudmest mitte väga kaugele. Sai nii ka tol korral sõidetud, algul tuult peaaegu polnud ja järv ainult virvendas kergelt, aga siis ühel hetkel tuul tõusis, tekkis lainetus ja laev hakkas tugevalt kõikuma. Siis oli kiire tagasiminek kah.aurik kirjutas: Vaatasin veel üle "Koidula" viimase kapteni kirjad. Ta väidab, et laev saabus Narva mai alguses. Seda ei ole siiski märgitud, et ta ise Kulgule tuli ja seal treilerile pandi- võidi Tartust ka niimoodi otse saata. Aga omal käigul Narvani jõudmine on ikkagi usutavam.
Tuli sama teed mööda 1957.a. kevadel nagu tirin. Ja "Kreutzwald- Pegasus" tuli "Lermontovi" sabas kaks aastat hiljem täpselt samamoodi.Manurhin kirjutas:Natuke kahtlen, et Koidula ise mööda Peipsit kohale sõitis. Koidula oli siiski jõelaev ja Peipsi lainetust ta kartis. Sai kunagi nii umbes 30 aastat tagasi Pegasusega (tollal oli ta vist veel Kreutzwald) sõitmas käidud ja kapteniga sel teemal räägitud. Ütles, et ilusa ilmaga võib ju natuke järvele välja sõita, aga siiski Emajõe suudmest mitte väga kaugele. Sai nii ka tol korral sõidetud, algul tuult peaaegu polnud ja järv ainult virvendas kergelt, aga siis ühel hetkel tuul tõusis, tekkis lainetus ja laev hakkas tugevalt kõikuma. Siis oli kiire tagasiminek kah.aurik kirjutas: Vaatasin veel üle "Koidula" viimase kapteni kirjad. Ta väidab, et laev saabus Narva mai alguses. Seda ei ole siiski märgitud, et ta ise Kulgule tuli ja seal treilerile pandi- võidi Tartust ka niimoodi otse saata. Aga omal käigul Narvani jõudmine on ikkagi usutavam.
Rügaja kirjutas:Just tormiga akende purunemise võimalus on põhjuseks, miks me ei tee Peipsil Pegasusega reise. Peipsi äkiline laine võib vöörist või küljelt mõne aknaklaasi puruks lajatada ja püüa siis seda lainetega sisseuhavat vett välja pumbata. Kui suuremaks kere remondiks läheb, siis vahetame ka aknad välja purunematu mereklaasi vastu. See ei karda lainet ja siis saab ka Peipsile pikemaid otsi plaanida.