3. leht 7-st
Postitatud: 11 Apr, 2006 21:21
Postitas krizz
Kuskilt olen lugenud.(Ehk isegi E.Saksa Viikingitest?),et Lembitul raiuti pärast lahingut pea maha ja viidi kuhugi Ordu juhtide juurde.Ja,et hiljem olla seda hoitud kuskil Poola kirikus.Kui nii,siis lembitu kolju ehk tõesti leitav tänapäevalgi.Iseasi,kui palju ses loos tõeiva sees on...
Postitatud: 13 Apr, 2006 9:19
Postitas lembetu
krizz kirjutas:Kuskilt olen lugenud.(Ehk isegi E.Saksa Viikingitest?),et Lembitul raiuti pärast lahingut pea maha ja viidi kuhugi Ordu juhtide juurde.Ja,et hiljem olla seda hoitud kuskil Poola kirikus.Kui nii,siis lembitu kolju ehk tõesti leitav tänapäevalgi.Iseasi,kui palju ses loos tõeiva sees on...
Kroonik väidab seda. Kolju võiks Saksa Ordult, mis on Teutooni ordu ja Kristuse sõjateenistuse Vendade mantlipärija, tagasi nõuda. Või siis kohalikelt ristikoertelt.
Postitatud: 13 Apr, 2006 10:49
Postitas Sollmann
Eelmise saj-i 60-ndail v 70-ndail a-il olevat Eestit väisanud poola ajalootudengid väitnud, et ühes nende kindlusmuuseumis eksponeeritavat muistse eesti sõjapealiku kolppa.
Rääkis sellest põnevast seigast 'Eesti loos' kunagi A.Mäesalu, kui mälu n'd ei peta.
Paraku siinsete ajaloolaste retked Poolamaale asjale selgust (oli tegemist Lembituga v ei olnud?) ei toonud, kuna too salapärane pealuu olevat kummalisel kombel kaduma läinud ....
Postitatud: 13 Apr, 2006 18:02
Postitas Charlemagne
Lembetu, võta toonid madalamaks! Ei ole keegi sinu koer. Kui solvamised ei lõpe, peab midagi ette võtma. Sinu tõekspidamisi ei mõnita siin keegi, suhtu siis samasuguse respektiga teiste omadesse, kui ei taha, et solvavaid postitusi kustutama hakatakse või väike readonly tuleb. Katsu aru saada.
Postitatud: 17 Apr, 2006 17:37
Postitas 2H
Juhtusin ka seda Mäesalu juttu raadios kuulama.Koljule olevat olnud sisse lõigatud sõna `rex`,või midagi taolist(ladina keeles pidi vist kuningat tähendama).Ja ajaloolased ei suutnud seda leida kuna keegi ei teadnud millises kloostris pealuu asub.Nii,et huvilised otsige.
Ja kui keegi selle leiab saaks ka geeniuuringud läbi viia ,saamaks teada kas Lembitu järeltulijaid ka elab.
Postitatud: 18 Apr, 2006 11:49
Postitas lembetu
2H kirjutas:Juhtusin ka seda Mäesalu juttu raadios kuulama.Koljule olevat olnud sisse lõigatud sõna `rex`,või midagi taolist(ladina keeles pidi vist kuningat tähendama).Ja ajaloolased ei suutnud seda leida kuna keegi ei teadnud millises kloostris pealuu asub.Nii,et huvilised otsige.
Ja kui keegi selle leiab saaks ka geeniuuringud läbi viia ,saamaks teada kas Lembitu järeltulijaid ka elab.
Kõigepealt tuleb kindlaks teha, et see kuulus Lembitule. Huvitav, kuidas see küll oleks võimalik? Äkki on tegu hoopis mõne langenud vaga kristlase kolbaga? Hoiavad nad ju oma surnud pühameeste sääreluid ja muid konte igasugustes kloostrites kui imettegevaid vahendeid
Postitatud: 19 Apr, 2006 18:14
Postitas Karuke
Kõigepealt tuleb kindlaks teha, et see kuulus Lembitule. Huvitav, kuidas see küll oleks võimalik?
Pean nõustuma. 100% ei ole see ilmselt kuidagi võimalik. Isegi kui seal leiduks DNA-d - siis kellega võrrelda?
Uuritakse jah luude koostist ja tehakse selle põhjal järeldusi kui palju ühte või teist keemilist elementi seal leidub ja kui sage on see või teine element ühes või teises maakohas.
Sõnaga parimal juhul saaksime 50% töenäosusega teada, et isik elas võibolla Baltikumis või venemaal.
Ja see on ka kõik.
Ei tea me ju isegi seda kas Lembitu oli üks kindel isik ja kas see üldse on isiku nimi?
Võibolla on see hoopis tiitel?
(no tõenäolt ikka on konkreetse isiku nimi)
Postitatud: 19 Apr, 2006 22:50
Postitas krizz
No Torino surilinal on ka verejäljed...nii,et...Joosep oli Jeesuse kasuisa,tema DNA-d seal pole,ehk siis Jumala oma?Läki siis verd andma,kes ei tahaks nii kõrge ja vägevaga suguluses olla!!
Postitatud: 16 Dets, 2007 16:40
Postitas Shiim
Postitatud: 18 Mär, 2008 23:18
Postitas Shiim
Väidetavalt on teada aga Kaupo tütrest pärinev suguvõsa:
http://en.wikipedia.org/wiki/Lieven
Üks tema järeltulijatest võtab siin sõna:
http://www.epl.ee/artikkel/387124
Postitatud: 19 Mär, 2008 12:52
Postitas medal
Olen seda asja väheke uurinud kuna endalgi on selline vanavanaema kelle isaks oli väidetavalt baltisaksa parun.
Lievenite kohta Rüütelkonna Genealoogiaraamatutest lugeda ei saa, kuna mingil põhjusel pole neid sinna sisse kantud. Oli vist nii, et üks raamat jäi sõja tõttu ilmumata.
Aga Saaremaa asehalduri Reinhold von Lieveni baltisaksa päritolus pole küll suuremat põhjust kahelda. Esiteks oli tol ajal väga palju kohalikke aadlikke Rootsi riigi tähtsatel positsioonidel.
Lievenid pesitsesid 16. ja 17. sajandil peamiselt Läänemaal. Siin on näidatud Reinhold von Lieveni esivanemad isegi paar põlvkonda ning selgub, et tegu on nende Läänemaa Lievenitega. See kas nemad ka tegelikult Kaupost põlvnevad on iseasi.
http://worldconnect.rootsweb.com/cgi-bi ... &id=I24870
Postitatud: 19 Mär, 2008 16:46
Postitas medal
No baltisakslased polnud vast ehk parim väljend mida kasutada aga sellega mõtlesin ma seda, et too Lieven põlvnes kohalikust aadlist, mitte polnud tegu Rootsi tulnukaga.
Postitatud: 19 Mär, 2008 20:29
Postitas medal
Lievenite esivanemaid 16. sajandist kaugemale paraku ei tea kuna vastav rüütelkonna genealoogiline käsiraamat jäi ilmumata ja pole olnud viitsimist iseseisvalt uurima seda hakata.
Peale Liivi sõda oli kohalikku aadlit säilinud küllaltki palju. Palju suuri suguvõsasid kellega olen sugupuud uurides kokku puutunud (Stackelbergid, Krüdenerid, Tiesenhausenid, Rosenid, Maydellid, Ungern-Sternbergid, Mengdenid, Uexküllid, Vietinghoffid, Patkulid, Aderkasid, Zöeged, Wrangellid) põlvnesid ikkagi Liivi sõja eelsest ajast, mõned olid siinmaal elanud juba 13. - 14. sajandist.
Ungern-Sternbergide esiisa olevat olnud abielus Kaupo tütre Hedvigiga (Olen kuulnud ka nime Jadwiga).
Postitatud: 19 Mär, 2008 21:19
Postitas Arheoloog
Lembitu järeltulijatest saaks me rääkida üksnes juhul kui tegemist oleks olnud eestlaste vanemaga, kes peale 13. sajandi alguse sõdasid oleks säilitanud vähemalt osaliselt oma juhtpositsiooni...Sellisel juhul oleks Lembitu lapse...lapse...lapsed ehk ka Liivi sõja ning Poola-Rootsi jätkusõja kusagil kindlustustes üle elanud. Samas poleks olnud ka neil pääsu nn. Väikese Jää-aja, nälja ja katku eest. Mandrieestlased seda aega valdavalt üle ei elanud. On avaldatud arvamust, et 1615. aastal oli iga neljas elusolev eestlane saarlane ning just saarlased asustasid suure osa läänepoolse Eesti tühjaks jäänud küladest. Eks üksikuid saari keset soode- ja metsademassiive siiski säilis. Aga näiteks Järvamaa oli pea täiesti tühi. Arhiiviandmetel ei elanud Koeru kihelkonnas aastal 1615 mitte ühtegi inimest. Minu jutu mõte oli selles, et kui ka Lembitu sugu oleks jätkunud, siis oleks see katkenud vähemasti vara-uusaja alguses. Kuigi tatarlased vägistasid ka meie maal massiliselt, ei jätnud nad oma ohvreid ellu. Venemaal läks teisiti ning just seetõttu on sealne antropoloogiline tüüp suuresti mongoliidsete tunnusjoontega...
Aga meil on muuseumikogudes olemas see eest nn. Lembitu mõõk, mis avastatud Lõhavere linnamäe arheoloogilistelt kaevamistelt. Sellel ilusal legendil võib isegi mõningane tõepõhi all olla. Paraku puudub konkreetsel eksmplaril aga nii nupp kui ka kaitseraud. See, et mõõgateravik ise pärineb juba viikingiajast, ei tõesta veel midagi. Meil Eestis päris mitmeid juhuseid teada, kus hilise rauaaja teise poole relvade valmistamisel on ära kasutatud varasemate seppade toodangut. Aga nii või teisiti on tegemist kõigi aegade pikima ja võimsama kaheteralise mõõgaga, mis Eestist kunagi leitud. Minu pärast võib seda mõõka väga vabalt Lembitu omaks kutsuda, sest ajalool peab ometigi olema ka propagandistlik väljund või kuidas
Postitatud: 20 Mär, 2008 9:57
Postitas Luciano
MargusM kirjutas:Aga meil on muuseumikogudes olemas see eest nn. Lembitu mõõk, mis avastatud Lõhavere linnamäe arheoloogilistelt kaevamistelt.
Kas see mõõk tolmab kuskil arhiivi riiulil või näidatakse seda vahest rahvale ka. Ja miks taakord ei suudeta, olgu või legendi, müüa rahvale kes on oma ajaloo ära unustanud, halab orja- ja okupatsioonipõlvest ja ei suuda vabadussammastki püstipanna? Inimene vajab ju sümboleid - olgu või vabadusvõitleja roostes mõõk.