www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 31 Mai, 2020 17:01

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1382 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 88, 89, 90, 91, 92, 93  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 19:30 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
skulmars kirjutas:
hiljuti muis-i lisatud, vabandan kui selle teema n leheküljel juba olemas on
Manus:
PäMu_28182_51F9092_51_2_pisipilt.jpg

Ei, seda pilti ei ole, lk 81 on foto, mis tehtud ilmsesti mõned minutid varem. Ksf Skulmarsi leitu on aga parem. Näitab ära, et tegu on Pihkva liini peatusega, mida siis toimetati järvel paatide abiga.

Puurisin natuke Värska fotot selle pilguga, et usalda, aga kontrolli. 1972.a. on maksimaalselt kindel ja see, et pole 1969 on omakorda absoluutselt kindel. Nimelt erinesid 60-te lõpus "Koidula" ja "Kreutzwaldi" juures kasutatud värvitoonid oluliselt. "Kreutzwald" nägi koledam välja ja 70-te algusest hakati taas kasutama osalt samasuguseid toone kui "Koidulal".

Mida asja on aga kolmel laeval korraga Värskasse, ei tea mitte. Võib-olla oli juhus, võib-olla mõni setu prääsnik.
Kindel, et "Kreutzwald" on mõne asutuse/ettevõtte poolt tellitud tšarteriga. Teistega oli 70-te algupoole selline lugu, et üldiselt käisid ekskursioonid reisi-ekskursioonibüroode kaudu. "Lermontovil" 12-päevased, "Vanemuisel" E-R 5-päevane magamiskohtadega, L-P 2-päevane 120 istekohaga. Hädakorral laenutas jõesadam ka telke. Juhul kui mõni ettevõte sai varakult jaole, sai ta kogu sõidu ainult enda töötajatele kinni panna. "Lermontovi" puhul oli veel see asi, et kui kahe pika reisi vahele jäi teatav vahe, sai mõni ettevõte laeva kahepäevaseks sõiduks reserveerida.
Tegelikult nõukaaegsed reisi- ja kaubaveod oleks mõlemad sellised üldteemad, mida annaks kõvasti edasi arendada. Mõlema puhul on näha mitut üksteisest sisuliselt erinevat perioodi. 1972.a. oli veel selline aasta, kus reisilaevanduse tulevik tundus küllalt helge, jõesadamal oli vaid kaks vaenlast- madala veeseisu periood, mis nagunii pidi ükskord lõppema ja uus pontoonsild, mida peeti mõnda aega ajutiseks.
ps! püüdsin just kinni "Pegasuse" kapteni repliigi, milles ta mainis, et laeva (laine)klass on 0,6m. Millal alus jõelaevast tiigilaevaks alandati, seda ma küll ei tea. On arvatavasti nõukajärgsest ajast.

edit: "Vanemuise" reisikohtade arvu alandati 70-te kekel istekohtadega sõitudel 102-ni. Magamiskohtade arvud olid 70-d- 80-te keskpaik 33, siis tõmmati 1 koiku maha ja jäi nõukaaja lõpus 32


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 20:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Jaan, 2013 10:51
Postitusi: 588
Tsiteeri:
Puurisin natuke Värska fotot selle pilguga,

Seitsmekümnendatel toimusid Värskas mingid veepäevad vms. Mäletan mingi laeva vöörist tuli trapp kaldale, toimus veesuusatamine (mingeid trampliine mäletan, olid seal veel mitu aastat hiljemgi pooleldi uppunud kujul). Volga mootoriga kaatrit mäletan, millega neid veesuusatajaid veeti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 20:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
Teistega oli 70-te algupoole selline lugu, et üldiselt käisid ekskursioonid reisi-ekskursioonibüroode kaudu. "Lermontovil" 12-päevased, "Vanemuisel" E-R 5-päevane magamiskohtadega, L-P 2-päevane 120 istekohaga.
2 päevane kruiis tundub tänasel päeval täiesti mõistlikuna, aga mida Peipsi vesikonnas 5 päeva teha või veelenam 12 päeva ringi aerutada? Huvitav kuidas nende ekskursioonide ajakavad praktikas välja nägid?

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 23:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Zoig kirjutas:
aurik kirjutas:
Teistega oli 70-te algupoole selline lugu, et üldiselt käisid ekskursioonid reisi-ekskursioonibüroode kaudu. "Lermontovil" 12-päevased, "Vanemuisel" E-R 5-päevane magamiskohtadega, L-P 2-päevane 120 istekohaga.
2 päevane kruiis tundub tänasel päeval täiesti mõistlikuna, aga mida Peipsi vesikonnas 5 päeva teha või veelenam 12 päeva ringi aerutada? Huvitav kuidas nende ekskursioonide ajakavad praktikas välja nägid?

Tüüpmarsruut plakatitel nägi välja selline:
Tartu- Mustvee- Rannapungerja- Peipsi järv- Värska- Pihkva- Tartu.
Nii viie kui tosinapäevased. "Vanemuisel" olid peatused lihtsalt lühemad. "Lermontov" seisis Pihkvas nt 3 päeva ja turiste veeti bussidega siia-sinna. Ka Mihhailovskojesse. Hommikul minema, õhtul laevale tagasi. Ja sõna Peipsi järv iseenesest on paljulubav. Võib tähendada ju erinevaid saari ja muudki. On jäänud ette, et "Lermontov" sattus Vasknarva ja "Vanemuine" Oudovasse.
"Lermontovi" kruiis oli ametlikult üleliidulise marsruudina kirjas ja turiste tuli igalt poolt kokku.
Aga jah, kogu nõukaaegne Tartu sadama poolne reisi-ja kruiisilaevandus oleks omaette suur teema. Huvilisele päris põnev.

Zoig, kas teed mõistatusega veel ühe katse või panen üles?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 23:08 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
Zoig, kas teed mõistatusega veel ühe katse või panen üles?

Tunnistan ksf Auriku võitu ja ei suuda omaltpoolt midagi välja mõelda mis selle mõistatuse vastus võiks olla :)

Edit: 1972a pilt 3 laevaga Värskas ilmus täna Facebookis Nostalgilise Tartu grupis. Wikipedia lugejaid on kindlasti palju, kuid ajaline kokkusattumus siin teemas avaldatud viitega on huvitav.

_________________
Et oleks raskem!


Viimati muutis Zoig, 12 Mai, 2020 23:12, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 23:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Vara annad alla! Ma hakkan seda nüüd mustandisse pumpama. See tuleb veel pikem kui Pihkva Raketade oopus.
Aga vihje veel. Kui asja teise nurga alt vaadata, siis sobiks pealkirjaks ka "laev, mis haihtus..."


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 23:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
Vara annad alla! Ma hakkan seda nüüd mustandisse pumpama. See tuleb veel pikem kui Pihkva Raketade oopus.
Aga vihje veel. Kui asja teise nurga alt vaadata, siis sobiks pealkirjaks ka "laev, mis haihtus..."

Kas vihjena kõlbaks see vigaste tiibadega Raketa-2M pilt mille ma ennist leidsin?

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2020 23:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
üldsuund läheb õiges suunas, aga teeb pöörde

Ja nüüd krimijutu aeg
Uduselt oli meeles, et 1979.a. algupoole ühes Edasi-lehe numbris peaks olema artikkel, mis võinuks valgust heita aastaid tagasi kerkinud probleemile. Ei viitsinud aga isiklikust mugavustsoonist välja tulla ja raamatukokku umbes tuhnima minna ning et küsimus näis lõpuks eduka lahenduse leidnud olevat, ei näinud otsimiseks enam vajadust.
Aga lehe number lekkis lõpuks internetti, artiklist loetu meenutas mustkunsti... ja tulemusena pidin Tartu Raketade ajaloo ümber kirjutama, paar väikest asja saigi sellega seoses ära kohendada.
Kõigepealt meenutuseks väljavõte kolme aasta vanusest esmavariandist lk 60 viewtopic.php?f=25&p=516179#p516179
aurik kirjutas:
kohe sissejuhatuseks- kõikide mootorid olid 1200 hj.
Raketa -1M Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber pole teada. Projekt 340МЭ ehk M-tüüpi (madalalt vees istuv) laev. 1963.a. sügisel oli toodud Narva. Tartusse saabus treileril 1964.a. jaanuaris . Sõite alustas sama aasta suvel. 1968-76.a. kandis nime „Peipsi Jõnn“ .1983.a. maikuus rammis teda Samolva lähedal venelaste kalapaat, mille tagajärjel alus uppus, kuid tõsteti välja ja pärast kiiresti teostatud remonti jätkas peagi sõite. Viimane navigatsioon- kindlasti sõitis terve hooaja 1989.a. 1990.a. kevadel lasti jälle vette, kuid suve keskpaiku oli taas kaldale tõstetud. Seisis kaldal mitu aastat. 1994.a. suvel erastati jõesadama varad aktsiaseltsile A.G.T . Lõplik saatus teadmata, kuid arvatavasti läks vanarauaks.
Raketa-2M Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber pole teada (reaalne on 409, aga pole välistatud ka 415). Projekt 340МЭ. Tartusse saabus 1967.a. suvel. Lasti vette juba Narva (Kulgu) sadamas ja Tartusse jõudis veeteed mööda. Narva jõel Omuti kärestikest ülesõidul said tiivad kannatada ja neid tuli Tartus kohe remontida. Ilmselt jõudis siiski samal aastal mõned sõidud teha. 1968-76.a. kandis nime „Tuuslar“ (Mõlemale laevale nime saamiseks korraldati Tartus 1968.a. avalik konkurss. Paraku uued nimed inimeste seas ei juurdunud, neid kutsuti ikka suupäraselt „raketadeks“)
Viimane navigatsioon 1988. Amortiseerus laevadest esimesena. Seisis kaks aastat kaldal. 1991.a. pidi saama seisvaks laev-baariks. Emajõe ääres Vabaduse puiestee pargis praeguse HTM majaga kohakuti ehitati talle puust kai, anti nimi „Junga Baar“ ja viidi juba uude kohta seisma. Ei saanud siiski tegevusluba. Suve II poolel viidi treileriga Narva-Jõesuuse, lasti seal vette ja veeti puksiiris Piiterisse. Edasine saatus teadmata.
Raketa- 3M Ehitatud Feodossias 1963..a. Ehitusnumber 322. Projekt 340 (ehk tavaline "Raketa"). Algselt kodusadam Kiiev. Esimene nimi „Taifun“ , mitte varem kui 1976.a. sai nime „Fedir Kušnirov“. 1978.a. sügisel vahetati „Zarja 2“ vastu ja saabus Tartusse 1978.a. lõpus. Toodi rongiplatvormil, tiivad ja muud väljaulatuvad osad olid sõidu ajaks küljest eemaldatud. Tartus monteeriti uuesti paika, kuid selle käigus algne konstruktsioon muudeti originaallahedusega M-tüüpi laevaks. Ümberehituse tulemusena sai teistega võrreldes suurema lainetusega sõidul paremad sõiduomadused. Viimane navigatsioon Eestis 1990.a. Edasi seisis paar aastat kaldal. 1993.a. sügisel müüdi Soome. Alates 1995.aastast sõitis mitmesugustel ekskursiooni- ja huvisõidu marsruutidel Päijänne järvistul. Kuni 2001.aastani nime all „Suvijet“, edasi kannab nime „Rosetta“. Läbis u. 15 aastat tagasi põhjaliku ümberehituse, mille käigus muudeti roolikambri asukohta ja seati sisse päikesetekk. Alates möödunud aastast pole kasutatud.

Uued variandid on praegu kahes versioonis

Esimene versioon
* Esimene Raketa
Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber pole teada, Võimalikud on 314, 315, 317, 318, 319. Projekt 340МЭ ehk M-tüüpi (madalalt vees istuv) laev. 1963.a. oktoobris jõudis Narva. Tartusse saabus treileril 1964.a. jaanuaris. Sõite alustas sama aasta suvel. Kandis alguses nime „Rakett”. 1968.aastast „Peipsi Jõnn“, 1976.aastast „Raketa-1M”
Seniteadmata põhjusel kaotas vahemikus 1979.a suve lõpp- 1984.a. sügis sõiduvõime.
Väga tõenäoline, et tegemist on 1982.a. maikuus Samolva lähedal toimunud õnnetusega, kus „Raketa-1M” nime all liikunud laevale sõitis küljelt sisse venelaste kalapaat, mille tagajärjel reisilaev uppus (õnneks suutis kapten pärast kokkupõrget laeva madalikuni suunata). Pärast ülestõstmist ja lähemat uurimist võidi otsustada, et taastamine on ebaotstarbekas.
Saatus teadmata, võimalik, et kasutati mõnda aega teiste Raketade „doonorlaevana”
* Teine Raketa
Ehitatud Feodossias 1967.a. Ehitusnumber 409. Projekt 340МЭ. Tartusse saabus 1967.a. suvel. Lasti vette juba Narva (Kulgu) sadamas ja Tartusse jõudis veeteed mööda. Narva jõel Omuti kärestikest ülesõidul said tiivad kannatada ja neid tuli Tartus kohe remontida. Sõite alustas 1968.aastal. Sai nimeks „Tuuslar“. Mõlemale laevale nime saamiseks korraldati Tartus 1968.a. avalik konkurss. Paraku uued nimed inimeste seas ei juurdunud, neid kutsuti ikka suupäraselt „raketadeks”. Alates 1976.aastast „Raketa-2M”
Viimane navigatsioon 1988. Amortiseerus laevapõhja hõrenemise tõttu. Seisis kaks aastat kaldal. 1991.a. pidi saama seisvaks laev-baariks. Emajõe ääres Vabaduse puiestee pargis praeguse HTM majaga kohakuti ehitati talle puust kai, anti nimi „Junga Baar“ ja viidi uude kohta seisma. Võimalik, et jõudis üürikest aega baarina tegutseda, kuid olid mingite sanitaartingimuste täitmatajäämise tõttu probleemid tegevusloaga. 1991.a augustikuu alguses viidi treileriga Narva-Jõesuuse, lastiti seal praamile ja veeti puksiiris Piiterisse. Edasine saatus teadmata.
* Kolmas Raketa
Ehitatud Feodossias 1968.a. Ehitusnumber 453. Projekt 340МЭ. Algne kodusadam Dnepropetrovsk, nimi „Vladimir Komarov” .Tartusse saabus 1978.a. sügisel vahetustehinguna „Zarja-2” vastu. Tuli veeteed mööda Novgorodini kus pandi platvormile ja toodi Tartusse (pole selge, kas raudtee- või treileriplatvormiga) Alustas sõite nime all „Raketa-3M” Kui esimene Tartu Raketa kaotas sõiduvõime, hakkas liikuma kui „Raketa-1M” , kusjuures tema juures kasutati pärast nimevahetust esimesele Raketale omast värviskeemi.Viimane navigatsioon- kindlasti sõitis terve hooaja 1989.a. 1990.a. kevadel lasti jälle vette, kuid suve keskpaiku oli taas kaile tõstetud. Seisis kaldal mitu aastat. 1994.a. suvel erastati jõesadama varad aktsiaseltsile A.G.T . Lõplik saatus teadmata, kuid arvatavasti läks vanametalliks.
* Neljas Raketa
Ehitatud Feodossias 1963.a. Ehitusnumber 322. Projekt 340 (ehk tavaline "Raketa"). Algselt kodusadam Kiiev. Esimene nimi „Taifun“, mitte varem kui 1976.a. sai nime „Fedir Kušnirov“. 70-te lõpu – 80-te alguse tegemistest puudub selge info. Kiievi sadam otsustas mitmed laevad vahetada välja uute „Voshod”-tüüpi tiiburite vastu. Sel perioodil kaovad seal pildilt mõned Raketad, sh „Kušnirov”. Eksisteerib versioon, et jätkas koos kahe muu Kiievi Raketaga sõite Doonaul Izmaili sadama all, kandes nime „Raketa-8” Sellisel juhul lõppesid tema sõidud kas 1980 või 1981.a.
Kindlasti toodi Tartusse ametlikult, kuid tõenäoline, et tagavaraosadeks mõeldud „doonorlaeva” sildi all. Ilmselt saadi mahakantud või mahakandmise ootuses laev kätte odava, võib-olla isegi vanametallile lähedase hinnaga. Tartusse tuli vahemikus 1979.a. lõpp kuni 1985.a.algus. Siin muudeti algne konstruktsioon originaallahedusega M-tüüpi laevaks. Ümberehituse tulemusena sai teistega võrreldes suurema lainetusega sõidul paremad sõiduomadused. Hakkas liikuma nime all „Raketa-3M” ja kolmandale Raketale iseloomuliku värviskeemiga. Viimane navigatsioon Eestis 1990.a. Edasi seisis paar aastat kaldal. 1993.a. sügisel müüdi Soome. Alates 1995.aastast sõitis mitmesugustel ekskursiooni- ja huvisõidu marsruutidel Päijänne järvistul. Kuni 2001.aastani nime all „Suvijet“, edasi nimeks „Rosetta“. Läbis XXI sajandi alguses põhjaliku ümberehituse, mille käigus tehti uus roolikamber laeva esiossa ja seati sisse päikesetekk. Tänapäevani sõiduvõimeline, liigub ka tiibadel ja mingi regulaarsusega kasutuses, kuid omanik üritab teda pidevalt ära müüa.

Teine versioon
* Esimene Raketa
Pärast lauset 1976.aastast „”Raketa- 1M” jätkub umbes samamoodi nagu kolme aasta taguses algvariandis. Ainult uue aastaarvuga 1982.a.maikuus...
* Teine Raketa
jääb nagu esimeses versioonis
* Kolmas Raketa
Pärast lauset Alustas sõite nime all „Raketa-3M” jätkub nii: Seniteadmata põhjusel kaotas vahemikus 1979.a suve lõpp- 1984.a. sügis sõiduvõime. Saatus teadmata, võimalik, et kasutati mõnda aega teiste Raketade „doonorlaevana”
* Neljas Raketa
jääb nagu esimeses versioonis

Nii, millised kindlad faktid või sellised seigad, mida on raske ümber lükata, olid algvariandi ajaks pea kolm aastat tagasi olemas või tekkisid selle kirjutamise ajal.
* 1985.a. on Pihkvas kolmele ühel päeval tehtud fotole jäädvustunud esimest korda selline Peipsi Raketa, mille katuse ninaosas on väike prožektor (jätame Peipsi basseini Raketade värviskeemid kui muidu üsna kindlad tuvastustegurdid, praegu kõrvale) Dateering 1985.a. on tehtud pihkvalaste poolt ja kahtlusi ei ärata.
* 1987.a. linastunud dok.filmis„Meie, piirissaarlased” on kaadrites Raketa, millel on näha nii ninaprožektor kui ka tema number 3
* Paaril 1991.augustikuus tehtud fotol on selgelt näha, et numbrit 3 kandval laeval on täiesti omalaadne veealune tagaosa. Tüürilabade vahe on standardist tunduvalt kitsam ja tüürilabad ise on täiesti erinevad 60-te aastate teisel poolel ehitatud M-Raketadel kasutatutest. Teatav sarnasus labade kujus on 60-te esimese poole M-Raketade omadega. (Erinevate labade kohta saab üksikasjalikumat infot lk 60, kus me koos ksf Zoigiga üritame mingit selgust luua)
* 1993.a. müüakse üks Tartu Raketa Soome. Mõned aastad hiljem tehtud fotol on märgata nime all „Suvijet” sõitnud laeval standardist tunduvalt kitsamat labadevahet. Sajandivahetuse paiku pääses Venemaal ringlema versioon, et laev oli tartlaste endine „Raketa-1M”
* 2017.a. ilmuvad internetti kail seisva „Rosetta” (ümberehitatud „Suvijeti” uus nimi)
mitmed allapoole veeliini jääva osa selged pildid. Tuvastatav on nii tüürilabade kitsas vahe kui ka asjaolu, et tegemist on mõne tavalise Raketa ümberehitusega omapäraseks M-variandiks
* Samas fotoseerias on pildistatud ka aluse tiivale pressitud ehitusnumbrit 322
* Selle numbri all on sõitud Ukraina Raketa „Taifun/Fedir Kušnirov”
Järeldus- laev on kas ex-„Kušnirov” ise või mõni teine tavaline Raketa, millele on millegipärast külge pandud „Kušnirovi” tiivad ja mis Tartu perioodil kandis ka tema ninaprožektorit.
Selgituseks prožektorite kohta. Viimane ei kuulunud Raketade tehasepoolsesse varustusse. Laevatüüp (nagu kõik jõetiiburid) oli ette nähtud kasutamiseks valgel ajal.
Ometi on seda elementi üle kogu NSVLiidu mingi arvu laevade juures siiski kohaliku lisana pruugitud – ilmselt sõltuvalt sellest, mis marsruuti ja mis tingimustes alus sõidab, kas mõnede reiside aeg jääb väga õhtusse või millised on tema liinil uduvõimalused. Aga on üks sadam, mis paigutas suurele osale oma Raketadest ninaprožektori. See oli Kiiev. Ja „Taifun/Fedor Kušnirov” oli Kiievi laev.
Neid tõsiasju ei anna kuidagi ümber lükata. Proovi kuidas tahad.
Lisaks on olemas ja fikseeritud kahe omaaegse jõesadama töötaja meenutused, mis ei kattu küll üksikasjades (ikkagi nii palju aastaid möödas) kuid langevad kokku peamises. Üks Raketa ehitati Tartus ümber.
Vene entusiastid avastasid laeva anomaalsuse juba ammu, päris alguses nad arvasid, et mingi ümberehituse on teinud soomlased. Kuna meie teemas käis mitmeid aastaid tagasi läbi versioon „R-1M” ümberehitamisest tavalisest Raketast M-variandiks kohe pärast tema Tartusse saabumist, siis jõudis see mõne aja pärast ka vene kiirlaevade ajaloo saidile (vene saitides on sealsed entusiastid teinud otseviiteid meie teemasse siinolevate erinevate laevade fotodele, nii et „vaenlane ei maga”) Pärast seda, kui tuli välja Soomes oleva laeva seos „R-3M”-ga ja ilmus välja tiivanumber 322, on nad asja külmutanud, kuni absoluutselt kindlate faktide selgumiseni.
Ja nüüd ajalehenumber. Artikkel koos suure fotoga esileheküljel. Näha selgelt nii ukrainaaegne nimi kui ka teise laine M-Raketadele iseloomulik tagaosa. Artiklis muudki huvitavat- nt selgub, millal kasutati „Moskvitš”- jõetramme esmakordselt pontoonsilla asendajana. https://www.etera.ee/zoom/76763/view?pa ... &tool=info

Miks valisin piirideks 1979 suvelõpp- 1984? lk 58 on ühes postituses kirjeldatud 1979.a. augustilõpu juhtumit, mille käigus prooviti „Raketa-1M”-ga Emajõe kaldaäärseid üles künda. Juba selle käigus võis laev väga tugeva trauma saada. Samas paneb kahtlema, kas laeva kapten oleks sellisel juhul nii kergelt pääsenud... aga täielikult välistada ei saa.
1982.a. on kõige reaalsem, aga omad kahtlused on ka selle aastanumbriga.
Minul endal paraku 80-te esimesest poolest jõeasjadest väga eredaid hetki meelde jäänud pole, kõik kulges kuidagi rahulikult ja ühetooniliselt (hea küll, tõukurpuksiiride, „Prometheuse” ja kalakombinaadi uue laeva tulekud on meeles. Ühe Pihkva Raketa asendumine teisega ka veel lisaks). Ei suutnud isegi katkist Raketat kusagil kail mälusse talletada. Ja eks inimestel on küllalt selliseid tegemisi käsil, mille käigus eriti kõrvaliste asjade peale ei vaata.
Teine piir 1984 on pandud sellepärast, et prožega Raketa sai järgmisel aastal märgi maha.
Eelistan ise uusversioonidest esimest. Mõned seletused on kõige loogilisemad
* Selgineb, miks on „R-1M” nime all oleval laeval 1970 ja 1991.a. fotodel erinevad tüürilabad, varasemal esimese M-laevadele iseloomulikud ja hilisemal teise laine omad. Nende taoline ümbervahetamine polnud tegelikult vajalik. Ühelgi seni nähtud Raketade fotol pole sarnane muutus jäädvustunud (ja nähtud raketafotosid on mitu tuhat). 70-tel toodeti ka väikesearvuline M-Raketade kolmas laine. Ühe tagaosa on õnnestunud kinni püüda- labad nagu esimese seeria laevadel. 80-te alguses oli aja jooksul toodetud enam kui 400-st Raketast vähemal 350+ täiesti sõidus ja tehasest originaalile vastavaid juppe vabalt saada.
* Pärast sellist õnnetust laeva sõiduõiguse taastamine oli paras kadalipp. Registri esindajate juuresolekul kõikvõimalikud katsed. Lihtsam oli neile ette sööta terve, mitte ülesklopitud laev. Ja silmamoonduse vastu uue „R-3M” näol ei pruukinud keegi huvi tunda, seda enam, et ilmsesti omatahtsi tehtud ümberehitus võinuks põhjustada palju sekeldusi (eeldan, et kui asi olnuks avalik ja ametlik, jäädvustunuks see mõne ajalehenumbri veergudel kui tõeliselt positiivne kohaliku eesrindliku insenerimõtte- ja töö näide)
* Venemaalt on olemas analoogjuhtum. 2002.a. sõideti Moskvas Himki veehoidlal külg sisse sealsel „Raketa 191”-l. https://fleetphoto.ru/photo/3121/?vid=2319
Taastamine tunnistati mõttetuks ja laev jäi mõneks ajaks teistele „doonoriks”.
Moskvas seisis aga juba mitmendat aastat jõude sõidukorras „Raketa-244”, millel oli mingi sekeldus paberitega ja laeval polnud sõiduluba. Olukord lahendati lihtsalt. Nr 244-le anti nr 191 paberid ja saadeti sõitu. Isegi vana numbrit ei suudetud päris ära kaotada. 244 paistis peale kinnitatud 191 alt välja. http://114.r.photoshare.ru/01141/00ae2f ... f83ed4.jpg
Vahetus oli avalik saladus, aga mingit probleemi ei tekkinud. Paberid on nüüd korras, laske käia.

Remargina veel laevade nimedest. Plakatitel- kuulutustes kasutati sageli eestikeelset nime „Rakett” koos numbriga (mõnikord oli number koos 0-ga, seega siis 01, 02 jne) ja sageli ilma M-täheta. Laevadel endil oli aga nimi koos numbriga märgitud väikesesse ringi ja seal oli trükitähtedega PAKETA. Suur M paiknes ringi kõrval. Kuigi pole võimatu, et mõnel aastal võis ka eestikeelne vaste olla, fotodele on aga jäädvustunud paraku vaid venekeelne.

Kokkuvõtteks selge on see, et lõpuni pole miski selge. Asendus on toimunud, aga millal ja mis asjaolude tõttu, on tume maa. Lisaks mainitud intsidentidele on võimalik, et mõni juhtum õnnestus avalikkuse eest varju jätta, toimus see siis sõidu ajal või mis iganes asjaoludel. Näiteks on võimalik isegi selline asi, et sügisel laeva kaldapukkidele upitades katkes kraanatross ja alus kukkus kõmaki alla, saades siis mõne korraliku murru. Ühe Venemaal toimunud sarnase juhtumi täpsem kirjeldus on olemas. 4 meetrit lendu ja valmis.

Võib-olla tuleb Edasi-lehtedest ajapikku mõni vihje välja. Mis muidu oleks abiks, on „Raketa-1M” fotod vahemikust 1980-1989 ja „Raketa-3M” fotod 1980-1984, kindlalt dateeritud või vähemalt muu tausta tõttu seostatavaid. Nimelt oli Raketa-Komarovil küljes üks märgatav defekt, mis õige rakursiga fotol paistab hästi kätte. Sõitu see mingil moel ei takistanud ja tema ärakaotamine olnuks tehniliselt raskevõitu. Vähemalt 1979.a. Tartus alustades see defekt küll kedagi ei seganud, miks siis hiljemgi pidanuks?
Kerge trauma jälg on ühel fotol kenasti näha. (väikese lisatähelepanekuna- laeval puudub ka ninaprožektor) Pilt ise on tehtud Kaljo Raua poolt 1979.a. ühel hommikul juuli alguses mere-ja jõelaevastiku töötajate päevale suunatud artikli illustreerimiseks. Esimest korda meil eksponeeritud lk 53. viewtopic.php?f=25&t=9714&start=780
Manus:
1979R23.jpg
1979R23.jpg [ 1.41 MB | Vaadatud 528 korda ]

Ja saigi kokku täitsa paras detektiivilugu. „laevast, mida polnud”, aga tegelikult oli.
Või teiselt poolt vaadates „laev, mis haihtus”, aga ametlikult sõitis.

Vot sihukest stoorit võiks kõikvõimalikes kogukondades levitada. Otselink siinsele leheküljele on ainuvõimalik, nii pikka tekstijoru ei kannata ükski näoraamat välja. Välja võib siis ilmuda nii mõnigi, kes on midagi kuulnud või kellel on soovitud fotosid. See on vist Tartu jõelaevanduse ajaloo suurim müsteerium ja väärib kindlasti lahendamist.
Kui ma aga avastan, et keegi on mingi aja pärast jälle moosivarga kombel salamahti lõigukesi lihtsalt oma nime all järjejutuna vms. välja andnud(sama käib ka Pihkva Raketade, samuti Zarja -2 loo kohta), siis on küll põhjust väga kuri olla.
Kindlasti pole vaja välja tulla fraasidega a´la „ma tegelikult /teadsin/arvasin/ ei välistanud/ seda juba ammu...”. . Aga iga asjalik märkus või vihje on loomulikult väga teretulnud, tuleb see ükskõik kellelt.

edit: algul sai osa juttu topelt, tegin korda
teine edit: Et selgus lõpuks Samolva õnnetuse täpne aastaarv, on see nüüd teksti lisatud ja mõnda lõiku sellega seoses kohendatud


Viimati muutis aurik, 26 Mai, 2020 10:27, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 2:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
:shock: WOW, sellist uudist poleks küll kuidagi osanud oodata.

Huvitav kus seda doonorlaeva hoiustati, vaevalt seda jõesadamast kaugemal hoiti. Samas kesklinnas 27m pikkust kiirlaeva sedasi ära kaotada, et seda siiani kuskile fotole (või mälusoppi) pole jäänud on muidugi omaette müstika. Vaevalt laev enne märkamatuks osandati kui asendus kohale jõudis ja vajalikud tükid käiku läksid. Vähemalt mingil ajal pidid kõik 4 laeva korraga olemas olema. Raketa mitteametlikust ümberehitusest mis kuskil kajastamist ei leidnud võinuks vabalt see jutt tekkida, et üks laevadest tehti ümber, laevnikud teadisd ja omavahel polnud saladus, kuid ametlikult seda tööd kunagi ei toimunud.

Ma katsun seda nüüd natuke seedida ja uuesti enda jaoks lahti mõtesteda, üldiselt esimene variant tundub usutavamana. Raketa-3M(322) tüürilabad 1991a fotol on samasugused/sarnased vanema M tüübi laeva ehk Raketa-1M tüürilabadele. Sama 1991a fotoseeria 1M samas omab juba uuetüübilisi kandilisi tüürilabasid. Kuna Raketa-2M on selleks ajaks juba ära viidud ei saa selles seerias olla muuga tegu kui Raketa-1M ja Raketa-3M laevadega. Pole ilmselt võimatu, et algupärase Raketa-1M tüürilabad läksid selle ümberehituse juures käiku, lisaks muudele fotodel nähtamatutele detailidele. Samuti on raske vastu vaielda sellele, et Raketa-3M omas vööris seda prosektorit, mis mingil põhjusel on 1979a fotol puudu ja Edasi fotol R-453 on tõepoolest 340МЭ isend.

Kas see R-453 vööris vasaku parda "pamperil" (ma ei tea kuidas nende külgedel läbivalt jooksnud äärte õige tehniline nimetus on) olev mõlk on see defekt mida peaks otsima?

Huvitav on muidugi kuidas esimese variandi puhul paberimajandus oleks korda saanud. Juba puhtalt nimevahetus Raketa-3M -> Raketa-1M näiteks, nagu varasemast mäletame nimi pardal = nimi paberites. Oletame, et vaikisid maha ja sellega said pisendada Raketa-1M 1983a õnnestust ja selle ennistamisega kaasnevat paberimäärimist. Ehk puhtlihtsalt sodisid numbrid ringi. Mingi "põhjusega" määrati Raketa-3M natuke töövõimetuks ja talle hakati doonorit otsima. Väga ei usu, et see oli teadlik plaan laevale vaikselt doonor leida ja uuesti käiku võtta, pigem ikkagi puhutjuhuslikult õnnestus selline vangerdus. See tähendaks ka seda, et Raketa-3M -> Raketa-1M ümbernimetamine oleks ainult selle teadmise valguses loogiline olnud. Ilma asendusplaanita oleks ilmselt olnud kergem laev maha kanda ja edasi minna.
Kui doonor kohale hangeldatud, siis Raketa-322, oleks vaikselt vahetanud koha (numbri) Raketa-3M-ga ning peale pisemat parandamist (M tüübiliselks kohandamist) sai selle jälle käiku võtta, sõltuvalt töövõimetusest mis talle määrati oleks ka olnud ennistamine natuke valutum protsess ning keegi poleks ilmselt hakanud täpselt uurima kui kvaliteetselt 340Э sai 340МЭ mudeliks muudetud. See oleks vist kõige vähem pabereid vajanud protsess, tehasenumbreid Tartu Raketade puhul vist väga ei järgitud, kuna kõik olid ümber nimetatud 1-2-3 ja sellest reeglina piisas?
Kuna Raketa-3M oli määratud peamiselt tellimusreiside teenindamiseks, siis liinivedudes ei tohiks olla mingit märkimisväärset auku, ei teeninduses ega laevades. Küll aga peaks vähemalt taastamise perioodiks olema tellimuslaeva saadavuses mingigi auk.

Kerge huumoriga võttes pole imestada Raketa-2M kõige esimesena väsimine, laev sai esimesest päevast saati Peipsi käest juba korralikult peksa, rääkimata sellest mis Narva jõgi temaga 1967a tegi. Ülejäänud laevad said ikkagi päris palju kauem rahulikemal vetel sõita. Pihkvalaste Raketa-143 pidas natuke paremini vastu, aganoh oli tal juba alguses ka natuke rohkem õnne :)

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 9:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Jah, see on absoluutne uudis- ma räägin, et vist kogu jõelaevateema ajaloo suurim.
Mõtlesin veel, et annan vihjeks, et oled ise ühe vasturääkivuse avastanud (70 ja 91 fotod), siis oleksid vast kiirelt jaol olnud.
Ise vaatasin seda prože lugu- 79.a. fotol pole, 85.a. on, vastupidine tundunuks loogilisem.
Jah just see metallvöö mõlk ongi defekt.
Kogu see ümberehitus loogilisemalt võttes pidanuks jääma navigatsioonidevahelisse aega. Ega kõrvalised siis sadamal pilku peal ei hoia, jõel mingit tegevust pole, hea rahulik toimetada, mingid liivakuhjad veel püsti, nende varjus annab keret hoida. Koormakate peale ja kellelgi pole asja. Pole võimatu, et katkist keret hoiti mõnda aega Ropkas, seal veel vähem silmi, aga see eest suur kaarhall. Suvel olnuks nägijaid rohkem. Seepärast mulle 1983.a. õnnetus seletusena hästi ei meeldi. Aga kunagi ehk lekib netti mõni 1983.a. Edasi, kus mainitakse, et tiiburi remont on lõppenud.
Ka üpris korralikus mõõdus "Jaroslavetsite" toomine käis kuidagi vaikselt. Ühtäkki olid nad vees, millal nad kaldale seisma toodi, pole kuidagi jäädvustunud. Ometi tuli neid 70-te lõpust 80-te keskpaigani neli tükki

Tulen korraks nimede juurde tagasi. 80-tel kasutati ekskursioonitellimusplakatite peal isegi nimevariante Raketa (või Rakett) I, II ja III.

"Raketa-2M" puhul on mulle kuidagi ette jäänud, et tema oli kõige sagedamini tavaliste liinisõitude laev, eks sai kõige vähem puhkust. Ekskursioonisõitude edasilükkamine-ärajätmine polnud vast suur probleem, anti teada, et selline lugu ja pakuti mõnd uut aega- eks neid auke ikka hooaja plaani sisse sattus. Või siis järgmisse hooaega. Ülejäänud duo pidi küll 1983.a. kõva vatti saama, aga varumeeskond oli ju võtta.

Nost. Tartus laadis Rainer Napits üles lehekülgi jõesadama 1976.a. sõitude reklaamidest. Sellised brošüürid olid valmis juba eelnevaks sügiseks, sest uue hooaja tellimused käivitusid kohe, kui eelmine sesoon läbi sai. Seal oli isegi sees 1976.a. "Lermontovi" 12-päevaste pakkumine. Otsus laev (esialgu üheks hooajaks) seisma jätta sündis 1975.a. lõpus ja eelreklaamis seetõttu ei kajastu. "Lermontovi" sõidud tuli 1975.a. juba augustis katkestada. Vett laevateel tema jaoks vähevõitu, eks tal oli neid põhjakratsimisi seega parasjagu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 9:50 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Sept, 2009 10:57
Postitusi: 83
aurik kirjutas:
* Kolmas Raketa
Ehitatud Feodossias 1968.a. Ehitusnumber 453. Projekt 340МЭ. ... Alustas sõite nime all „Raketa-3M” Kui esimene Tartu Raketa kaotas sõiduvõime, hakkas liikuma kui „Raketa-1M” , kusjuures tema juures kasutati pärast nimevahetust esimesele Raketale omast värviskeemi.

Kui nüüd vasturääkivused uuesti ette võtta, siis see oleks üks nendest. 1991a fotol on Raketa-3M/322 värvitud klassikalise Raketa-1M värvidesse ning vastupidiselt Raketa-1M kasutab Raketa-3M(2M) värviskeemi. Milleks selline vangerdus teha, kui varasemad aastakümned on hoolikalt üritatud Raketa-1M värviskeem stabiilsena hoida?

_________________
Et oleks raskem!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 10:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2007 15:19
Postitusi: 781
Zoig kirjutas:
aurik kirjutas:
* Kolmas Raketa
Ehitatud Feodossias 1968.a. Ehitusnumber 453. Projekt 340МЭ. ... Alustas sõite nime all „Raketa-3M” Kui esimene Tartu Raketa kaotas sõiduvõime, hakkas liikuma kui „Raketa-1M” , kusjuures tema juures kasutati pärast nimevahetust esimesele Raketale omast värviskeemi.

Kui nüüd vasturääkivused uuesti ette võtta, siis see oleks üks nendest. 1991a fotol on Raketa-3M/322 värvitud klassikalise Raketa-1M värvidesse ning vastupidiselt Raketa-1M kasutab Raketa-3M(2M) värviskeemi. Milleks selline vangerdus teha, kui varasemad aastakümned on hoolikalt üritatud Raketa-1M värviskeem stabiilsena hoida?

Ei või teada. Piisav aeg oli juba möödas, kes see ikka enam vaatab. Laevu võib ju värvida kord nii, kord naa. "R-2M"-ga ju lüke 70-te II poolel tehti. Minu esimene reaktsioon 90.a. värvimuutusele oli nagu see, et värvijad vahetasid purjus peaga kogemata numbrid ära. Aga R-Kusnirovi tiibu ja laternat see ikka ei seleta. R-Komarovile annaks see muidugi seletuse.

Ma puurin peas endamisi oma hõimlasest sadamamehe kolmeaastataguseid meenutusi ja vasturääkivusi. Ta osales ka teise Zarja mahalaadimisel. Too tuli tõesti rongiplatvormil (seda teadsin, seetõttu selle saabumise kohta midagi rohkem ei küsinud) ja mingeid väljaulatuvaid osi tal küljes nagunii pole. Mees oli madrus olnud nii esimesel Zarjal kui Raketal ja ei tahaks uskuda, et ta eri tüüpide vahel vahet ei teinud. Aga 40 aastat hiljem võisid pildid ajus risti minna, seda enam, et rongisõidu ajaks olid aknad laevadel laudadega kinni kaetud. Kui ta aga osales teise Zarja ja Raketa- Kušnirovi mahalaadimisel ning Raketa-Komarov jäi vahele, siis pilt muutub. Siis pidi R-Kušnirov tulema 79 või 80.a lõpus, sest 1981 läks mees uude töökohta. Samas olid uuel töökohal sidemed jõesadamaga, nii et pole jälle võimatu, kui ta hiljem parajal ajal midagi nägema sattus. Pealegi jäid parimad sõbrad sadamasse tööle ja neilt võis üht-teist kuulda....

Kogu lugu on täielik silmamoondus ja ega me siin seda paika panna ei suuda. Vajalik on kõrvalabi. Vajalike fotode väljatulek aitaks ajalist otsimisruumi tunduvalt kitsendada ja seega lihtsamaks teha. Praegune viieaastane auk on selleks liiga sügav.

edit: Niipalju, kui mul on õnnestunud tuulata, on 1963.a. ehitatud vaid kaks M-Raketat (tõsi, mõnede laevade kohta pole projekt teada). Üks neist on leedukate "Aiste" või mis ta nimi nüüd on. Tema ehitusnumbriga on nii, et eri andmebaasides on erinev number, st on lihtsalt topitud tühjadesse kohtadesse ja keegi pole tema tiivanumbrit uurimas käinud. Leedukas on aga 100% originaal M-laev. Teisena on siis kirjas meie esimene Raketa ja et projekt oli nagunii töös, ei näe ikkagi alust arvata, et meile saadeti 60 cm suurema süvise tõttu raskesti sobituvam tavaline Raketa.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 12:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Veebr, 2006 21:12
Postitusi: 309
Asukoht: Tartu
Panen siia juurde ka oma mälust asju. Ehk aitavad,.. aga vb ka tõstatavad uusi küsimusi. Nii. Poiskesena tuiskasin ikka iga hooaeg nii paar-kolm-neli-korda Pihkva vahet. Niipalju, et pärast ei viitsinud enam isegi ja Pihkvas käisime ikka pikemaid "matkugi" tegemas selle lõuna ajaga. Nt käisime hoopis vaaterattaga sõitmas ja vahtisime sealt "Aerofloti" (hmm, nagu Tartuski IL-76) lennukite sabasid. Poodi ei viitsinudki. Seda võimaldas see, et ema hea sõbranna oli sadamas tööl ja keegi nende reiside orgunnija-broneerija-piletimüüja jamidaiganes. Peale saime tavaliselt niimoodi, et ema leppis kokku, et "käime ära", või, et "las lähevad". Hommikul kell 8 olime kohal kai ääres, siis see tädi tuli ise sinna kai äärde ja ütles, et "võta nemad omale peale". Ja nii käisime.
Juba kolmandast klassist mäletan neid sõite. St 78 suve järel läksin 4ndasse ja siis olin juba mitu-mitu korda suvel Pihkvas käinud. Algselt oli kaks, siis tuli kolmas peale. Tavaliselt oli jah kolmas see ekskursiooniliste laev, läks otse Pihkvasse. Kaks (ka üks) esimest panid mingit liini ja siis kolmas (vahel ka kaks) tegid ekskursioone. Nii nagu tuli kolmas, see sama "Komarov" ajaliselt 79 kevad, nii hakkas kohe see ekskursioonidevärk pihta ka koolides. Mäletan, et meil 10. koolis no pea kõik klassid sõitsid korra. Kui kevad tuli ja Raketad vette said, nii see pihta hakkas, parimale sportlikule klassile, parimale vanapaberikogujale klassile, parimale kartulivõtjale klassile jne jne. Käisin nii kooliga, kui suvel ka emaga ja/või vennaga. Selline pauk, kus asi uppuma hakkas ja lastele päästevestid selga aeti oli vähemalt 1 kord 10.kk 1983 8nda klassi lõpetanud lennuga. Meie oma klassiga olime teises masinas ja jõudsime ilusti esimesena koju, aga paralleel, vist oli c.klass, oli ikka eitea kuna alles tulnud. Või olid siis sõidud ikka järjest erinevatel päevadel. Rääkisid, et vesi tuli sisse, lapsed aeti vestidega ninaossa kuivale. Kas nad paigutati ümber teisele, või tulid samaga (?) koju, vat seda enam ei mäleta. Aga ajaliselt pakub see olema sama pauk. Mingi 10.kk klass pani Emajõel kaldasse, ja ka siis oli "pulli saanud, juba Pihkvast olevat mehed täis olnud". No nii koolis rääkisid, et olla sikutatud ja mässatud, ja siis vist keegi taganttulija laevaga olla ikka tühi laev kätte saadud vmt. Või tõsteti lapsed ümber taganttulijale ja siis järgmine päev mindi puksiiri(dega) mässama... Ega enam täpselt ei mäletagi kah. Aga kui nüüd mälu alt ei vea, siis ma ei mäleta ühtegi hooaega, kus terveks hooajaks oleks sõitmas Raketadest kolmest kaks saanud. Seda siis hooaegadel 79 kuni 84. Et kui soov tuli minna, siis ekskursioonilaevale ei pane, aga kaks ülejäänud siis sinna kuskile ikka saab, kas siis Värska või Piirissaaare kaudu. Suviti kui koolid ära kukkusid, siis leiutati kolmandale mujalt asutustest rakendust ja/või uhati ka Mustveesse ja Vasknarva ja Samolvasse. Mäletan, et põhjapoole Emajõest minul Raketadega asja kordagi polnud, aga nad käisid. Keskkooli ajal 84-86 hooaegadel enam ei viitsinudki Pihkvasse minna, ja siis 87 juba sõjaväkke. Aga sellist juttu, et "üks on nüüd pikalt määramata ajaks rivist väljas", ja/või/et "mehed munsterdavad kohe ühe uuesti kokku kolmandaks, et siis laadnam", vat seda ei mäleta. Aga vb naised seda ei arutanudki, ja lapsed seda enam ei pidanud teadma-kuulmagi. See, et see oli Tartus "suur-suur sõjasaladus", vat see küll ei tundu eriti usutav.
btw: ühe Raketa kapten elas meist kaks maja edasi Kastani tänaval, ja vähemalt 82 aastani oleks mingitki moodi naabriteni (meilegi) mingigi jutt mingilgi kujul jõudnud, et kolmest Raketast üks sõideti "pilbasteks", mahakandmisele. Lisaks veel siis teine jutt, et toodi juba uus ja vuntsitakse kokku üles.... Pealegi oleks seda kahelt poolt siis midagigi kuulda olnud.

Täiendused: ema sõbranna töölaud oli minu mäletamist järgi Maaliinis taksopeatuse küljes teisel korrusel mingi a´la "Tartu (jõe)turismibüroo" vmt, aga töökoht oli fikseeritud Tartu sadamas ja tegeles ikka sadama ja ka Ropka sadama asjadega ikka kah vist. Ja siis kui tema meid peale pani, siis mingit piletit me minuteada küll ei ostnud. :D Ja mingi kontakt persoon oli vist ka Pihkva Raketadega.
Seda doonori kasutusele võttu seostaks pigem sellega, et sügisel oli (jällegi) midagi, võeti maha ajutiselt, fikseeriti midagi jama, leiti (või oli juba varem info Komarovi toomiselaadset) Ukrainast uus keha doonoriks, ja siis toodi kohe ära. Talvega vuntsiti ära ja kevadel jälle kolmega edasi. Kuna need olid ka sõjaväe arvestuses, siis tasuks uurida tsiviilkaitsemeestelt. "Aviaatori" kaudu on justkui meeles, et Tartus oli ka vähemalt üks eestlane, äkki tema teaks asjast midagigi?
Värvimisest: siin vb olla lihtsalt see jutt, et kui juba olid kuival, siis värvimisel tehtigi lihtsalt "traditsiooni järgi", ilma "konspiratsiooniteooria" tagamõtteta. Nimetati ümber, värviti nagunii ellingutel, no ja siis keegi otsustaja ütles, et "kui nüüd nr1, siis värvigegi nagu vanasti oli nr1".

Päris mitmed siin Raketadest olevad märkused tekitasid vastuolusid, vaata et kogu teema pilte tuleks uue info valguses üle vaadata.


Viimati muutis Peeter, 13 Mai, 2020 14:27, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 13:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Dets, 2004 23:14
Postitusi: 432
Mina ei tea mida seal tehakse aga kohaloleva tehnika suurusjärk viitab tõsisele põhjusele.


Manused:
muis_GzDc6vT Midagi päästetakse.jpg
muis_GzDc6vT Midagi päästetakse.jpg [ 104.19 KB | Vaadatud 386 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Jõelaevad Emajõel
PostitusPostitatud: 13 Mai, 2020 17:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Veebr, 2006 21:12
Postitusi: 309
Asukoht: Tartu
Raketadest siis veel. Tolle aja tavade järgi oleks sellistest suurematest tehnilistest kaladest tulnud kohe teavitada organeid, pean siin silmas nii Sõjakomissariaati kui ka Tsiviilkaitset. Need asutused PIDID teadma, kui eriarvel oleva tehnika kasutuskõlblikuse/kõlbmatuse kohta oli raport. Nagu ka sõjavägi, nii ka tsiviilkaitse omas laiapõhjalist ülevaadet piirkonnas olevate ressursside kohta, nende koguse ja võimete kohta. Siin oli juba viidet, et teatud töid ka Raketade juures teostati sõjaväe esindajate poolt, või kontrolliti või kinnitati sõjaväe poolt. Ja siit Mati Iila raamatust tsitaat: ".... tsiviilkaitse valdkonna asjatundja, kunagine Tartu linna tsiviilkaitse staabi ülem, ENSV tsiviilkaitse staabi osakonnaülem , Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerija ja Päästeameti peadirektor Kalev Timberg" /tsitaadi lõpp. Lisaks veel infot: ENSV Tsiviilkaitse Staabi Rahvamajanduskaitseosakond- ülem alampolkovnik Kalev Timberg.
Ehk oskaks see mees valgustada asjaolusid? Tema ametkond pidi ju kooskõlastama või kinnitama selle. Iga kalluri või porte ümberehitusest tuli teavitadagi ja taotleda luba/kooskõlastus. Ja nüüd siis nii spetsiifiline (kiir)veetranspordialus lapitakse omaalgatuslikult ja nn "althõlma"? Tšernobõli ajal oli ta veel Tartu tsiviilkaitse pealik paraadil tribüünil.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1382 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 88, 89, 90, 91, 92, 93  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt