www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Aug, 2019 17:47

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 86 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 14:45 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2009 11:06
Postitusi: 144
Pärnu-Peipsi veetee vastu tegelikku huvi tundvatele, mitte lihtsalt järjekordselt "ära panevatele" foorumikasutajatele. Mina, nagu juba paaril korral öeldud, pole selles küsimuses asjatundja. Lisan siiski veidi varem siin juba esitatud viidetele paar uut. 1998 Pärnus välja antud rmt "Merelinn Pärnu", autoreiks Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam ja Aldur Vunk, praeguseks kõik filosoofiadoktorid ajaloo v arheoloogia alal. Lk 58-76, peatükk "Pärnu kui hansalinn", autoriks prof Jüri Kivimäe, kelle kompetentsi loodetavasti ei vaidlusta isegi ilmselt ealiste, kindlasti mööduvate iseärasuste all kannatav Arnold. Kivimäe kinnitab oma tavalisel ettevaatlikul moel, et veetee olemasolu "näib kaudsetel andmetel kindel olevat" (lk 61). Ehk siis: tema on kindel. Viited: Eesti majandusajalugu, I, Tartu, 1937, lk 119; P. v. d. Osten-Sacken 1907, Der Hansehandel mit Pleskau bis zur Mitte des 15. Jahrhunderts. -- Beiträge zur russischen Geschichte, Th. Schiemann zum 60. Geburtstag, Berlin, S. 32; J. Kivimäe 1980, Tartu kaubandusest Venemaaga XVI sajandi esimesel poolel. -- Eesti Loodus, nr 11, lk 696. Kaudse tõendina toob ta kuninganna Kristiinale 1651 esitatud kava veetee taastamiseks; viide: P. Schneider 1914, Pläne zur Schiffbarmachtung des Wasserweges zwischen Pleskau und Pernau. -- SB Pernau, VII, S. 92-116. Mis veel kaarditesse puutub, siis veetee pole mitte ainult Trolli poolt lisatud kaardil, vaid praktiliselt kõikidel piisava detailsusega Eestit esitavatel kaarditel kuni 17. sajandini.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 14:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 17 Jaan, 2008 0:20
Postitusi: 728
Mõned vanad kaardid, kus veetee on märgitud:
http://warandgame.files.wordpress.com/2009/04/livoniae_nova_descriptio_1573-1578.jpg - 16. sajandi lõpust
http://www.einst.ee/culture/II_MMV/img/map.html - 17. sajandi I poolest
http://www.swaen.com/os/Lgimg/24041.jpg - Tundub, et siin on veetee märgitud, ilmselt 16-17. sajand.
http://a7.vox.com/6a00d4143f4d123c7f00e398d1130f0005-500pi - See on igavene kribu, aga tundub, et veetee on olemas.
http://www.balt-hiko.de/karten.php - Sellelt lehelt esimene kaart.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 19:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5085
Tsiteeri:
Kaart on tuntud ja omas ajas asjatundlikult ning siinset geograafiat tundvalt koostatud. Piusa jõgi ning Vastseliina ja Petseri selle suhtes on esitet põhimõtteliselt õieti

Põhimõtteliselt õieti voolas siis Piusa (või mida iganes) lõunapoolt Petserit? Mul on siin näpuvahel "tuntud ja omas ajas asjatundlikult ning siinset geograafiat tundvalt koostatud" Regio teedeatlas 2008, mis näitab, et Rapla kalmistu idaküljest mööda sõites saab Varbola maanteele - jõudu!
:D
Tsiteeri:
Mõnel kodanikul oleks tõesti targem tootva tööga tegelda.

Tegelengi - viimane tootmissaavutus oli Salme viikingilaev :wink:


Viimati muutis Arnold, 22 Nov, 2009 20:08, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 19:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Veebr, 2008 20:34
Postitusi: 802
Asukoht: Tallinn
Ursus kirjutas:
"Merelinn Pärnu", autoreiks Jüri Kivimäe, Aivar Kriiska, Inna Põltsam ja Aldur Vunk, praeguseks kõik filosoofiadoktorid ajaloo v arheoloogia alal. Lk 58-76, peatükk "Pärnu kui hansalinn", autoriks prof Jüri Kivimäe, kelle kompetentsi loodetavasti ei vaidlusta isegi ilmselt ealiste, kindlasti mööduvate iseärasuste all kannatav Arnold. Kivimäe kinnitab oma tavalisel ettevaatlikul moel, et veetee olemasolu "näib kaudsetel andmetel kindel olevat" (lk 61). Ehk siis: tema on kindel.


Kuna raamatus tegeletakse Pärnu upitamisega, siis oleks ka veidi imelik kui autorid selles vastupidist väidaksid :lol:

Aga kordan siis veelkord üle: tänapäeval pole Eestis tõenäoliselt ühtegi tõsiseltvõetavat arheoloogi, kes veetee olemasolu muinasajal (rauaaeg) ja keskaja alguses tõenäoliseks peaksid. Pärnu kandis ja selle jõe vesikonnas vaevalt eriti palju inimesi tollal üldse pesitses. Ning kui veetee oleks tõepoolest eksisteerinud, siis miks pidi Viljandi piirkond suhtlema välismaailmaga läbi Peipsi-Pihkva järve valgala :roll:. Mis tunnustatud ajaloodoktoritesse puutub, siis ei tee tiitel neid veel eksimatuks. Millegipärast ei juleta mõningaid "ajaloo tõdesid" meil siiani avalikult kahtluse alla seada. Kuna suurkujud on ju omalajal need teaduskäibesse toonud. Nimetaksin siinkohal Paul Johansenit, Villem Raami, Harri Moorat etc. Kuigi nüüdseks on näiteks lõplikult kõrvale heidetud nn. Idrisi teooria, väidab mõni ajaloodoktor siiani, et Tallinn (kui asula!!!) eksisteeris juba enne taanlaste tulekut. Seejuures ei tooda oma teooria kinnituseks loomulikult ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti ega fakti. Kas see kõik tähendab siis seda, et nimetatud ajaloodoktoritel ongi oma kraadist tulenev ainuõigus pretendeerida ajaloolisele tõele.

_________________
Käed eemale muinaspärandist!!!

Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Arnoldile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 20:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2009 11:06
Postitusi: 144
Nagu juba oletasin -- ealised iseärasused. Või poolharitlase kompleksid. Olete neid subjekte, kes valju häälega ja võimalike vastuargumentide esitajaid ette lollideks kuulutades räägivad asjust, millest ei tea tegelikult kuraditki. Isiklike solvangute taha peidavad teiesugused omaenda küündimatuse. Kas muudele momentidele seoses selle kaardiga, kui see, kummal pool jõge asub Petseri v kummal pool teed kalmistu, jäi ka aega tähelepanu pöörata? Soovin õnne teadliku elukutsevaliku puhul! Labidas on teile õige tööriist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 20:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5085
Mis teeb Teile valu? Püüdke jõuda põhjuseni ja siis leidke abi! Minu manamine ei aita kindlasti 8)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Arheoloogile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 20:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2009 11:06
Postitusi: 144
Vihastasin siin just Arnoldi infantiilse jutu pärast, nii et palun ette vabandust, kui veidi teravana tundun!
Lugege ikka viidatu enne läbi. Muuhulgas võite avastada, et Teie kolleeg Kriiska (oletan, et tema, aga võin ka eksida) refereerib seal Molvõginit, Leimust ja Tõnissoni, kes näitavad, et Pärnu jõesuu ala eristub muinasaja lõpusajandeil muust Edela-Eestist aardeleidude rohkuselt, jne. Küsimus pole ju ühe v teise doktori tõemonopolis; küsimus on terves hulgas ajaloofaktides, mida ei saa lihtsalt niisama, seepärast et mõnedele arheoloogidele nõnda meeldiks, kõrvale lükata. Iga ajaloolane ei pea olema arheoloog, kuid iga arheoloog võiks ikka olla ka ajaloolane. Mõne mehe arvamusi lugedes v kuulates tekib vägisi mulje, et nad on oma meetodi -- arheoloogia -- lõksu langenud; kaevunud kusagile, kust välja enam suurt ei näe. Ja tean isiklikult siiski üsna mitut Eesti arheoloogi, kes antud teemal ajalooalaste argumentidega nõustuvad v vähemalt ei rutta neid välistama. Tõendid on tõendid. Uurige veidi oma kolleegide arvamusi, võite üllatuda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 21:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Jaan, 2005 17:26
Postitusi: 5085
Tsiteeri:
Kas muudele momentidele seoses selle kaardiga, kui see, kummal pool jõge asub Petseri v kummal pool teed kalmistu, jäi ka aega tähelepanu pöörata?

Piusa jõe kulgemise kohta midagi öeldes isiklikke solvaguid põhjustada ei olnud kindlasti minu mõte. Muudele momentidele saaks keskenduda, kui savijalgadel olev lähteinfo saaks tõendatud. Tänapäevase kaardi näide oli üldistav, mitte konkreetne "kummalt poolt kalmistut" - seda teed pidi ei jõuagi te kusagile, ja seda kosmoseajastul tehtud kaarti kasutades!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arheoloogile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 21:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Veebr, 2008 20:34
Postitusi: 802
Asukoht: Tallinn
Ursus kirjutas:
Vihastasin siin just Arnoldi infantiilse jutu pärast, nii et palun ette vabandust, kui veidi teravana tundun!
Lugege ikka viidatu enne läbi. Muuhulgas võite avastada, et Teie kolleeg Kriiska (oletan, et tema, aga võin ka eksida) refereerib seal Molvõginit, Leimust ja Tõnissoni, kes näitavad, et Pärnu jõesuu ala eristub muinasaja lõpusajandeil muust Edela-Eestist aardeleidude rohkuselt, jne.


Pean Teid kurvastama ning viitan alljärgnevalt Teile vägagi tuttavas raamatus (Eesti aastal 1200) publitseeritud Ivar Leimuse artiklile: "...Samasugust pilti näeme ka Matsalu lahe ääres, kust lähtuvat kaubateed valvas Lihula või Soontagana linnus. Aaretest ürpis tühi on seevastu Pärnu ümbrus (lk. 49) ..." Sama väidab ka Molvõgin!

P.S. Viimastel andmetel on Pärnu ümbrus kohe absoluutselt tühi :wink:

_________________
Käed eemale muinaspärandist!!!

Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Pärnu jõesuu aardeleiud
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 21:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2009 11:06
Postitusi: 144
Tsiteerin:
"9.-10. sajandisse kuuluvad mõned araabia rahad, mida on leitud Tammistest ja mujalt Pärnu linna maa-alalt, ning 11. sajandist pärinevad u 500 siitkandist leitud saksa münti. 12. sajandisse dateeritakse Saugast leitud anglosaksi ja saksa mündid ning nendega koos leitud hõbeehted. 13. sajandist pärineb kolmest rinnalehest ja neljast käevõrust koosnenud leid. Praegusest linnaterritooriumist kaugemalt lisandub siia veel 1902 Võlla mõisa lähedalt leitud 11. sajandi esimesel poolel maetud rikkalik mündiaare. Praeguseks on teada 522 selle peitleiuga seonduvat münti, mida säilitatakse laiali paisatult Peterburis, Pärnus, Tallinnas, Valgas ja Berliinis. Neist üks on gruusia, 74 araabia, 142 bütsantsi ja 305 saksa päritolu. Algselt võis nende arv olla aga märksa suurem. Aare on bütsantsi müntide rohkuse poolest haruldane kogu Ida- ja Põhja-Euroopa kontekstis. (Viide: A. Molvõgin 1994, Die Funde Westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. -- Numismatische Studien, 10, Hamburg, S. 61-63.) Võllast on teateid veel teisestki, araabia dirhemeid sisaldanud leiust. (Viide: I. Leimus 1976. Saare- ja Läänemaa 9.-17. sajandi mündileiud ajalooallikana. Diplomitöö, Tartu, lk 56.) 11. sajandisse dateeruvad ka Pööraverest leitud saksa, anglosaksi ja araabia mündid. (Viide: E. Tõnisson 1962. eesti aardeleiud 9.-13. sajandist. -- Muistsed kalmed ja aarded (Arheoloogiline kogumik, II). Tln, lk 203-204.) ... Aardeleidudelt on Pärnu ümbrus kõige rikkam piirkond kogu Edela-Eestis. See on kindlasti tihenenud kontaktide ja kaubasuhete tähis ning ilmne viide siin paiknenud kaubitsemis- ja sadamakohale."
Ei saa vist väita, et "kohe absoluutselt tühi"? Ja vähemalt minul tekitab muidki mõtteid. Aga mina olen muidugi vaid ajaloolane, mitte õpetet arheoloog.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arheoloogile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 21:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Veebr, 2008 20:34
Postitusi: 802
Asukoht: Tallinn
Ursus kirjutas:
Iga ajaloolane ei pea olema arheoloog, kuid iga arheoloog võiks ikka olla ka ajaloolane.


Arheoloogide ja ajaloolaste vastandamine on vähemasti minu arvates täiesti kunstlik ja mõtetu tegevus!!!

Jah, me kõik teame, et teatud osa ajaloolasi on interpreteerinud ning interpreteerib arheoloogiat ka edaspidi kui pelgalt ajaloo abiteadust. Samas kui suur osa arheolooge ise proovib tõestada enda kardinaalset erinevust “tava” ajaloolastest...Andke andeks, kuid tegemist on ometigi pastakast väljaimetud teoretiseerimisega. Pean silmas mõlemat äärmust.

Tavaliselt väidetakse, et ajalugu uurib ja tõlgendab kirjalikke allikaid, kirjapandud sõnu ning arheoloogia uurimisobjektiks on materiaalne kultuur. St. et ajaloolased loevad ja tõlgendavad kirjalikke tekste, arheoloogid aga materiaalset kultuuri. Samas jätavad teoretiseerijad kahe silma vahele selle, et ka kirjalikud tekstid on osa (materiaalsest) kultuurist, nii et lõppkokkuvõttes uurivad mõlemad, nii arheoloogid kui ka ajaloolased meie minevikku, st. ajalugu.

Parimaid tulemusi saab arheoloog aga ikkagi mõlema allikaliigi – esemete ja dokumentide komplekse kasutamise korral. Kõik sõltub muidugi sellest, et millist perioodi parasjagu uuritakse. Pean silmas üheltpoolt muinasaja uurimist ning teisalt kesk- ja varauusaegset arheoloogiat. Mida ajas kaugemale me tagasi läheme, seda vähem on arheoloogidel võimalik kasutada kirjalikke allikaid ja vastupidi. Kuid kirjalikke allikate ignoreerimine ei tee veel arheoloogist seda päris arheoloogi, vaid pigem kannatab teadustöö kvaliteet.

_________________
Käed eemale muinaspärandist!!!

Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Pärnu jõesuu aardeleiud
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 22:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Veebr, 2008 20:34
Postitusi: 802
Asukoht: Tallinn
Ursus kirjutas:
Tsiteerin:
"9.-10. sajandisse kuuluvad mõned araabia rahad, mida on leitud Tammistest ja mujalt Pärnu linna maa-alalt, ning 11. sajandist pärinevad u 500 siitkandist leitud saksa münti. 12. sajandisse dateeritakse Saugast leitud anglosaksi ja saksa mündid ning nendega koos leitud hõbeehted. 13. sajandist pärineb kolmest rinnalehest ja neljast käevõrust koosnenud leid. Praegusest linnaterritooriumist kaugemalt lisandub siia veel 1902 Võlla mõisa lähedalt leitud 11. sajandi esimesel poolel maetud rikkalik mündiaare. Praeguseks on teada 522 selle peitleiuga seonduvat münti, mida säilitatakse laiali paisatult Peterburis, Pärnus, Tallinnas, Valgas ja Berliinis. Neist üks on gruusia, 74 araabia, 142 bütsantsi ja 305 saksa päritolu. Algselt võis nende arv olla aga märksa suurem. Aare on bütsantsi müntide rohkuse poolest haruldane kogu Ida- ja Põhja-Euroopa kontekstis. (Viide: A. Molvõgin 1994, Die Funde Westeuropäischer Münzen des 10. bis 12. Jahrhunderts in Estland. -- Numismatische Studien, 10, Hamburg, S. 61-63.) Võllast on teateid veel teisestki, araabia dirhemeid sisaldanud leiust. (Viide: I. Leimus 1976. Saare- ja Läänemaa 9.-17. sajandi mündileiud ajalooallikana. Diplomitöö, Tartu, lk 56.) 11. sajandisse dateeruvad ka Pööraverest leitud saksa, anglosaksi ja araabia mündid. (Viide: E. Tõnisson 1962. eesti aardeleiud 9.-13. sajandist. -- Muistsed kalmed ja aarded (Arheoloogiline kogumik, II). Tln, lk 203-204.) ... Aardeleidudelt on Pärnu ümbrus kõige rikkam piirkond kogu Edela-Eestis. See on kindlasti tihenenud kontaktide ja kaubasuhete tähis ning ilmne viide siin paiknenud kaubitsemis- ja sadamakohale."
Ei saa vist väita, et "kohe absoluutselt tühi"? Ja vähemalt minul tekitab muidki mõtteid. Aga mina olen muidugi vaid ajaloolane, mitte õpetet arheoloog.


Mäletan nüüd isegi, et pidin seda tekstiosa lugedes kunagi toolilt maha kukkuma. Kui nüüd Võlla aardeleid kõrvale jätta, mis seostub selgelt Soontaganaga, on tegemist kas inimliku eksimuse või ajaloo võltsimisega. Kaldun pooldama siiski esimest varianti. Tegelikult õudus ruudus: inimesed loevad ja usuvad ning müüdid tekivad...

Asi pole tegelikult ainult aarete levikus, vaid kogu materiaalses kultuuris tervikuna. Ja seda alates I aastatuhande keskpaigast saati. Ridade vahelt lugedes võite veetee küsimuse kohta saada informatsiooni ühest Leimuse ja minu tuna artiklist "Koprad ja hõbe". Midagi oli vist sellest kõigest juttu ka Põltsamaa muuseumi toimetistes.

_________________
Käed eemale muinaspärandist!!!

Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Arnoldile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 22:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2009 11:06
Postitusi: 144
Te lugege oma postitused läbi ja otsustage ise, kellel siin pahameeleks põhjust peaks olema.
Mis Pärnu-Emajõe kunagisse voolusuunda puutub, siis probleem näib sellega olevat mitte ajaloolastel laiemalt, vaid kitsamalt arheoloogidel. Võtan riiulist järjest üldteoseid ja üksikartikleid ning vaatan: oli veetee, oli, ilmselt oli... Otseseid ja kaudseid -- kuid jah, mitte maapõuest välja toodud -- tõendeid on piisavalt. Kaubanduse mahtude kohta, järvede veetasemete kohta, kaarte, Tartu-Viljandi-Pärnu üksteisest sõltuv poliitiline kliendisuhe Vana-Liivimaal ja Hansas. Ning see, mis on -- taas ajalooliselt -- teada veelahkme tekkeloost, lubab väita sama. Nt Friedrich Amelungi arvates ummistusid Tänassilma ja Raudna jõgi alles ajavahemikus 1560-1660. Kui veel Hupeli ajal pääsesid ühe säilitise (1,9 t) raskuse koormaga kaubapaadid suurveega üle veelahkme, siis pool aastatuhandet varem oligi voolusuund alaliselt selline. Tänassilma vana jõesäng on selle tõenduseks. Kui veelahe läbi kaevata, pöörduks Emajõe vool küllap tänapäevalgi teistpidiseks, suurvee ajal on see ju sageli nagunii nõnda.
Nii et veel kord: kui Teile see mõte kohe kuidagi ei meeldi, siis võtke vaevaks vastupidist tõestada. Milleks ma Teid oma esimeses postituses ka üles kutsusin. Kaart aga, mis eilse-tänase sõnavahetuse tekitas, on oma aja kohta väga detailne ja pädev, ka selle osas teisi sildistama hakata oli vähemalt kohatu.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Arheoloogile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 22:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Nov, 2009 11:06
Postitusi: 144
Seda minagi, et pole vaja ajaloolasi ja arheolooge ning nende poolt kasutatavaid tõendeid kunstlikult vastandada. Võite üsna kindel olla, et vähemalt siin Eestis ja meie ajal tegelevad sellega siiski pms arheoloogid.
Minu asi pole arheoloogide eriarvamusi klaarida, tehke seda ikka ise, kuid millele need Võlla ja Pööravere lähemal on -- Pärnu jõele v Soontaganale? Ja kuidas jääb linna enda alalt leitud müntidega? Ja kas Soontaganasse sattusid bütsantsi ja araabia mündid ringi ümber Euroopa (mis pole muidugi välistet)?
Teie Tuna-lugu olen muidugi lugenud, aga otsin üles ja loen veel kord.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Arheoloogile
PostitusPostitatud: 22 Nov, 2009 22:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 29 Veebr, 2008 20:34
Postitusi: 802
Asukoht: Tallinn
Ursus kirjutas:
Seda minagi, et pole vaja ajaloolasi ja arheolooge ning nende poolt kasutatavaid tõendeid kunstlikult vastandada. Võite üsna kindel olla, et vähemalt siin Eestis ja meie ajal tegelevad sellega siiski pms arheoloogid.
Minu asi pole arheoloogide eriarvamusi klaarida, tehke seda ikka ise, kuid millele need Võlla ja Pööravere lähemal on -- Pärnu jõele v Soontaganale? Ja kuidas jääb linna enda alalt leitud müntidega? Ja kas Soontaganasse sattusid bütsantsi ja araabia mündid ringi ümber Euroopa (mis pole muidugi välistet)?
Teie Tuna-lugu olen muidugi lugenud, aga otsin üles ja loen veel kord.


Internetisuhtluses tuleb ette olukordi, kus räägitakse üksteisest mööda. Proovin uuesti:

Mis Võlla kaugusesse või lähedusse puutub, siis tsiteerin veelkord "Eesti aastal 1200": "...Samasugust pilti näeme ka Matsalu lahe ääres, kust lähtuvat kaubateed valvas Lihula või Soontagana linnus. Aaretest ürpis tühi on seevastu Pärnu ümbrus (lk. 49)

Linna enda alalt ega lähinaabrusest pole muinasaegseid aardeid ega ka münte leitud, rääkimata siis muudest jälgedest. Kõigi nende Teie poolt tsiteeritud aardeleidude puhul on tegemist 20. sajandi algusest pärit allikate väärtõlgendamisega, mis on nüüdseks juba aastaid minevik.

Araabia ja bütsantsi mündid sattusid Eesti lääneossa tõepoolest "ringi ümber Euroopa". See osa on münditeadlaste poolt päris hästi lahti seletatud ja tõestatud. Soovitan lugeda näiteks mõnda Ivar Leimuse viimaste aastate suuremat tööd.

Mis arheoloogide ja ajaloolaste vastandamisesse puutub, siis on olukord tegelikult hoopis vastupidine Teie poolt öeldule. Ja nina ajab samuti püsti peaasjalikult "laua taga" ajalugu uuriv seltskond. Kui keskaja arheoloogid võtavad vähemasti Tallinnas arvesse ka ajaloolaste töid, siis ajaloolased ignoreerivad esimesi jätkuvalt. Võtame või näiteks 15. sajandi Tallinna ehitustegevuse lakkamise, mida tegelikult ei toimunud. Või Raekoja platsil eksisteerinud eestlaste 13. sajandi alguse olematu turuplatsi. Aga see kõik läheb juba teemast mööda ja ei tahaks siin arhitektuuri- ja kunstiajaloolasi mustama ka hakata...

P.S. Väike viide Teile, kust oleks võimalik edasi minna: "Juba alates vanemast rauaajast (1.–5. sajandi p. Kr.) moodustas Pandivere kõrgustiku edelaosa koos Türi voorestiku alaga ning lõuna poolt külgneva Põltsamaa-Pilistvere-Võhma piirkonnaga omaette hõimualana tuntud Kesk-Eesti asustustuumiku, millega liitus ka suur osa hilisemast Põhja-Tartumaast ja Põhja-Viljandimaast (Jaanits et al. 1982, 299, 302)".

_________________
Käed eemale muinaspärandist!!!

Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 86 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt