See maavärk ei anna mulle ikka eriti rahu.... Miskid pisut minu arvamust toetavad leheküljed leidsin, aga et seal viitamistega probleem, siis corvus vaevalt neid tõsiselt võtab...
http://wapedia.mobi/et/Maakeel
http://wapedia.mobi/et/Maavald
Muinastee Rävalast Saaremaale - KEILA JÕE MUISTNE NIMI?
Ma endiselt heidan meie esivanematele ette et nad koos muu nänniga kirjaoskust sisse ei importinud...
Venelastel on tänu letopissidele oma ajaloost ja olmest märgatavalt parem arusaam. Ma üldse ei ei imestaks kui ühiskondlikult olnuks tollane läänemeresoomlaste elukorraldus umbes samamoodi organiseeritud kui Novgorodi Vabariigis. A la vanemad valiti miskitel kärajatel. Ainult et jah, erinevalt Novgorodi riigist ei olnud siin kandis tsentraliseeritud võimukeset. Segane see tollane värk.
Venelastel on tänu letopissidele oma ajaloost ja olmest märgatavalt parem arusaam. Ma üldse ei ei imestaks kui ühiskondlikult olnuks tollane läänemeresoomlaste elukorraldus umbes samamoodi organiseeritud kui Novgorodi Vabariigis. A la vanemad valiti miskitel kärajatel. Ainult et jah, erinevalt Novgorodi riigist ei olnud siin kandis tsentraliseeritud võimukeset. Segane see tollane värk.
Et siis maakonna lambad veristasid vaese Ingvari ära 
Samas sa kõrvutad landsfolk ja Sysla kind, neist esimene aga tähendab tõenäoliselt maarahvast, teine võib-olla Maarahvast.
Aga mida Sysla tähendab? Jäi sõnaraamatust silma tegema/saama ning töö/teenindus/piirkond. Ükski nagu väga ei sobi mingi piirkonna elanike iseloomustama. Sysla tähendab veel piirkonna alamvormina piiskopi hallatavat territooriumi. Ehk siis piiskopkonna rahvas? Pärast 1228 aastat võiks ju sobida, aga enne seda praegune ajalookäsitlus ei loe Lääne-eestlasi ühegi piiskopkonna alluvateks....Ynglingatal Yngvari surma kirjeldusega peaks olema 9 sajandist. Kui see nüüd muidugi ei ole võltsing, nagu mõned kurjad keeled väidavad.
Eistneskr nii palju, kui ma aru saan peaks tähendama Eist -ist pärit olevaid. Samas Eist ei tähenda Vana-Islandis Ida. Äkki peabki nõutuma, et eestlased olid täiesti eneseteadlikud ka 1000 ja enam aastat tagasi hmm...
Samas sa kõrvutad landsfolk ja Sysla kind, neist esimene aga tähendab tõenäoliselt maarahvast, teine võib-olla Maarahvast.
Aga mida Sysla tähendab? Jäi sõnaraamatust silma tegema/saama ning töö/teenindus/piirkond. Ükski nagu väga ei sobi mingi piirkonna elanike iseloomustama. Sysla tähendab veel piirkonna alamvormina piiskopi hallatavat territooriumi. Ehk siis piiskopkonna rahvas? Pärast 1228 aastat võiks ju sobida, aga enne seda praegune ajalookäsitlus ei loe Lääne-eestlasi ühegi piiskopkonna alluvateks....Ynglingatal Yngvari surma kirjeldusega peaks olema 9 sajandist. Kui see nüüd muidugi ei ole võltsing, nagu mõned kurjad keeled väidavad.
Eistneskr nii palju, kui ma aru saan peaks tähendama Eist -ist pärit olevaid. Samas Eist ei tähenda Vana-Islandis Ida. Äkki peabki nõutuma, et eestlased olid täiesti eneseteadlikud ka 1000 ja enam aastat tagasi hmm...
corvus kirjutas:Islandi keeles tähendab syslu küll maakonda, kuid "kind" on seal lammas.Avatar kirjutas:Peaks küll vast minema sinna Corvuse lingitud teema alla, aga kuna juba pikalt väitlete siin, siis lisan.
Yngvari surmast jutustavas saagas nimetatakse eestlasi nii "her Eistneskr" - eestlaste vägi, kui "Syslu kind" - mida võib tõlkida ka kui maarahvas. Originaalne lugu on pärit 9 saj ja selle põhjal kirjutatud "Ynglinga saga" 13 saj algus.
Þat stökk upp
at Yngvari
Syslu kind
um sóat hafði
og ljóshömum
við lagar hjarta
her Eistneskr
at hilmi vá,
ok austmarr
jöfri sœnskum
Gýmis ljóð
at gamni kveðr.
And it came about
that Yngvar was
by the folk of Sysla
slain dead,
and the hoary chief,
near the rocky heart of the sea,
was killed
by the Estland men's army.
And now the Baltic waves
sang songs, for the sport
of the sea god,
over the Swedish prince.
kahjuks skandinaavia versioonis osa tähti läks segaseks, aga pole vast hullu...
Tegelikult on sellest tekstist seda rida siiani meie mail tõlgitud kui "Sysla sugu". (Tõnno Jonnuks oma 2003 ilmund versioonis näituseks).
Ingvari matmispaik "Adalsysla" tähistab maad Eysysla (Saaremaa/saarestik?/) vastas elik mandri Eestit Läänemaal (võimalik aga et hoopis Kuuramaad).
Samas on kasutatud ka mõistet Eistland (järgmine elik XXXIII või 37) salm, kus muideks kuningas Önundri poolt asutatakse "maarahvas" (því at landsfólkit var gnógt til bygðarinnar) metsadelt võidetud Rootsimaa ( Svíþjóð) pinnale.
Lahing ise toimunud Kivi (at Steini) lähedal.
Syslale järgneb rida, mis võib tähistada saart või kivi.
"Maa" tähisena on kasutatud enamasti sõna "land" - Halogaland; Gotland; Finnland jne.
On arvatud (ei mäleta, kes), et Eysysla on otsene tõlge Saaremaast ja sellest omakorda, et saarlastel on see nimetus omanimetusena väga vana. Seni peaks küll olema üsna ühene arusaam, et eestlased Ingvari maha lõid. Et see kuskil Lääne-Eestis toimus, võisid seal olla tegevad randlased nii saarelt kui mandrilt ja võibolla sellepärast polegi täpsemalt määratletud. Hiljem vähemalt tundub, et läänlased on olnud seotud saarlastega ja olnud võibolla isegi mingis alluvussuhtes Saaremaaga (Hendriku ajal).
Eestlastel ei pruukinud ollagi endal üldnimetust oma "rahvuse" kohta, sest seda polnud lihtsalt tarvis. Meie-tunne oli maksimaalselt maakonna tasemel ja saarlased, harjulased jne. olid nad kindlasti oma arvates. See, et võõrastel oli üldnimetus eestlased nii Põhja- kui Lõuna-Eesti rahva kohta, on isegi imelik - kui arvestada, kui erinevad on keeled. Varem erinesid kindlasti rohkemgi. Kes juhtus rohkem suhtlema võõrastega, võis enda paremaks mõistmiseks kasutada nende nimetust - et teate küll, olen est või tšuud - miks mitte. Teistel polnud ühisnimetust eriti vaja, kõlbas ka teiste maakondade meestega sõdida veel.
Hendriku aegsest kaardist veel, nagu me kõik seda tema abiga teame - tundub, et seal on osa nimetusi ka naabrite käest kuuldud ja nii kirja pandud - näit. Jogentagana. Jõe taga on see maa lõuna poolt vaadatuna, enda arvates olid nad kindlasti pigem näoga Emajõe poole ja pigem jõeesised. Ja Alempois, mis võiks tähendada "allpool olev" - millegi muu suhtes.
Hendriku aegsest kaardist veel, nagu me kõik seda tema abiga teame - tundub, et seal on osa nimetusi ka naabrite käest kuuldud ja nii kirja pandud - näit. Jogentagana. Jõe taga on see maa lõuna poolt vaadatuna, enda arvates olid nad kindlasti pigem näoga Emajõe poole ja pigem jõeesised. Ja Alempois, mis võiks tähendada "allpool olev" - millegi muu suhtes.
No läks see teema pealkirjast päris mööda. Jätkan ka siis eelnevas vaimus.
Ütleme tegevusajaks umbes aasta 500.
Purjetas Maamees kord Rootsi randa kauplema.
- Kuskohast tuled mees, mis kaupu tood.
- Maamees olen, maalt tulen, omamaa kaupu toon.
- Segast paned või, mis maalt, mis kaupu.
- No sealtpoolt – näitas Maamees päikesetõusu poole.
Ikka ei saanud keegi päris täpselt aru. Korraga ilmus rahvasumma vanamees.
Ma tean neid mehi, sain ta kaaslaste jutust aru – need on eestimaa mehed, eestlased.
Läks aastaid ja Maamees läks pojaga randa turule. Seal oli igasuguseid kaupmehi koos. Poeg küsima.
- Isa kes need võõrad mehed on.
- Need on rootslased Rootsist.
- Aga need seal.
- Need on taanlased Taanist.
- Aga kes meie oleme.
- Eestlased oleme ja elame Eestis.
Palju aastaid hiljem läks Maamehe poeg ülemere kauplema.
- Mis kandi mees oled.
- Eestist olen.
E.G. Järvamaalt (aga välismaalastele Eestist)
Ütleme tegevusajaks umbes aasta 500.
Purjetas Maamees kord Rootsi randa kauplema.
- Kuskohast tuled mees, mis kaupu tood.
- Maamees olen, maalt tulen, omamaa kaupu toon.
- Segast paned või, mis maalt, mis kaupu.
- No sealtpoolt – näitas Maamees päikesetõusu poole.
Ikka ei saanud keegi päris täpselt aru. Korraga ilmus rahvasumma vanamees.
Ma tean neid mehi, sain ta kaaslaste jutust aru – need on eestimaa mehed, eestlased.
Läks aastaid ja Maamees läks pojaga randa turule. Seal oli igasuguseid kaupmehi koos. Poeg küsima.
- Isa kes need võõrad mehed on.
- Need on rootslased Rootsist.
- Aga need seal.
- Need on taanlased Taanist.
- Aga kes meie oleme.
- Eestlased oleme ja elame Eestis.
Palju aastaid hiljem läks Maamehe poeg ülemere kauplema.
- Mis kandi mees oled.
- Eestist olen.
E.G. Järvamaalt (aga välismaalastele Eestist)
Mida paksem ajatolm, seda ilusamad tunduvad selle all olevad asjad.
Keila jõe nimetus ei pea jah tingimata lähtuma selle ala nimest. Igati loogiline oli, et väiksematele jõgedele kaugem rahvas nime ei osanud anda.
Üks eespool märkimata nüanss siiski on. Just 11. ... 12. sajand oli lõhepüügis hüpe. Keila jõgi aga oli hea lõhejõgi. Keila jõesaar oli suurepärane koht kalatõkke seadmiseks ja kalade kogumiseks. Seda näitab ka tohutute koguste kalasoomuste jne leidmine saarelt. Kindlustatud elamu ja mõisa olemasolu vaid kinnitab koha olulisust sel ajal. Nii nagu mujal Põhja-Eestis võttis üks kildkond arvatavasti ka Keila jõel võimu oma kätte. Kehtestati lõhemonopol ja tekkis kohalik "aadlisuguvõsa". Kas Keilas see algselt Keigeli nime kandis või sai hilisem suguvõsa nime nn "mõisalt", ei ole mulle teada. Seega võis jõe nimetus lähtuda mitte kohast vaid selle jõe nn "omandiõigusest".
Eelnevate keegli jutu juurde niipalju lisaks, et kui raudtee Keilani pikendati siis kohalikud saksa nupumehed nimetasid selle "keeglirajaks"!
Üks eespool märkimata nüanss siiski on. Just 11. ... 12. sajand oli lõhepüügis hüpe. Keila jõgi aga oli hea lõhejõgi. Keila jõesaar oli suurepärane koht kalatõkke seadmiseks ja kalade kogumiseks. Seda näitab ka tohutute koguste kalasoomuste jne leidmine saarelt. Kindlustatud elamu ja mõisa olemasolu vaid kinnitab koha olulisust sel ajal. Nii nagu mujal Põhja-Eestis võttis üks kildkond arvatavasti ka Keila jõel võimu oma kätte. Kehtestati lõhemonopol ja tekkis kohalik "aadlisuguvõsa". Kas Keilas see algselt Keigeli nime kandis või sai hilisem suguvõsa nime nn "mõisalt", ei ole mulle teada. Seega võis jõe nimetus lähtuda mitte kohast vaid selle jõe nn "omandiõigusest".
Eelnevate keegli jutu juurde niipalju lisaks, et kui raudtee Keilani pikendati siis kohalikud saksa nupumehed nimetasid selle "keeglirajaks"!
Pisike täpsustus: vastavad ülestähendused tehti siiski veidi varem kui 1241. aastal, ehk siis 1219/20...corvus kirjutas:Some juba ju vastas sellele küsimusele 1241.aasta teadmiste baasil. Ega me kaugemalt küll ajaliselt muud hetkel ei tuleta...
Käed eemale muinaspärandist!!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Rokas nost no pagātnes mantojuma !!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist