Küsimus mustast püssirohu kohta

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
Uitaja
Liige
Postitusi: 342
Liitunud: 05 Dets, 2005 13:46
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Küsimus mustast püssirohu kohta

Postitus Postitas Uitaja »

On teada, et musta püssirohu leiutasid vanad hiinlased. Euroopas jõudis püssirohu valmistamiseni esimesena frantsiskaani munk Berthold Must. Ta üritas tegelikult seatinast kulda valmistada, aga kui ta pliid koos väävli, söe ja salpeetriga kuumutas, kippus segu plahvatama...
Huvitav oleks teada, kust võeti keskajal püssirohu valmistamiseks salpeetrit? Seda pidi üsna lahedalt käes olema, sest püssirohtu kasutati ju ohtrasti: Laevadel oli püssirohtu tünnide kaupa, kindlustes keldritäied ja Euroopas käis peaaegu kogu aeg kusagil mingi sõda kahurite ja püssidega. Kas püssirohtu või selle komponente pidi vedama ka sõja ajal läbi mitme riigi kusagilt kaugelt, või olid igal suuremal riigil endal mingid salpeetri ja väävli leiukohad?
Viimati muutis Uitaja, 20 Jaan, 2011 19:25, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4088
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Hiinlased tegelikult oma segusse salpeetrit ei lisanud, see koosnes ainult söest ja väävlist. Salpeetreid on mitmeid, tegu on lämmastiksooladega (nitraadid), ntx tšiili salpeeter on NaNO3 ja seda kaevandatakse Tšiilis ja Peruus. Musta püssirohu koostisse kuulub KNO3 ja keskajal toodeti seda järgmiselt (inglise keeles): http://www.musketeer.ch/blackpowder/saltpeter.html
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4088
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Ma vist natuke eksisin oma postituses, hiinlased siiski kasutasid salpeetrit oma püssirohus.
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_gunpowder
http://www.musketeer.ch/blackpowder/history.html
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Postitus Postitas ants431 »

Some kirjutas:Hiinlased tegelikult oma segusse salpeetrit ei lisanud, see koosnes ainult söest ja väävlist. Salpeetreid on mitmeid, tegu on lämmastiksooladega (nitraadid), ntx tšiili salpeeter on NaNO3 ja seda kaevandatakse Tšiilis ja Peruus. Musta püssirohu koostisse kuulub KNO3 ja keskajal toodeti seda järgmiselt (inglise keeles): http://www.musketeer.ch/blackpowder/saltpeter.html
Ainult söest ja väävlist segu ei plahvata ja põlemiseks vajab hapnikku. Kuidas sellest siis raketti saab teha? Koolipoisina salpeetrit ei saanud kätte aga kaaliumpermanganaat oli üsna odav. Sai päris hea raketi.
Dan
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 03 Aug, 2005 16:08
Asukoht: Eestimaa
Kontakt:

Postitus Postitas Dan »

Vale puha! Sõltumatud Eesti teadlased kinnitavad et püssirohu valmistas Alfred Nobel :write: http://www.rakett69.ee/ - vt. videot alates 4:50-st!
Uitaja
Liige
Postitusi: 342
Liitunud: 05 Dets, 2005 13:46
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Uitaja »

Tänud Somele lingi eest, nüüd on salpeetri (KNO3) osas asi selge: Vanemal ajal valmistati seda sõnnikust, 1854 leiutatud mooduse järgi hakati valmistama tšiili salpeetrist.
Nii et salpeetrit ja sütt leidus praktiliselt igal pool, probleeme võis tekkida pigem väävli hankimisega.
jaankask
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 22 Sept, 2010 21:35
Kontakt:

Postitus Postitas jaankask »

Esimesed salpeetri "leiukohad" olid kuuldavasti tavalised kivist loomalaudad. Hiljem hakati ise sõnnikut vaaludesse vedama ja veega läbi loputama. Igatahes rootsi riigis olid olemas selleks tööks eraldi nö ametnikud, kes võisid iga talumehe sõnnikuhunniku laiali lammutada. Tegemist oli ju strateegilise toormega.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Julgen kahelda "kivist loomalautade" tavalisuses. Pole see loomalautki mingi iidne leiutis ja nagu tänapäevastest "taasavastatud" lahendustest näha, pole seda suuremate loomade puhul ka eriti vaja.
Ambur
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 10 Juun, 2006 16:02
Kontakt:

Postitus Postitas Ambur »

Püssirohu kasutuselevõtust, levikust Euroopas ja Berthold Musta legendist on juttu ka ühes Kleio numbris:

http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/ ... 8-1996.pdf
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist