Prantsuse-Preisi sõda 1870-71

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
Õpetaja

Prantsuse-Preisi sõda 1870-71

Postitus Postitas Õpetaja »

Sõja ajend
1870. aasta juunis loobus Hispaania kuninganna Isabella II troonist, jätmata troonipärijat. 2. juulil pakkusid Hispaania valitsus ja korteesid kuningatooli Wilhelm I sugulasele, prints Leopold Hohenzoller-Sigmaringenile, kes 6. juulil positiivselt vastas.
Asjade käiguga polnud nõus Prantsusmaa, nähes selles Preisi mõju kasvu ja võimalikku sõda kahel rindel: Pürenee poolsaarel ja Reini jõel. Napoleon III saavutas välispoliitilise võidu, veendes hispaanlasi preisi printsi kandidatuuri kuningatroonile maha võtma. Seejärel aga nõudis ta preislastelt täiendavaid, kuid neile vastuvõetamatuid ja alandavaid garantiisid.
Pärast Krimmi sõda ning Itaalia kampaaniat oli Napoleon veendunud Prantsuse armee võitmatuses. Napoleon oli ülimalt enesekindel ja alahindas Preisi armee võimsust vaatamata asjaolule, et alates 60-ndatest oli Prantsuse valitsust hoiatatud Preisi sõjalise võimsuse kasvust.

Emsi kuurortlinnas toimus Wilhelm I ja Prantsuse saadiku kohtumine, kus teemaks oli Hispaania troonipärija küsimus. toimunud vestluse kokkuvõtte saatis Preisi välisasjade minister telegrammiga Bismarck´ile. Viimane redigeeris telegrammi, andes sellele Prantsusmaad solvava sisu.

15. juulil kuulutas Emsi depešist ärritatud Prantsusmaa Preisimaale sõja.

Algas juba kolmas Prantsuse – Preisi sõda XIX sajandil.



Sõja poliitiline taust

Preislased olid poliitilisest seisukohast vaadates igati soodsas olukorras. Sõja formaalne vallapäästmine lasus prantslastel, mistõttu Bismarck´il õnnestus juba teist korda kujundada Euroopas arvamus “kallaletungist vaesele väiksele ja järeleandlikule Preisimaale”. Erandiks oli vaid Austria, mis oli sama reha otsa astunud 4 aastat varem ja nüüd soovis revanši.
Seega – Preislased demonstreerisid oma rahumeelsust.



Samal ajal algas mõlemas riigis mobilisatsioon. Preislased viisid mobilisatsiooni ja vägede koondamise läbi rangelt vastavalt plaanile ja graafikutele, kasutades seejuures 100%-lt ära arenenud raudteevõrgustiku võimalusi. Prantsusmaal oli aga mobilisatsioon ettevalmistamata ja seetõttu ei olnud see lõpetatud aktiivse lahingutegevuse alguseks.

16.-17. juulil astusid lõunagermaani riigid liitu Prantsusmaa vastu. Bavaaria, Vürtemberg ja Baaden alustasid mobilisatsiooni. Nende armeede sõjaline võimekus oli üsna kaheldava väärtusega (N: kasutusel vananenud relvamudelid jne). Sellest hoolimata tugevdasid mõned kümned tuhanded sõdurid Preisi armeed. Peale selle võis Bismarck nüüd olla kindel, et Lõuna-Saksa riigid ei lähe vaenlase poole üle.


XXX
Niipalju siis sellest sõjast. Tegemist pelgalt näpuharjutusega, nii et ärge pange pahaks.

Lugupidamisega
õpetaja
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist