Postitatud: 27 Mär, 2011 22:07
Tegelikult on Euroopa geeniuuringute tulemused juba teada. Ja kirde-eurooplased eristuvad selgesti muudest eurooplastest, kuna nende geenid sisaldavad haplogruppi N3. See haplogrupp on levinud peale selle üle Siberi kuni Jaapanini välja. Pole vist vaja lisada, et see N3 on tüüpiline soomeugrilaste geen.
Euroopas omavad N3 haplogrupi geeni soomlased (58%), leedulased (42%), lätlased (38%), eestlased (34%) ja pôhja-venelased (23%). Ülejäänud idaeurooplastel on seda alla 5%. Lääne-eurooplastel see puudub.
N3 geeni seostatakse otseselt Kunda/Narva ja Kammkeraamika kultuuriga.
Tänapäeva Baltimaade rahvad on selles suhtes kôik kolm geneetiliselt sarnased, et neis on soome-ugri ja balto-slaavi geeni (R1a, nöörkeraamika kultuur) enam-vähem vôrdselt.
Eestlased N3 - 34% / R1a - 32%
Lätlased N3 - 38% / R1a - 40%
Leedulased N3 - 42% / R1a - 38%
Soomlastel on R1a geeni väga vähe (7,5%) ja pôhjavenelastel valdavalt (46%).
Eestlased eristuvad lätlastest-leedulastest vaid tänu algeuroopa geenile I1 (cro-magnon), mida meis on 15%, samal ajal kui meie môlemal lôunanaabril on seda vaid 6% ja idanaabril 5%. Pôhjanaabritel soomlastel on I1 aga teine pôhigeen (28%).
I1 on pôline Pôhjala geen, selle areaal ulatub Briti saartest kuni Valge mereni, eriti suure konsentratsiooniga Skandinaavias (samal alal olid Maglemosi ja Ertebölle kultuurid, mille haudadest on leitud segunenud rassitunnustega koljusid, kelle hulka peaks kuuluma ka meie Tamula ja lätlaste Zveinijeksi koljud). Kôige rohkem on I1 geeni rootslastel (42%), järgnevad norralased (36%), taanlased (31%), soomlased (28%), sakslased (16%) ja eestlased (15%). Ülejäänud eurooplastel näpuotsaga.
Kokkuvôttes on eestlased pôhiosas sellised (lisaks igasugu muud "pahna" 10% ulatuses) :
soome-ugrilased - 34%
baltlased - 32%
pôhjala algasukad - 15%
keldid-germaanid - 8%
Siit ka link, kust saate täpsemat informatsiooni.
http://www.eupedia.com/europe/european_ ... oups.shtml
Isand Corvuse heameeleks siinkohal veidi kirjandust, mis puudutab baltlasi. Vabandan ette, et need on vaid artiklite kogum, kuna internetist kahjuks neid enam täismahus ei leia.
Raisa Denisova "The most ancient population of Latvia".
Ilze Loze "Indoeuropeans in the Eastern Baltics in the view of an archaelogist".
Andrejs Vasks "The cultural and ethnic situation in Latvia during the early and middle Iron Age (1st - 8th century AD)".
Endre Bojtar "L'histoire culturelle des Baltes".
Edgars Mugurevics "Ethnic processes in Baltic-inhabited territories and the emergence of the Latvian Nation in 6th to 16th century AD".
Mindaugas Bertashius "Public space in the graveyard and some reflections of cultural dialogue (Marvele cemetery in the Middle Lithuania from 2nd to 12the century AD)"
Timo Ibsen "The Cemetery of Gross Ottenhagen/Berezovka of the first millenium in former East Prussia"
Marek Dulinicz, Alexandra Rzeszotarska-Nowakiewicz "The similarities between the Finnish (1st century BC to 6th century AD) and Slavic (11th and 12th centuries AD) burials with stone constructions : accident or cultural diffusion?"
Woiciech Nowakowski "Les Baltes et proto-Slaves dans l'Antiquieté".
Sellest kogumikust piisab täiesti, et jôuda selgusele järgmises :
- Kivikalmed domineerisid laialdasel alal Baltikumis, mis kattus Narva kultuuri alaga. Ehk siis rahvad, kes matsid kivikalmeisse olid otsesed Narva kultuuri järglased. Läti kaguosas ning Leedu kesk-ja idaosas (tulevaste latgalite, zhemaiitide jms alal) kivikalmeid ei harrastatud. Keskmise ja noorema rauaaja kivikalmed Masoovias, Padlahhias ja Pripjati ülemjooksul omistatakse slaavlastele.
- Leedu läänerannikul esines nn. Lääne-Leedu kivikalmete kultuur, keda loetakse kurelaste eelkäijaks. Kalmetes esineb nii pôletus-kui laibamatuseid, kusjuures laibamatuste juures on valdavaks nähtuseks see, et koolnud maeti peaga pôhja suunas, mis on iseloomulik just läänemeresoomlastele. Leedu arheoloogias on rannikupiirkonda sisemaast alati eraldi käsitletud, isegi omavahelist sünkrooniat ei eksisteeri.
- Latgalid liikusid üle Väina alates 5. sajandist AD. 9.sajandil olid nad jôudnud Lubana järve piirkonda tänapäeva Latgales, millest pôhjapoole jäid läänemeresoomlaste alad. 13. sajandil leiame nad praeguse Eesti piiri lähedalt, kusjuures tolleaegne Talava maakond oli eesti-latgale segarahvastikuga.
- Kuramaa pôhjatipp (Liivi lahest Venta jôeni) on läbi aegade olnud puhtalt läänemeresoomelik (Vanema ja Ventava maakonnad). Kurelaste muistse vabadusvôitluse ajal olid need maakonnad küll Kuramaa nime all, ent materiaalne kultuur säilis läänemeresoomelikuna.
- Päris-kurelaste alge on ala, mis ulatub Läti-Leedu piirist pôhjas Nemunase jôeni lôunas. Rooma rauaajal hakkasid nad tasapisi pôhja poole liikuma, kuni 13. sajandiks leiame nad Venta jôe ümbrusest. Rooma rauaajal veel oli ala Venta jôest kuni Läti-Leedu piirini suhteliselt tühi, justnagu no man's land. Alates 6. sajandist ilmus sinna kurelaste kutluur.
- Samlandis (Sembia, Aestia) esines Rooma rauaajani nn Dollkeim-Kovrovo kultuur, mis oli üks Lääne-Leedu kivikalmete kultuuri alaliike. Surnuid maeti kas pôletatult vôi pôletamata kiviringidesse, mille keskel asus kivikirst vôi urn. Rooma rauaajast alates on täheldatavad tüüpilised balti môjud (nt. hobusematus). Perioodi lôpus Dollkeim-Kovrovo kultuur hääbus ehkki veel rahvasterände ajastul on tegemist segakultuuriga. Puhtalt baltilikuks (loe: preisilikuks) muutus see piirkond 10-11.sajandil. Dollkeim-Kovrovo rahvas osaliselt assimileerus preislastega, osaliselt liikus pôhja poole (hilisemad skaloovialased Nemunase suudmes, kelle kultuur oli lähedane kurelastega, kuid geograafilisel pôhjusel loeti nad ristisôdade ajal muistsete preislaste hulka).
Seega vôis Tacitus tôepoolest aastal 98 AD rääkida Aestidest kui läänemeresoomlastest, sest baltistus see piirkond alles peale 1.sajandit.
Euroopas omavad N3 haplogrupi geeni soomlased (58%), leedulased (42%), lätlased (38%), eestlased (34%) ja pôhja-venelased (23%). Ülejäänud idaeurooplastel on seda alla 5%. Lääne-eurooplastel see puudub.
N3 geeni seostatakse otseselt Kunda/Narva ja Kammkeraamika kultuuriga.
Tänapäeva Baltimaade rahvad on selles suhtes kôik kolm geneetiliselt sarnased, et neis on soome-ugri ja balto-slaavi geeni (R1a, nöörkeraamika kultuur) enam-vähem vôrdselt.
Eestlased N3 - 34% / R1a - 32%
Lätlased N3 - 38% / R1a - 40%
Leedulased N3 - 42% / R1a - 38%
Soomlastel on R1a geeni väga vähe (7,5%) ja pôhjavenelastel valdavalt (46%).
Eestlased eristuvad lätlastest-leedulastest vaid tänu algeuroopa geenile I1 (cro-magnon), mida meis on 15%, samal ajal kui meie môlemal lôunanaabril on seda vaid 6% ja idanaabril 5%. Pôhjanaabritel soomlastel on I1 aga teine pôhigeen (28%).
I1 on pôline Pôhjala geen, selle areaal ulatub Briti saartest kuni Valge mereni, eriti suure konsentratsiooniga Skandinaavias (samal alal olid Maglemosi ja Ertebölle kultuurid, mille haudadest on leitud segunenud rassitunnustega koljusid, kelle hulka peaks kuuluma ka meie Tamula ja lätlaste Zveinijeksi koljud). Kôige rohkem on I1 geeni rootslastel (42%), järgnevad norralased (36%), taanlased (31%), soomlased (28%), sakslased (16%) ja eestlased (15%). Ülejäänud eurooplastel näpuotsaga.
Kokkuvôttes on eestlased pôhiosas sellised (lisaks igasugu muud "pahna" 10% ulatuses) :
soome-ugrilased - 34%
baltlased - 32%
pôhjala algasukad - 15%
keldid-germaanid - 8%
Siit ka link, kust saate täpsemat informatsiooni.
http://www.eupedia.com/europe/european_ ... oups.shtml
Isand Corvuse heameeleks siinkohal veidi kirjandust, mis puudutab baltlasi. Vabandan ette, et need on vaid artiklite kogum, kuna internetist kahjuks neid enam täismahus ei leia.
Raisa Denisova "The most ancient population of Latvia".
Ilze Loze "Indoeuropeans in the Eastern Baltics in the view of an archaelogist".
Andrejs Vasks "The cultural and ethnic situation in Latvia during the early and middle Iron Age (1st - 8th century AD)".
Endre Bojtar "L'histoire culturelle des Baltes".
Edgars Mugurevics "Ethnic processes in Baltic-inhabited territories and the emergence of the Latvian Nation in 6th to 16th century AD".
Mindaugas Bertashius "Public space in the graveyard and some reflections of cultural dialogue (Marvele cemetery in the Middle Lithuania from 2nd to 12the century AD)"
Timo Ibsen "The Cemetery of Gross Ottenhagen/Berezovka of the first millenium in former East Prussia"
Marek Dulinicz, Alexandra Rzeszotarska-Nowakiewicz "The similarities between the Finnish (1st century BC to 6th century AD) and Slavic (11th and 12th centuries AD) burials with stone constructions : accident or cultural diffusion?"
Woiciech Nowakowski "Les Baltes et proto-Slaves dans l'Antiquieté".
Sellest kogumikust piisab täiesti, et jôuda selgusele järgmises :
- Kivikalmed domineerisid laialdasel alal Baltikumis, mis kattus Narva kultuuri alaga. Ehk siis rahvad, kes matsid kivikalmeisse olid otsesed Narva kultuuri järglased. Läti kaguosas ning Leedu kesk-ja idaosas (tulevaste latgalite, zhemaiitide jms alal) kivikalmeid ei harrastatud. Keskmise ja noorema rauaaja kivikalmed Masoovias, Padlahhias ja Pripjati ülemjooksul omistatakse slaavlastele.
- Leedu läänerannikul esines nn. Lääne-Leedu kivikalmete kultuur, keda loetakse kurelaste eelkäijaks. Kalmetes esineb nii pôletus-kui laibamatuseid, kusjuures laibamatuste juures on valdavaks nähtuseks see, et koolnud maeti peaga pôhja suunas, mis on iseloomulik just läänemeresoomlastele. Leedu arheoloogias on rannikupiirkonda sisemaast alati eraldi käsitletud, isegi omavahelist sünkrooniat ei eksisteeri.
- Latgalid liikusid üle Väina alates 5. sajandist AD. 9.sajandil olid nad jôudnud Lubana järve piirkonda tänapäeva Latgales, millest pôhjapoole jäid läänemeresoomlaste alad. 13. sajandil leiame nad praeguse Eesti piiri lähedalt, kusjuures tolleaegne Talava maakond oli eesti-latgale segarahvastikuga.
- Kuramaa pôhjatipp (Liivi lahest Venta jôeni) on läbi aegade olnud puhtalt läänemeresoomelik (Vanema ja Ventava maakonnad). Kurelaste muistse vabadusvôitluse ajal olid need maakonnad küll Kuramaa nime all, ent materiaalne kultuur säilis läänemeresoomelikuna.
- Päris-kurelaste alge on ala, mis ulatub Läti-Leedu piirist pôhjas Nemunase jôeni lôunas. Rooma rauaajal hakkasid nad tasapisi pôhja poole liikuma, kuni 13. sajandiks leiame nad Venta jôe ümbrusest. Rooma rauaajal veel oli ala Venta jôest kuni Läti-Leedu piirini suhteliselt tühi, justnagu no man's land. Alates 6. sajandist ilmus sinna kurelaste kutluur.
- Samlandis (Sembia, Aestia) esines Rooma rauaajani nn Dollkeim-Kovrovo kultuur, mis oli üks Lääne-Leedu kivikalmete kultuuri alaliike. Surnuid maeti kas pôletatult vôi pôletamata kiviringidesse, mille keskel asus kivikirst vôi urn. Rooma rauaajast alates on täheldatavad tüüpilised balti môjud (nt. hobusematus). Perioodi lôpus Dollkeim-Kovrovo kultuur hääbus ehkki veel rahvasterände ajastul on tegemist segakultuuriga. Puhtalt baltilikuks (loe: preisilikuks) muutus see piirkond 10-11.sajandil. Dollkeim-Kovrovo rahvas osaliselt assimileerus preislastega, osaliselt liikus pôhja poole (hilisemad skaloovialased Nemunase suudmes, kelle kultuur oli lähedane kurelastega, kuid geograafilisel pôhjusel loeti nad ristisôdade ajal muistsete preislaste hulka).
Seega vôis Tacitus tôepoolest aastal 98 AD rääkida Aestidest kui läänemeresoomlastest, sest baltistus see piirkond alles peale 1.sajandit.