Kärla Lihulinn
-
- Uudistaja
- Postitusi: 13
- Liitunud: 03 Apr, 2010 3:08
- Kontakt:
Kärla Lihulinn
Tervist, foorumlased!
Mida on teada Kärla Lihulinnast? Kas seal on tehtud mingeidki väljakaevamisi? Huvitab see teema seetõttu, et see ala kuulub mu suguvõsale otseselt ja minu juured ulatuvad sinna. Lihulinn sai oma nime vanem Lihu-Lehho järgi. Hetkel tegelen genealoogiaga ja proovin täita oma suguvõsa lüngad uurides kirikuraamatuid. vanemad sugulased on rääkinud, et mu esivanemad osalesid otseselt Sigtuna võtmises 1187. aastal ja kuna Lihulinna maa-ala on kokku 81 hektarit, siis pidi see maa juu läänistatud olema kesk-ajal, kuidas muidu see sai 20. sajandi alguseni püsida tervikuna, siiamaani on enam vähem tervik, muidugi on ka riik võtnud matti sealt. Lihulinn kui perenimena on tänapäevani säilinud ja nad kõik on pärit sealtkandist, seega kõik sellenimelised on mu sugulased, kuid jahm, hetkel proovin teada saada täpsemalt , mis pidi.
Kuna siin foorumis käidi välja väide, et paljud Saaremaa vanemad tehti vasalliks, siis kust oleks mõttekam otsida Saaremaa vasallide nimekirja, kas üldse võib see kuskil kirjas olla? Kas keegi eesti ajaloolastest on seda teemat käsitlenud?
Mida on teada Kärla Lihulinnast? Kas seal on tehtud mingeidki väljakaevamisi? Huvitab see teema seetõttu, et see ala kuulub mu suguvõsale otseselt ja minu juured ulatuvad sinna. Lihulinn sai oma nime vanem Lihu-Lehho järgi. Hetkel tegelen genealoogiaga ja proovin täita oma suguvõsa lüngad uurides kirikuraamatuid. vanemad sugulased on rääkinud, et mu esivanemad osalesid otseselt Sigtuna võtmises 1187. aastal ja kuna Lihulinna maa-ala on kokku 81 hektarit, siis pidi see maa juu läänistatud olema kesk-ajal, kuidas muidu see sai 20. sajandi alguseni püsida tervikuna, siiamaani on enam vähem tervik, muidugi on ka riik võtnud matti sealt. Lihulinn kui perenimena on tänapäevani säilinud ja nad kõik on pärit sealtkandist, seega kõik sellenimelised on mu sugulased, kuid jahm, hetkel proovin teada saada täpsemalt , mis pidi.
Kuna siin foorumis käidi välja väide, et paljud Saaremaa vanemad tehti vasalliks, siis kust oleks mõttekam otsida Saaremaa vasallide nimekirja, kas üldse võib see kuskil kirjas olla? Kas keegi eesti ajaloolastest on seda teemat käsitlenud?
Michelsohn
Re: Kärla Lihulinn
Kui Vikipeediat uskuda, siis teaduslikke väljakaevamisi pole seal tehtud. Seal pole küll allikat toodud, kuid tean, et selle artikli autor on mingit raamatut vms kasutanud põhjana.Kas seal on tehtud mingeidki väljakaevamisi?
Lihulinn sai oma nime vanem Lihu-Lehho järgi.
On see teada?
Kui kaugele tagasi oled ajas jõudnud?Hetkel tegelen genealoogiaga ja proovin täita oma suguvõsa lüngad uurides kirikuraamatuid.
Seda ei maksa esialgu tõsiselt võtta.Vanemad sugulased on rääkinud, et mu esivanemad osalesid otseselt Sigtuna võtmises 1187. aastal
Lihulinna maa-ala on kokku 81 hektarit, siis pidi see maa juu läänistatud olema kesk-ajal, kuidas muidu see sai 20. sajandi alguseni püsida tervikuna.
Millisest ajast on Lihulinna maa-ala sinu suguvõsa omanduses/kasutuses?
-
- Uudistaja
- Postitusi: 13
- Liitunud: 03 Apr, 2010 3:08
- Kontakt:
Re: Kärla Lihulinn
medal kirjutas:Lihulinn sai oma nime vanem Lihu-Lehho järgi.
On see teada?
Taaskord pean tõdema, et väide põhineb vanemate sugulaste jutule.
Hetkel alles 1830.dateni, kuna alles eelmine kuu alustasin kirikuraamatute uurimist.medal kirjutas:Kui kaugele tagasi oled ajas jõudnud?Hetkel tegelen genealoogiaga ja proovin täita oma suguvõsa lüngad uurides kirikuraamatuid.
medal kirjutas:Seda ei maksa esialgu tõsiselt võtta.Vanemad sugulased on rääkinud, et mu esivanemad osalesid otseselt Sigtuna võtmises 1187. aastal
Loomulikult ei tasu võtta, kuigi tundub põnev:)
Kahjuks ei ole veel jõudnud uurida vakuraamatuid, mis tõendaksid, et see maavaldus oleks ka keskajal olnud suguvõsa käes, kuigi vanemad sugulased on seda kinnitanud. Tõenäoliselt on need vakuraamatud Tartus Rahvusarhiivis, siis tuleb seda üks kord külastada.medal kirjutas:Lihulinna maa-ala on kokku 81 hektarit, siis pidi see maa juu läänistatud olema kesk-ajal, kuidas muidu see sai 20. sajandi alguseni püsida tervikuna.
Millisest ajast on Lihulinna maa-ala Sinu suguvõsa omanduses/kasutuses?
Michelsohn
Meie tingimustes keskajani kirjalike allikate abil kahjuks ei saa (ainult mõned üksikud erandid - Koguva vabatalupojad näit.). Talude ajalugu enne perekonnanimede panekut saab jälgida, aga kas talu asustas sama suguvõsa või läks see vahepeal teiste kätte, ei ole kindel. Muinasaja ja varase keskaja kohta jäävad ainult müüdid (tekkinud enamasti hilja - 19. saj. kirjasõna mõjul). Elav pärimus ei ulatu meil katkust ja Põhjasõjast kaugemale eriti - polnud eriti kedagi enam, kes oleks mäletanud.
Re: Kärla Lihulinn
Ära usu Vikipeediat 1984. (E. Tõnisson ja Ü. Tamla) ning 1995. aastal (J. Peets) toimusid seal arheoloogilised proovikaevamised ning 1992. aastal ka geoarheoloogilised uuringud (vt. lähemalt Eesti Muinaslinnad 2008)medal kirjutas:Kui Vikipeediat uskuda, siis teaduslikke väljakaevamisi pole seal tehtud. Seal pole küll allikat toodud, kuid tean, et selle artikli autor on mingit raamatut vms kasutanud põhjana.Kas seal on tehtud mingeidki väljakaevamisi?
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Re: Kärla Lihulinn
Kusjuures tundub, et allikana on kasutatud 1983. aastal ilmunud "Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised", mistõttu polegi hiljem toimunud kaevamisi mainitud. Parandan selle Vikipeedias ära.Arheoloog kirjutas:Ära usu Vikipeediat 1984. (E. Tõnisson ja Ü. Tamla) ning 1995. aastal (J. Peets) toimusid seal arheoloogilised proovikaevamised ning 1992. aastal ka geoarheoloogilised uuringud (vt. lähemalt Eesti Muinaslinnad 2008)
-
- Uudistaja
- Postitusi: 13
- Liitunud: 03 Apr, 2010 3:08
- Kontakt:
Tekkis küsimus, et kui suures ulatuses mõjutasid katkud Saaremaad ja mis on kõige vanemad dokumendid, mis kirjeldaks või kus oleks kirjas mingilgi määral talud, vasallid vms? Kui koju saarde satun, siis tuleb ka Saaremaa Muuseumisse põigata.Jaanus2 kirjutas:Meie tingimustes keskajani kirjalike allikate abil kahjuks ei saa (ainult mõned üksikud erandid - Koguva vabatalupojad näit.). Talude ajalugu enne perekonnanimede panekut saab jälgida, aga kas talu asustas sama suguvõsa või läks see vahepeal teiste kätte, ei ole kindel. Muinasaja ja varase keskaja kohta jäävad ainult müüdid (tekkinud enamasti hilja - 19. saj. kirjasõna mõjul). Elav pärimus ei ulatu meil katkust ja Põhjasõjast kaugemale eriti - polnud eriti kedagi enam, kes oleks mäletanud.
Viimati muutis michelsohn, 08 Apr, 2010 0:35, muudetud 1 kord kokku.
Michelsohn
Ei ole nende vasallidega küll eriti kursis, aga mingeid toredaid ammendavaid nimekirju ei tasu vist otsida. Vasallid esinevad erinevates allikates teatud valduste omanikena, nende eesti päritolu kohta on vaid oletused enamasti, kui just mõni varasem vasall eriti imeliku nimega ei ole. Aga varsti on kõigil ühesugused saksapärased nimed. Talude ajalugu saab hingeloenditest, aga kas seal üles loetud inimesed on kõik sama suguvõsa liikmed, ei ole kindel. Kui perel ei olnud lapsi või suri välja/aeti mujale - siis anti talu teistele. Inimesi nimetatakse ikka talu nime järgi, nagu ennegi. Katk ja sõjad puudutasid Saaremaad küll vähem, ometi ei ole rahvaluule kogujad saanud sealt 19. saj. eriti vanemat ja täpsemat pärimust kui mujalt. Rootsi kunni lood kisuvad juba muinasjutuks, varasemast ei maksa rääkida. Kui rahvast jäigi rohkem alles, kasutati teda tühjaks jäänud alade asustamiseks mandril. Päris suur osa eestlasi põlvneb saarlastest. Kõigepealt tasuks suguvõsa kirikuraamatutest selgeks teha. Saab teha seda internetist Saaga vahendusel - Rahvusarhiivi lehelt peaks selle leidma. Hoiatus - kirikuraamatud on saksa keeles ja gooti kirjas, aga kui teha teatud sõnad endale selgeks, mida pole palju, siis harjub neid nägema. Kui kirikuraamatuid enam ei ole, siis edasi minevikku hingeloenditega. Paremal juhul jõuab kindlate esivanematega kuhugi Rootsi aja lõppu.
-
- Uudistaja
- Postitusi: 13
- Liitunud: 03 Apr, 2010 3:08
- Kontakt:
Olen põhikoolis õppinud saksa keelt, niiet sellega saab hakkama, kuid jahm, selle gooti kirja veerimine on ikka kunst omaette, kuid saab hakkama.Jaanus2 kirjutas:Ei ole nende vasallidega küll eriti kursis, aga mingeid toredaid ammendavaid nimekirju ei tasu vist otsida. Vasallid esinevad erinevates allikates teatud valduste omanikena, nende eesti päritolu kohta on vaid oletused enamasti, kui just mõni varasem vasall eriti imeliku nimega ei ole. Aga varsti on kõigil ühesugused saksapärased nimed. Talude ajalugu saab hingeloenditest, aga kas seal üles loetud inimesed on kõik sama suguvõsa liikmed, ei ole kindel. Kui perel ei olnud lapsi või suri välja/aeti mujale - siis anti talu teistele. Inimesi nimetatakse ikka talu nime järgi, nagu ennegi. Katk ja sõjad puudutasid Saaremaad küll vähem, ometi ei ole rahvaluule kogujad saanud sealt 19. saj. eriti vanemat ja täpsemat pärimust kui mujalt. Rootsi kunni lood kisuvad juba muinasjutuks, varasemast ei maksa rääkida. Kui rahvast jäigi rohkem alles, kasutati teda tühjaks jäänud alade asustamiseks mandril. Päris suur osa eestlasi põlvneb saarlastest. Kõigepealt tasuks suguvõsa kirikuraamatutest selgeks teha. Saab teha seda internetist Saaga vahendusel - Rahvusarhiivi lehelt peaks selle leidma. Hoiatus - kirikuraamatud on saksa keeles ja gooti kirjas, aga kui teha teatud sõnad endale selgeks, mida pole palju, siis harjub neid nägema. Kui kirikuraamatuid enam ei ole, siis edasi minevikku hingeloenditega. Paremal juhul jõuab kindlate esivanematega kuhugi Rootsi aja lõppu.
Michelsohn
suulise pärimuse pikkus
Püsiva asustusega piirkondades, mis pole jäänud kunagi tühjaks ei sõdade ega katku tagajärjel, tehtud uuringute põhjal väidavad teadlased, et rahva mälu ulatub 300 aasta tagusesse aega. Mis juhtub suulise pärimuse teel edasi antud 300 aasta taguste sündmustega, ei mäleta. Võimalik, et vanemaid sündmusi vanaema juttudes enam ei kajastatud. Välja arvatud juhud kui oli tegu mingi erakordse sündmusega, meteoriidid, maavärinad jne. Kui jutustaja ajal oli looduses mingi kindel objekt olemas, võis see leida kajastust vanaema õhtujuttudes. Kuid sealgi lisas iga jutustaja üha rohkem romantikat ja kujundas sündmust oma suva järgi. Seega, mida kaugemasse aega ulatub rahvapärimus, seda vähem fakte me sealt leiame.
Meie oludes tähendab see seda, et Põhjasõda on periood, mis lõpetab vanakeste mälestused. Vanemat aega puudutavad rahvapärimused, mis paigutavad ühe või teise sündmuse kindlasse asukohta, ei maksa võtta tõsiselt. Isegi kohanimed võivad, kuid ei pruugi muutuda.
Meie oludes tähendab see seda, et Põhjasõda on periood, mis lõpetab vanakeste mälestused. Vanemat aega puudutavad rahvapärimused, mis paigutavad ühe või teise sündmuse kindlasse asukohta, ei maksa võtta tõsiselt. Isegi kohanimed võivad, kuid ei pruugi muutuda.
Jah, Liivi- ja Põhjasõjast pääses Saaremaa küll oluliselt kergemalt kui manner, küll aga mitte 1710. aasta katkust. Saaremaad tabas see epideemia kohe õite rängalt. Ei ole praegu küll aega järgi uurida, kuid mälu järgi jäi vist näiteks Kaarma kihelkonnas koguni 3/4 taludest täiesti inimtühjaks. Ühesõnaga, häving oli täielik ja rohkemgi veel.Jaanus2 kirjutas:Katk ja sõjad puudutasid Saaremaad küll vähe
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
-
- Uudistaja
- Postitusi: 13
- Liitunud: 03 Apr, 2010 3:08
- Kontakt:
Samas ei pruugi need inimesed suguluses olla seal varem või hiljem elanud isikutega.michelsohn kirjutas:Inimesi nimetatakse ikka talu nime järgi, nagu ennegi.
Pealegi olen uurinud ühe enda suguvõsaga seotud küla ajalugu ja talunimed ei ole nii püsivad kui võiks arvata. Tühjaksjäämise ja uute omanike saabumisega vahetus tihti ka nimi.
Kui ei nimetatagi talu järgi, siis nimetatakse isa järgi. On näit. Jüri Andres ja tema poeg on Andrese Mihkel. Aga kui nüüd tuleb jõnks sisse ja tallu tuleb juhuslikult uus Mihkel (eestlaste nimevalik ei ole kuigi suur), siis on ka tema poeg näit. Mihkli Jüri. Sellepärast on aeg enne perekonnanimede panekut veidi problemaatiline. Katkestused võivad olla näha, aga võivad ka mitte olla.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist