Tuleb nüüd Olympose kõrguselt alla ja seletab selle lihtinimesele arusaadavaks. Kui just muidugi pole tegu olukorraga, kus banaalse erudeerituse seisukohalt võib indiviid ignoreerida abstraktse mõtte kriteeriumit.Objektiivsuse all pean silmas näiteks pisikest antropoloogilist pilguheitu tänastele kiviaja ja pronksiajastu lastele. Nende keskmine eluiga ennem kontakte tänaste "avastajatega" peaks olema ju kergelt tuvastatav?
Hammaste tervishoiust keskajal
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
http://en.wikipedia.org/wiki/Doryphoroscorvus kirjutas: Ainult niipalju veel Kreekast, et see arvatavasti Heraklese kuju, mille wudu postitas, on kindlasti Rooma ajastust pärit (ja palju-palju hiljem on tema kallal ka kõvasti tööd tehtud elik tema originaalkonditsiooni on raske isegi hinnata - pakun välja, et pea on lisatud juba renessansi- või barokkajastul nagu ka lõdvalt rippuv käsi jpm. Kusjuures pea on kindlasti ka Rooma ajast. Nimelt on meil vist tegu Augustusega )
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
See aga meenutab tonaalsuselt http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=28920245Päriselt on aga Kalman "käidelnud" rohkem kui ühte skeletti ning oma arvamuses tugineb ta ka muudele varasematele uurimustele (nagu ka Lang). Kõlbab tema arvamus asjas sees olevatele inimestele ilma remarkideta, peaks ju meiesugusted jumbud, kel sisuliselt midagi tõeliselt objektiivset vastuväiteks pole, vast ikka ka nõustuma?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... D=32184609
Tänapäeval juhtub suht harva, et surijal on hambad kõik suus ja ilusti-kenasti rivis ka.
Tänapäeval juhtub suht harva, et surijal on hambad kõik suus ja ilusti-kenasti rivis ka.
TÕDEONAJATÜTAR
Minul isiklikud tähelepanekud sellisel hulgal puuduvad, et üldistusi teha, seega küsisin targematelt järele. Keskajal olid hambad kehvakesed, mitmetes uuritud matusekompleksides ulatub üle 15 aastaste nakatumine kaariesesse üle 70 % . Küll on häid hambaid näha tunduvalt varasematest aegadest kui 12. saj., aga mida ajas kaugemale, seda vähem on vastavat materjali leitud mida uurida.Tõesti, ei maksa. Minu tähelepanekud põhinevad siiski oma silmaga v fotode vahendusel nähtud kümnete ja kümnete keskajast pärit kolpade kvaliteetsel hammastikul.
Seega on väide keskaja inimese headest hammastest puhas müüt, mida ei toeta uurimistulemused.
Piiritus on vanarahva tarkuste kohaselt aidanud väga mitmete haavade ja põletike leevendamisel. Kas on võimalik, et piiritusega suu loputamine väldiks mingil määral bakterite siginemist hammastel ja aitaks neid korras hoida? Ise olen veel kuulnud, et puusöega hammaste hõõrumine ja veega loputamine aitas neid valgeks saada, aga vaevalt see ka hammaste tervisele kuidagi tervendavalt mõjus.
Clamant et illi, gaudentes in Tarapitha suo.
Lihtsalt kommentaariks: olen viibinud mõnes Aafrika riigis, kus ka tänapäeval on peamiseks mureks ninaesise kindlustamine kuid hammaste eest kannavad nad kenasti hoolt.
Vahendiks mingi puu või põõsa (ei mäleta enam nime) oksake, mis otsast puruks tambitud, seda nad siis närivad (nagu nätsu) ja vahel ka nühivad hambaid (nagu hambaharjaga).
Minu loogika ütleb, et pole mingit alust arvata, et meite esivanematel--olgu siis keskajal või varasematel aegadel--ei olnud taolisi teadmisi ja/või harjumusi, sest-- hinnas oli TERVE JA TUGEV inimene.
Vahendiks mingi puu või põõsa (ei mäleta enam nime) oksake, mis otsast puruks tambitud, seda nad siis närivad (nagu nätsu) ja vahel ka nühivad hambaid (nagu hambaharjaga).
Minu loogika ütleb, et pole mingit alust arvata, et meite esivanematel--olgu siis keskajal või varasematel aegadel--ei olnud taolisi teadmisi ja/või harjumusi, sest-- hinnas oli TERVE JA TUGEV inimene.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist