Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Kindlasti need odaotsad ei puuri end kinni (ei keerle). Kuidas selline õigupoolest välja näeks? Kui tahta, et tera välja ei tuleks (hülge seest või mujalt), tehakse see kidadega. Kui kidasid ei ole, siis sellist esmast mõtet ei ole. Kilpi kinnijäänud viskeoda vastu (kui kilp ikka kasutatav oli, aga miskipärast oda välja ei saanud) aitas kiirlahendusena vist odavarre äramurdmine. Kilp vist enam nii hea ei olnud kui varem, aga parem ikka kui mittemidagi.
Sookoll
Uudistaja
Postitusi: 6
Liitunud: 29 Nov, 2008 9:26
Kontakt:

Postitus Postitas Sookoll »

Nonäedsa - täitsa elavnes see foorum. Ise olin umbes 20 aastat tagasi 5 aastat Eesti erinevates kohtades väljakaevamistöödel. Kujunes oma seltskond ja arheoloogid võtsid seda seltskonda ka väga hea meelega tööle. Väljakaevamistega jõudsime kõige sügavamal juhtumil kaheksandasse sajandisse. Iseloomulik oli, et asulakohtades alates 15 sajandist kuni nii keskeltläbi 10 sajandini pakkus pind ohtralt nahka, erinevaid keraamikaleide, loomulikult puidust kokkulaeotud kausside kilde (nagu kibud, ainult et laiad ja madalad) ja aegajalt tuli ka huvitavamaid asju. Ise leidsin Tartust 11 sajandi kihistust noa, mida oli kasutanud kindlasti rohkem kui üks inimene, sest esialgsest neljasentimeetrisest teralaiusest oli ihumisega alles jäänud vaevalt sentimeetrine riba metalli. Tuli välja ka tolle aja kohta vägev hõbedaleid.

No ja siis toona tuli arheoloogidega korduvalt jutuks ka see teema, et mis oleks kui oleks jne. Ehk siis ikka sama teema, et kui eestlased oleksid vabadusvõitluse võitnud ja mis relvastus oli jne. Ja siis tehti meile puust ja punaselt ette, kuidas see tollane vallutamine käis.

Kõigepealt - sõjakäigule läksid eelkõige need mehed, kellel kinnisvara ei olnud. Lootuses see vara haarata. Kuna meeste seas varanduslik seis pani hierarhia kiirelt paika, siis eliidile said iga vallutuse järel vastav vallutatud kinnisvara ning varatud läksid edasi, et omale ikka ka kasu saada.

Aga rüütel oli siis selline, kes oli enamvähem William Marshalli ajastust tulev. Ehk siis vähestel rikkuritel olid korralikud turvised, viletsamatel oligi vaid see rõngassärk, vammus, kiiver ja vest. Mõõka paljudel ei olnudki, selle asemel olid sageli kasutuses erinevad nuiad ja kirved.
Ehk siis teistmoodi öeldes - mida kaugemale jõuti sõjategevuse alguspunktist, seda viletsamaks läks keskmise rüütli varustus. See kehtis suurepäraselt ka ordu korraldatud sõjakäikude kohta, sest ajendid olid kogu aeg samad ja kogu aeg leidsid kõvemad isandad oma vasallidega põhjust paikseks jääda.

Jah - kui nüüd aeg läks edasi, siis tehnilise revolutsiooni tulemusena läks ka relvastus paremaks. Aga see rüütel, kes alistas siinse piirkonna, oli toona mitte eriti uhke varustusega.

Või teistmoodi mõeldes - kas Hastingsi lahingu tulemus oleks olnud selline, kui rüütlitel oleks olnud selline turvis selgas nagu seda filmidest näidatakse? NO EI OLEKS! Võtke longbow, pange sellele nool peale ja hakake LIIKUVAT paksu kumerapinnalist metalli laskma, mis tulemuse saate? Aga pange nüüd sellele liikujale peale rõngassärk ja nool leiab pidepunki ja läheb läbi ka.

Lihtsalt inimesed on oma mõtetega liiga "Ivanhoe" kütkeis ja kunstnikud armastavad rüütlit kujutada kui jõu etaloni.
-S-O-O-K-O-L-L-
pühadevahe
Liige
Postitusi: 33
Liitunud: 23 Apr, 2008 16:12
Kontakt:

Postitus Postitas pühadevahe »

Ega neid Hastingsi mehi olegi vist kuskil kujutatud mingis 15. sajandi koorikus :D Hastingsi kaitsevarustuse üheks sõlmküsimuseks on, kas kanti ehtsaid punutud-needitud rõngassärke või nahkvammusele kinnitatud rõngastest turviseid. Viimane oli lihtsam, arhailisem ja laiemalt levinud tüüp. Bayeux' kangal kujutatakse neid kereturviseid stiliseeritult üksteise kõrvale lükitud rõngastest hamedena. Seda on eri uurijad tõlgendanud eri viisil alates Viollet-le-Ducist, kelle rekonstruktsioon eelistab toda lihtsamat varianti. Hiljem on ka arvatud, et vägevamad sellid kandsid siiski ehtsaid rõngashamesid, aga need polnud üleliia levinud ja kindlasti olid kasutusel ka rõngaste ja plaadikestega nahkvammused. Osa sakside mehi on Bayeux' kangal aga üldse ilma kereturviseta.

Viskeodade teema jätkuks niipalju, et kuulasin nüüd üle selle "Eesti loo" saate, kus Mäesalu neist juttu tegi. Jaanus Valt on nende odade koopiaid ka puitkilbi sisse lennutanud ja mis selgus: lapik teraosa läks kilbist üleni läbi ja rootsu vint keeras oda viltu, nii et polnudki tõesti võimalik enam välja kiskuda. Vaatasin kättejuhtunud ülesvõtteid viskeodade otstest ja kõigil on tordeering ainult rootsu terapoolses osas, kas poole või vähema rootsu ulatuses. Nii et tordeeritud osa ei jäänud siiski vastu vart, vaid vars lõppes enne ära. Ühepoolse teraga otstel on lapiku teraosa lõpus tavaliselt ka kida, mis pidi kinnijäämist omalt poolt soodustama. Kilpi, kus oda kinni, oli kõigepealt muidugi märksa tülikam kasutada, aga selle võis vastane odavart pidi ka käest ära tõmmata.
Kasutaja avatar
Aixc
Liige
Postitusi: 544
Liitunud: 20 Veebr, 2012 12:52
Kontakt:

Re: Kuidas nägi välja muinaseestlaste lahinguvarustus

Postitus Postitas Aixc »

Ehk sobib siia:

Audru nuiapea osutus muinasharulduseks
http://parnu.postimees.ee/4212095/audru ... arulduseks

Pilt
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist