1. leht 7-st

Lembitu järeltulijad?

Postitatud: 19 Nov, 2005 22:03
Postitas Messer
Tuli siintäiesti hull möte...
Nimelt...igasugu genealoogia ja suguvösauurijad ju olemas jne...
Kui Lembitul teadaolevalt oli mitmeid naisi siis tal ju oli järelikult ka järglasi igavene pesakond, nii poegi kui tytreid. Huvitav, kui reaalne vöib olla sellise sugulusliini uurimine ja jälgimine tänapäevani?
Vöimalik, et kysimus vales fooruis aga tegelikult...ikkagi huvitav ju...vöi mis?

Postitatud: 19 Nov, 2005 22:40
Postitas helmet-ss
mingis vanas Nooruses kunagi ..tuntud pendlimees Viktor pendeldas välja lembitu välimuse ja surmasaamisloo ja hukkumiskoha..teda oli tabanud enne metsapääsemist nool selga...seal oli vist vihje järglastele ka!
aga eks igaüks usub mida tahab...otsin mingi aeg selle jutu ka ülesse!

Postitatud: 19 Nov, 2005 22:56
Postitas hugo1
Keeruline saaks selle uurimine olema. Esiteks ei kirjutanud ju eestlased midagi ülesse. Teiseks oleks vaja Lembitu DNA-d, kuna ei ole säilinud isklike esemeid, ega teda kohta, kus tema surnukoha puhkab.
Eestlastel oli komme oma surnukehasid ju põletada ja ka hauas ei säili palju sadade aastatega.
Kui oleks DNA olemas saaks midagi oletada.
Näiteks DNA proovid võtta põliselanikelt sealt kandist, kus Lembitu kunagi elas jne...
Huvitav idee igaljuhul.

Postitatud: 19 Nov, 2005 22:58
Postitas Kirveraidur
hugo1 kirjutas: Näiteks DNA proovid võtta põliselanikelt sealt kandist, kus Lembitu kunagi elas jne...
Püha müristus- sealtkandist kümme tsurkakarja üle vägistanud. :(

Postitatud: 19 Nov, 2005 23:03
Postitas hugo1
Püha müristus- sealtkandist kümme tsurkakarja üle vägistanud
Ja mis siis, oletame, et Lembitu tütretütre vägistas ära mõni tatarlane. Sellest vägistamisest sündinud laps on ju samamoodi Lembitu järeltulija. Mitte küll puhas eestlane, kuid Lembitu geenid kanduvad ilusasti ka temale edasi.
DNA-ga peaks ikkagi suutma suguluse selgeks teha. See jutt siis minu loogika järgi.
Foorumis oli kunagi mingi teema all DNA -st vist isegi jutt ja kui õieti mäletan siis kasutaja Shiim teadis neist asjadest midagi. Rohkem kui mina igaljuhul.

Postitatud: 20 Nov, 2005 19:49
Postitas lembetu
hugo1 kirjutas:
Püha müristus- sealtkandist kümme tsurkakarja üle vägistanud
Ja mis siis, oletame, et Lembitu tütretütre vägistas ära mõni tatarlane. Sellest vägistamisest sündinud laps on ju samamoodi Lembitu järeltulija. Mitte küll puhas eestlane, kuid Lembitu geenid kanduvad ilusasti ka temale edasi.
DNA-ga peaks ikkagi suutma suguluse selgeks teha. See jutt siis minu loogika järgi.
Foorumis oli kunagi mingi teema all DNA -st vist isegi jutt ja kui õieti mäletan siis kasutaja Shiim teadis neist asjadest midagi. Rohkem kui mina igaljuhul.
On leitud haudu orgaanilise materjaliga, kust DNA kätte saaks. Kui ajaloolased suudaks mingi sellise haua isikuliselt indefitseerida, oleks see suur läbimurre.

Samas, patt on heast paremat tahta, mina olen arvamusel, kõva edasiminek oleks seegi kui kõikidest muinaseestlaste haudadest leitud DNA proovid säilitada. Nende alusel saame teha kindlamaid järeldusi tänapäevase eestlase põlvnemise kohta kui ükski kiriku-või adramaaraamat kunagi anda suudab.

Postitatud: 05 Dets, 2005 21:44
Postitas helmet-ss
Eestlaste üks kuulsamaid vanemaid lembitu langes Madisepäeva lahingus 21.septembril 1217 a.Kuna tema päritolust ega varasemast elust midagi teada ei ole siis pakun sensitiiv viktori nägemust.Samuti arvab ta , et tegelikult toimus see lahing neli päeva pärast madisepäeva.

Tiina Maiberg “noorus” 1991 a


Lembitu (Leif) sündis 1178 a. Ta oli pärit Hiiu saarelt,kuhu tema vanaisa oli tulnud Laadoga äärest.Vanaisa sõitis mööda Neevat Soome lahte,tegi esimese peatuse Narva Lahe kaldal,Narva jõe suudme aladel,kus viibis kaks aastat.Purjetas siis alalist elukohta otsides edasi ja jäi lõpuks pidama Tahkuna neeme randa.Lembitu vanaisa isa-isa oli pärit Äänisjärve kaldailt.
Lembitu saamine Sakala vanemaks kulges võrdlemisi juhuslikult. 23 aastaselt purjetas ta isaga Eestimaa läänerannikule,Virtsu piirkonda.Sai seal tuttavaks Pärnust muhumaale kaubareisile mineva Manilaiu maavanemaga,kes jutustas Karksi kandis asuvast linnusest,Sakala ja Võrtsjärve ümbruse viljakast maast ja sealsetest ulukitest ning kaubavahetusest naabermaaga(lätiga).Lembitu ja tema isa müüsid nahkade eest oma laeva Manilaiu maavanemale ning siirdusid kuhugi taagepera kanti,et võõrastele nahad omakorda relvade vastu ärida.
Lahingutes võõramaalastega Holdremaa kandis koos sakala meestega torkas Lembitu teistele silma oma vapruse ja arukusega ning kuuldus temast kui tugevast sõdalasest levis kogu Sakalamaal.Edaspidi võttis Lembitu koos isaga ja sakalameestega ette kaubaretki Pärnusse ja sealt Kuramaale.Neil rännakutel oli vahepeatuseks ruhnu saar.
1212 aastal ühes tapluses langes Sakala vanem ja tema asemele valitigi lembitu.
Algul elas lembitu Halliste kandis,hiljem Olustvere kandis.lembitu elas koos oma naisega kellega tal lapsi ei olnud,ent teine tema naistest elas Leole linnuses ja temaga oli kaks poega.Järjepidavus on Lembitust tänaseni,ent kahjuks mitte siin ,vaid venemaal,kuhu järglased siirdusid 1486.a.
Lembitu oli tolle aja kohta küllaltki pikk mees 1.75, kaal 75,5kg.juuksed olid brünetid,silmad tumedad.Iseloomult olevat ta olnud rahulik ja julge,kuid samas ettevaatlik.
...istusime kolmekesi laua ääres ja rääkisime .heiki joonistas ja Viktor kandis energiat üle.Mind hakkas vaevama üks kummaline mõte,mis asu ei andnud---millised olid Lembitu käed.Küsisin seda Viktorilt ja Heiki hakkas seda joonistama.Paberile tekkis üks sõrm teise järel ja ... siis jäi heiki käsi nimetissõrme juures pidama.Seda ei saanudpikemaks teha kui pool näppu.Ja nii olevatki olnud---Lembitu parema käe nimetissõrm oli poolik....
Viktor arvab ,et Lembitu loitsukivi on alles.Kultuurikihi paksus sellel kohal on 238 cm.Ühtlasi on Lembitu loitsukivi lähedale (2584 cm sellest) 1594 a juulis maetud kirikuõpetaja,kellele on kaasa pandud 57 kuld- ja 468 hõbemünti,lisaks ka riided ja kirikupaberid.Kultuurkihi paksus seal195cm.
...täpset kohta ei ütle kuna Viktor tahab selle ise seal ära käia ja kontrollida...
Madisepäeva Lahingust....Viktori nägemuse läbi..
Eestlasi oli 2000 ja vastaseid 4900 (hendriku kroonika järgi 6000 ja 3000).
Lembitu ei saanud surma lahingus vaid põgenemisel.Surmav nool tabas teda metsaserval,kui ta oli jõudmas kaitsvate puude varju.nool jäi pidama vasakule poole rinda.
Lembitu sõjavarustusse kuulus müts(kiiver)-vanaisa pärandus,ta oli saanud selle nahkade eest Narva jõe ääres;
Pistoda-võetud saagiks tapluses 1212.a
Mõõk-hangitud esimesel ärireisil
Kaelaehe-talismam-vanema tunnusmärk,oli nahast ja metallkaunistustega.Lõpp.




Artikli juures olid ka illustratsioonid mida Heiki oli joonistanud.Kes usub kes mitte kuid muistsed eestlased uskusid shamaane –sensitiive...tehke teie mida tahateJ

Postitatud: 05 Dets, 2005 22:49
Postitas Charlemagne
Mündid kirikuõpetaja hauas! Seda 1594 aatal. Pidi see hingekarjane alles raha armastama.
Sensitiiv Viktori teadmised kristlikest matusetavadest tunduvad pehmelt öeldes kummalised. Aga eks igaüks usub mida tahab.
Muideks, kas tegu selle sama Viktoriga, kelle "ravitoimelisi" energiapilte kunagi egukalt müüdi?

Postitatud: 06 Dets, 2005 0:09
Postitas oliver
helmet-ss kirjutas:
Lembitu (Leif) sündis 1178 a. Ta oli pärit Hiiu saarelt,kuhu tema vanaisa oli tulnud Laadoga äärest.Vanaisa sõitis mööda Neevat Soome lahte,tegi esimese peatuse Narva Lahe kaldal,Narva jõe suudme aladel,kus viibis kaks aastat.Purjetas siis alalist elukohta otsides edasi ja jäi lõpuks pidama Tahkuna neeme randa.Lembitu vanaisa isa-isa oli pärit Äänisjärve kaldailt.
Mis eestlane see Lembitu oli - pigem karjalane või midagi sinnakanti?

Postitatud: 06 Dets, 2005 0:15
Postitas Kirveraidur
Ei ole küll vaimuilma asjatundja, aga seda Viktori juttu ei usu ma küll karvavõrdki. :D

Muidugi poleks midagi toredamat kui see, et see on tõsi.

Postitatud: 06 Dets, 2005 8:26
Postitas helmet-ss
Muideks, kas tegu selle sama Viktoriga, kelle "ravitoimelisi" energiapilte kunagi egukalt müüdi?

just just sama Viktor.Läbi ETV sai ta Kersna vahendusel üsna tuntuks.
Shamaanlus(sensitiivlus) on alati eestlaste seas populaarne olnud juba aegade algusest!

Mis puutub maetud kirikuõpetajasse võibolla ta oligi mingi ahnepäits:)

Mis puutub parateadustesse siis kõik riigijuhid on olnus sellega seotud...ka kolmandas riigis!

Postitatud: 08 Dets, 2005 9:46
Postitas lembetu
Kirveraidur kirjutas:Ei ole küll vaimuilma asjatundja, aga seda Viktori juttu ei usu ma küll karvavõrdki.
igasugused nõiad, kirikuõpetajad, sensitiivid, soolapuhujad, gurud, preestrid, mullad ja shamaanid ajavad plära. Mõned isegi usuvad säherdust lollust, mida kantslist või guru suust, klaaskuuli või pendli tagant kuulutatakse ja see on 21. sajandil tõesti imelik.
helmet-ss kirjutas:muistsed eestlased uskusid shamaane
Kindlasti ei nimetanud meie esivanemad oma pühamehi shamaanideks vaid kasutasid mõnd maakeelset sõna. Millist, selle üle võib vaielda kuid kindlat ei oska keegi öelda. Mulle meeldib näiteks sõna "tark" ("targad")

Mis Lembitu järeltulijatesse puutub, siis küllap oli neid tolle aja kombe kohaselt hulganisti ja möödunud inimpõlvi arvestades võivad paljud meist olla väikestviisi temaga suguluses.

Postitatud: 08 Dets, 2005 10:26
Postitas Kessel
Igipõlised Eestlased ju olid maausku .

Maausuks nimetatakse nii eesti rahva muinasusundit kui ka selle järjepidevusel või rekonstruktsioonil põhinevat tänapäevast usulist liikumist. Maausu põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine.

Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte.
Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel.
Eriti suure väega inimesed – targad ja nõiad – olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid.

Postitatud: 08 Dets, 2005 22:03
Postitas Kirveraidur
Kessel kirjutas:
üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte.
Meeldival kombel on viimastel aastatel hakanud need traditsioonid taaselustuma.


:)

Postitatud: 08 Dets, 2005 23:18
Postitas malox
Kas Lembitu ei pidanud mitte haaremit?
Järglasi oleks võinud tal ju palju olla.