Tsitaat Postimehe artiklist, kus juttu praegu Valjalas toimuvatest väljakaevamistest:
Niipalju kui olen juhtunud tarku raamatuid lugema, on mulje jäänud, et vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele oligi inimese pikkus 11-13 sajandi paiku tänapäevaga võrreldav ja alles hilisel keskajal langes see allapoole, saavutades väidetavalt kulminatsiooni 18 sajandil. Sealtmaalt olevat see taas vaikselt tõsuma hakanud, kusjuures eriti möödunud sajandi jooksul.Tervikuna säilinud skelettidelt mõõdeti kahe naise pikkuseks 157 ja 169 cm ning ühe mehe pikkuseks 180 cm, mis oli tolle aja kohta üpriski pikk.
See teema on huvi pakkunud poisikesest saati, kui sai imestatud, et vaid sadakond aastat tagasi kirjutatud ilukirjanduslikes teostes kirjeldati 180 cm pikka selli kui silmatorkavat pikka isikut.
Oskab keegi mingeid andmeid tuua, kuidas siis keskmise kasvuga tegelikult erinevatel ajastutel lood olid- olgu siis meil või mujal, viikingi-või keskajal, Vanas-Roomas või 18 sajandi Eesti aladel jne?