Lembitu järeltulijad?

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

hillart kirjutas:Kui ta seda reaalselt ka ei suutnud, siis vähemalt reklaam pidi rahva hulka vastav minema, ning sellest tõenäoliselt ka tänasesse päeva jõudnud legendid.
http://www.epl.ee/artikkel/388874
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Ambur
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 10 Juun, 2006 16:02
Kontakt:

Postitus Postitas Ambur »

2010. a oktoobris ilmus selline raamat:

Mart Helme. Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas. Kunst, 2010 (199 lk).

Selle kohta ilmunud retsensioonid on suhteliselt karmid:

Mihkel Mäesalu. Lembitu biograafia (Sirbis)
http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3321

Küllo Arjakas. Veel üks isikuraamat. Postimees. Arvamus/Kultuur 27.11.2010 (kahjuks tasuline ja viide ei toimi).
Ambur
Uudistaja
Postitusi: 7
Liitunud: 10 Juun, 2006 16:02
Kontakt:

Postitus Postitas Ambur »

Helme kirjutas M. Mäesalu retsensioonile vastuartikli:

http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3325

Mihkel Mäesalu vastas sellele omakorda:

http://www.sirp.ee/index.php?option=com ... issue=3330
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Postitus Postitas wudu »

mcraimond kirjutas:Esimese öö õigust ei ole siin teadaolevalt kunagi olnud. Samuti Saksamaal.
See on müüt, mis kunagi 19. saj. Saksamaal käibele lasti sealt siiagi levis.
http://www.rada7.ee/?s=f&k=3&id=963
PRUUDI KOHUSTUSED
Voodi tugevuse katsumine peiupoiste poolt, on jäänus vanast kombest, mille kohaselt pruut pidi esimesel pulmaööl magama peiu vanemate meessoost sugulastega. See komme tähendas pruudi rituaalset vabaksostmist kogu sugukonna omandusest yhe mehe - tema abikaasa omandusse. Ka esimese öö õiguse algupära tuleb otsida siit - sugukondliku korra lagunemisel omandas varem peiu suguvõsale kuulunud õiguse feodaal. Hilisemal ajal on pruudile õigust omavate meeste ringi järk- järgult ahendatud, kuni see piirdus vaid peiupoiste, raudkäpa ning pruudivennaga.
mcraimond
Liige
Postitusi: 167
Liitunud: 06 Jaan, 2009 9:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas mcraimond »

See räägib sellest, et mida folklooris selle kohta kirjas. Ajaloolased on selle kahtluse alla seadnud.

http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_ ... umber=4898
Millega jõuan kurikuulsa esimese öö õiguseni. Mis see olla võis? Jus primae noctis’e järgimine feodaalsenjööride poolt jääb vaieldavaks. Võibolla on siingi tegemist valgustusajastu kui mitte lausa väljamõeldise, siis liialdava propagandaga, omalaadse “räpase romantikaga”, mille abil õhutati antifeodaalseid kihkusid. Samamoodi nagu nii inkvisitsioonikohtute märatsemine kui ka totaalne nõiajaht varase uusaja Euroopas on jõudnud meieni valgustajate lisatud tugevate vürtsidega. (Juri Lotman ei pidanud siiski võimatuks kirjutada 18.–19. sajandil sündinud hirmujuttude alusel esseed “Nõiajaht. Hirmu semiootika”, jõudes selle kahtlase materjali abil väga huvitavate teooriateni.)
Esimese öö õiguse kahtluse alla panek ajaloolaste hulgas ei vähenda selle elujõudu rahvajuttudes ja ilukirjanduses, laiemalt kultuuris üldse. End maarahvaks nimetava natsiooni hulgas on see sünnitanud perversse “seisuseuhkuse”, mis põhineb pärimusel – või siis fantaasial – mõisnikuga sohisuhtes olnud esiemast.
mx77
Liige
Postitusi: 1452
Liitunud: 15 Jaan, 2010 20:36

Postitus Postitas mx77 »

hillart kirjutas::lol:
Selgus, et neilgi on just soomeugrilastega ühiseid geene.
Inimese ja šimpansi geenid on 99% ulatuses identsed. :shock: :lol: :lol:
Sarnased on nad ca 96% ulatuses. Aga siiski on erinevus 40 miljonis nukleoids kõigist 3-st miljardist nukleoidist.
Seega võib nendest 40-st miljonist leida piisvalt erinevusi, et järeldada kellegi ugrisoome päritolu.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

See räägib sellest, et mida folklooris selle kohta kirjas. Ajaloolased on selle kahtluse alla seadnud.
Vaadake! Kui midagi kahtluse alla seatakse, siis ei tähenda see automaatselt väite või väljaütlemise väära olemust.
Mida kõike maailmas kahtluse alla pole seatud? Asjadega on ju mõnikord lausa absurdsusteni mindud.
Võib kahtluse alla seada, et minu ema seda ka tegelikult on. Või minu isa ka seda reaalselt on? Maailmas ei saa ju mitte midagi 100%-liselt väita. Alati jääb mingi tõenäosus vastupidiseks või siis teistele võimalustele.
Eelpooltoodud väited ei tähenda automaatselt ju seda, et minu isa pole minu isa, või et minu ema pole minu ema. Ja ma hakkakski kohe esitatud väiteid absoluutse tõe pähe võtma, arvestamata kogu oma eelnevat olemasolevat teavet ja kogemust? :lol:

Seega! Kuni pole vaieldamatult tõestust leidnud, et seda nn. esimese öö õigust pole mitte olemas olnud, siis ... Siis, lähtudes levinumast teabest ja enamatest arusaamadest - asjalood siiski on sedapsi olnud. Vähemalt tõenäosus selleks on suurem, kui vastupidise variandi puhul. :wink:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

hillart kirjutas:
See räägib sellest, et mida folklooris selle kohta kirjas. Ajaloolased on selle kahtluse alla seadnud.
Seega! Kuni pole vaieldamatult tõestust leidnud, et seda nn. esimese öö õigust pole mitte olemas olnud, siis ... Siis, lähtudes levinumast teabest ja enamatest arusaamadest - asjalood siiski on sedapsi olnud. Vähemalt tõenäosus selleks on suurem, kui vastupidise variandi puhul. :wink:
Folklooris levinud teabe ja arusaamade järgi oli meite kandis kunagi Põhja konn. Minule teadaolevalt ei ole ükski ajaloolane tõestanud, et ei olnud.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Folklooris levinud teabe ja arusaamade järgi oli meite kandis kunagi Põhja konn. Minule teadaolevalt ei ole ükski ajaloolane tõestanud, et ei olnud.
Kordan veelkord

Vähemalt tõenäosus selleks on suurem, kui vastupidise variandi puhul.
(Antud juhul siis väide, et pole seda Põhja Konna mitte olnud.)

Aga muideks! Tegelikult on see küll midagi uut minu jaoks. Kas ülalkirjutajal on olemas tõepoolest mingi teave ja kogemus (peale ülalmainitud rahvalike muinasjuttude), mis just-kui lubab väita, et Põhja Konna olemasolu on tõenäolisem, kui selle mitteolemasolu? Noh vähemalt tõenäosusega üle 50%, või nii. See kah juba midagi. :roll:

P.S.
"Salatoimikuid" ei tasu ka liiga palju vaadata. :lol:
Millegi väitmiseks siiski tavaliselt ainult eesti rahva muinasjuttudest ei piisa, ja seega ei ole äratoodud Põhja Konna näol ka mitte võrreldava "faktiga".
Muidugi on maailmas olemas ka teatavaid vastupidiseid näiteid, kus rahvafolkloori millegi pärast vägagi tõsiselt võetakse. Näiteks muinasjutt Jeesus Kristusest, missugusele pole mitte mingisugust tõestust, kuid ometi on see ülemaailmse paranoia mõõdud saavutanud. Isegi tõenäosusteooria üldisi reegleid järgides ei saaks kuidagi arvestatavat tõenäosusprotsenti kätte, kuid ikkagi tegeldakse selle muinasjutu puurimise, uurimise, tõlgendamise ja kes teab veel millega, vägagi tõsimeelselt.
Nii, et - võimalus mingi uue muinasjutuusu tekkeks on alati olemas. Miks mitte ei võiks see siis olla meie oma eestimaine, Põhja Konna muinasjutt, millise me religiooni staatusesse tõsta võiksime? :roll: Ikkagi oma, või kuidas? :lol:
Ja kui me asjale juba piisava vungi sisse saame, siis hakkab see juba iseennast tootma, analoogselt teiste religioonidega. Ehk siis - asi hakkab eksisteerima iseenda jaoks ja iseendast tulenevalt, selleks energiat ja vahendeid kõrvalt sisse imedes.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
okrila
Uudistaja
Postitusi: 11
Liitunud: 14 Mai, 2012 15:28
Kontakt:

Re: Lembitu järeltulijad?

Postitus Postitas okrila »

Kui Lembitu järeltulijad Liivi sõja üle elasid (Viljandimaa vist ei olnud enimkannatanud maakondade seas), siis järeltulijate arv kasvab geomeetrilises progressioonis põlvkondadega ja elusolevaid järeltulijaid peaks olema enam kui küll. Oleks ainult kindlaid andmeid nende lülide kohta. Kui polnud ka tema järeltulijaid, siis muidu veresugulasi on ilmselt kindlasti ja külluses. Aga miks ei pidanud järeltulijaid olema? Oli ta mingi eunuhh? Perekonda tal vist ei hävitatud päris, venda oli mainitud hiljem. Mingil ajal olid pojad pantvangis. Neid võidi hukata või preestriteks kasvatada. Aga tütreid ei tahetud. :)
okrila
Uudistaja
Postitusi: 11
Liitunud: 14 Mai, 2012 15:28
Kontakt:

Re: Lembitu järeltulijad?

Postitus Postitas okrila »

Pärast oma sugupuu koostamist mina enam seda suurt eestlaste võõrrahvastega hirmsa segunemise juttu ei taha uskuda, kuna põhilised esivanemate harud jooksevad 17-nda sajandi keskele välja. Veelgi enam, koguaeg püsiti ühes ja samas piirkonnas. Nii et tuleb sammud seada Suure-Jaani ja Olustvere ja Viljandi kanti. Aga äkki on ka võimalik tänaste inimeste DNA-analüüsiga kuidagi selgitada välja, et 13-ndal sajandil pidi olema sealkandis üks väga võimekas mees. Nagu vist väidetakse, et nii on leitud Tšinghis-Khaani geene miljonitest usbekkidest... Kui ei ole ka Lembitu DNA-d võtta, siis tuleks püüda selgitada välja need põhilised luustikega kalmed Lembitu küla lähedalt, kuhu pidid olema maetud tema sugulased. Äkki sealt saaks võrdlusmaterjali? Teeks projekti?
Kasutaja avatar
Rotalane
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 23 Sept, 2010 13:36
Asukoht: Bordeaux
Kontakt:

Re: Lembitu järeltulijad?

Postitus Postitas Rotalane »

Tôsi ta on, ma olen oma sugupuu ka läbi uurinud kuni 17.sajandini (kaugeim kôuk on aastast 1675), ja mingist segunemisest ei ole juttu. Ja kôik nad ilusti-kenasti läbi sajandite samas külas (vôi siis kolinud naaberkülla).

Kindlasti on suured sôjad ja sagedased näljahädad Lembitu (vôimalike) järeltulijate hulka kôvasti vähendanud, aga kui temal oli järglasi, kes suutsid sigida, siis peaks seal Viljandi kandis môni ikka leiduma ka tänapäeval.

Richard Villemsile tuleks see idee esitada, siis vôib ehk asja ka saada.
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Lembitu järeltulijad?

Postitus Postitas teeline35 »

Olles ise ka natuke genealoogiaga tegelenud,arvan hoolimata kirjalike allikate puudusest,on tõenäoliselt kõik eestlased Lembitu järglased.Oma suguvõsa esiisa kes sai 1835 perekonnanime,järeltulijaid on ikka tohutult.Mul kasvas asi kiirelt üle pea.Kõigi poegade ja tütarde naised ning mehed,nende sugulased :dont_know: .170 aastaga on järeltulijate ring läinud väga laiali kohati ka omavahel ristunud.Mis rääkida siis veel 800 aastast :D
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Lembitu järeltulijad?

Postitus Postitas teeline35 »

Talurahva sündide ja surmade üleskirjutamine enne 1680 aastat on juhuslik.Alates 1680 aastast muudeti see kohustuslikuks rootsi kuninga korraldusel.Maksu ja sõjanduslikel põhjustel.Rootsi riigis pidid talurahvas andma sõdurid ja ka vahendid nende relvastamiseks ning ülalpidamiseks.Selleks pidi täpselt teadma kui palju inimesi on ja ka nende majanduslike võimalusi.
Selle poola pealuuga seoses.Kui see üles leitakse ja mõni hammas veel kolba küljes alles.On võimalik määrata piirkond kus see indiviid kasvas.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
mcraimond
Liige
Postitusi: 167
Liitunud: 06 Jaan, 2009 9:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Lembitu järeltulijad?

Postitus Postitas mcraimond »

Geeniuuringutega uuritakse meeste puhul põlvnemist isaliini pidi. Sellisel juhul ei teki olukorda, kus kõik on Lembitu järeltulijad, sest arvesse läheb rangelt ainult põlvnemine isaliini pidi.
Eestis on populatsioonigeneetikud tegelenud küll aktiivselt geeniuuringutega, mõned neist on saanud maailmas üsna tuntuks aga samas ei ole siiani uuritud kohalikku vanaja inimeste DNA-d. Eri ajastu kalmetest võetud geeniproovid ja nende kõrvutamine geenivaramu proovidega ning teiste geeniuuringutega võiks väga palju huvitavat info anda. Rääkimata muudest projektidest nagu näiteks seesama Lembitu järeltulijate leidmine. Ei imestaks kui nii mõnigi meie ajaloo kohta seni laialt levinud teadmine ümber lükataks ja mingeid täiesti uusi arusaamu tekiks.
Salme muinaslaevadelt pärit säilmete DNA proovid on esimene arglik katse aga üldiselt on see kasutamata suur võimalus.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist