www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Okt, 2019 14:23

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 6 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Nimed
PostitusPostitatud: 06 Apr, 2006 17:57 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Veebr, 2006 1:08
Postitusi: 11
ehh... siin on üks nimekiri, mille koostas üks soomlane, niisiis... onleks vaja teada lembitu aegsete Eesti nimede kohta...

Ülo
Valdo
Vesse
Kaukopäev
Lembivalge
Ikävalge
Ikäpäev
Lembitu
Ahti
Väino
Kaupo
Arvo
Tunne
Sulev
Kalev
Olev
Alev
Vootele
Meelis
Uku
Kauko
Valdur
Malev
Sepo
Ilmar
Uuno
Uno
Väinu
Ahto
Tulev
Manivald
Manivalde
Tõivelemb
Õnnepäev
Pekko
Ihapäev
Ihalembi
Kaukomiel

Aino
Aimo
Tuuli
Sirje
Salme
Meri-Tuuli
Päive
Päivi
Pilve
Pilvi
Helle
Urve


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Apr, 2006 18:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Veebr, 2005 16:29
Postitusi: 2238
Venda, Vahur, Vesse,
Keio (vist)

_________________
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Apr, 2006 20:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Okt, 2005 22:38
Postitusi: 41
Tarmu
Kauni
Tõiv


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 15:22 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 08 Veebr, 2006 1:08
Postitusi: 11
võibolla keegi oskab soovitada mingit allikat, kust oleks võimalik vanu nime leida? :?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 16:57 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Üldse eestipäraseid esnimesid või nimesid:

Eestipäraseid eesnimesid / toimetanud J. Mägiste
Tartu : Nimede Eestistamise Liit, 1936 (Tartu : Ilutrükk)
40 lk. ; 19 cm
Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised ; 28

või

Mägiste, Julius, 1900-1978
Eestipärased eesnimed / Julius Mägiste ; kommenteerinud Kairit Henno
Akadeemia, 12. ak. (2000) nr. 12, lk. 2509-2536

*

Mägiste, Julius, 1900-1978
Eestipäraseid isikunimesid / Julius Mägiste
Tartus : Akadeemiline Emakeele Selts, 1929 (Tartu : Postimees)
53, [1] lk. ; 23 cm
Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused ; 18

*

Kirjandusmuuseum, EKLA, F 279 M 6:4 --- Eduard Roos. Ülevaade eestlaste eesnimede kujunemisest ühes eestipäraste eesnimede valiknimestikuga. Dateerimata käsikiri


Viimati muutis MOrav, 07 Apr, 2006 17:11, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2006 17:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 28 Dets, 2004 21:45
Postitusi: 2150
Proovin, mis välja tuleb pdfist otse siia :-)


EESTIPÄRASED EESNIMED

Julius Mägiste

Käesolevas väljaandes on nelja liiki eestipäraseiks loetavaid nimesid:
1) eestitüvelisi m u i n a s e e s t i n i m e s i d ; 2) k u n s t -
l i k u l t l o o d u d n i m e s i d , milledest valdav osa on juba
tegelikult tarvitusele võetud, võrdlemisi vähesed on esmakordselt
trükitult soovitamisel (päämiselt härrade A. Õ u n a p u u ,
dr.O.K a l d a , L. L a j a ,O.A r o v e r i , toimetaja jamõningaid
redaktsioonikoosolekute ettepanekuid); 3) ü r i k u i s t j a k i -
r i k u r a a m a t u i s t p õ i m i t u d mitmesuguse võõra algupäraga
(kreeka, ladina, heebrea, alamsaksa, saksa, rootsi, vene),
kuid sajandite jooksul eesti keeles täiesti kodunenud nimesid
ja 4) viimaseil aastakümneil eestlaste seas koduseks saanud,
häälikuliselt kujult kõigiti eestilisi s o o m e ja vähemal
määral teisi skandinaavia nimesid (nagu Toivo jt). Eriti kolmandat
liiki nimede kohta (nagu Rein, Kaarel, Peeter jt) on viimaseil
aegadel mõnelt poolt avaldatud kahtlust, kas neid üldse tohiks
soovitada eestipärastena. Käesoleva väljaande redaktsioonitööde
osalised on üksmeelselt asunud selliste nimede suhtes
põhimõtteliselt jaataval seisukohal, erimeelsusi on tekitanud ainult
mõned üksikjuhud. Teatavasti ei ole ükski Euroopa kultuurrahvaist,
olgu tema omakultuuri-taotlused kui tahes tõsised, oma
keelt veel täiesti vabastanud selles kodunenud heebrea-kreekaladina
nimedepärandist. Ka meile pole need nimed, kui nad on
keeleliselt rahvapärastatud ja sajandite traditsiooniga pühitsetud,
mingiks orjamärgiks, vaid viitavad ainult meie vanasse Euroopa
kultuurtervikusse kuuluvusele. Teisiti on muidugi mõne meie
naaberrahva väljakutsuvalt kitsas-rahvuslikkude eesnimedega —
neist on see valimik võimalust mööda püüdnud loobuda. Rahvusvahelise
algupäraga eesnimedest loobumiseks pole vähemalt
praegu veel saabunud õige hetk, sest meie oma muinaseesti nimevara
(eriti naistenimede alal) on võrdlemisi vähene ja see alles veel
hakkab uuesti elustuma, kunstlikult loodud uudisnimedest on ka
alles võrdlemisi vähesed päris kindlastimeie keele pinnas sügavale
juurdunud. Rahvusvahelisest nimedevarast suurema vabastumise
probleem, midamõnelt poolt juba praegu peetakse päevakohaseks,
peaks seepärast vist küll ajas edasi nihkuma. Selle vabastusprotsessi
praegune järsk teostamine ms. tooks lastele nime valimisel
raskusi neil rohkeil ja perekonnatraditsioonidekultuuri seisukohalt
mõistetavail juhtudel, kus soovitakse lastele anda mõne esivanema
nimi.
Meil Eestis on imestusväärselt levinud püüd, leida endale või
oma lapsele mingi enneolematu või -kuulmatu u u d n e n i m i .
Seda tõestab perekonnaseisuametnike nimeandmeis spontaanselt
loodud nimede rohkus. Selles valimikus on neist laiades rahvahulkades
loodud nimedest soovitatavaina esitatud päämiselt ainult
see osa, mis tõesti oma tüvelt ja tuletamisviisilt on puhteestiline
(nt Helda—vrd helde), kuna tähendussisuta häälikukombinatsioonide
soovitamisega on oldud tagasihoidlikum. Senise spontaanse
ülemaalise nimeloomise üheks paheks on olnud, et paralleelselt
on hakatud mõndki nimekuju tarvitama nii meeste- kui
naistenimena (nt Lootus, Aare, Ilo jt). Siinne valimik on katsunud
sellest tingitud segadust kõrvaldada nii, et küsimusesolev segane
nimejuhtumon fikseeritud emma-kummana, kas meeste- või naistenimena.
Ainult mõningal juhul on teadlikult nimestikku jäetud
nimesid, millede käänamisel meeste- ja naistenime kujud kattuvad
(Koidu ja Kalli naistenimena — Koit : Koidu ja Kallis :
Kalli meestenimena). Neis nimedes siiski osa käändeid (nimetav
ja osastav) erineb nii selgesti, et meeste- ja naistenime segunemine
on välditav. Selle nimevalimiku redigeerijad on teadlikud
ühest eestipäraseile uudisnimedele omasest üldisest puudusest:
nende hulgas on väga suurel määral häälikuliselt üksteisest hoopis
vähe, sageli ainult ühe hääliku võrra erinevaid variante (meestenimed
Meelis, Meelo, Toom, Toomas, Aare, Ilo — naistenimed
Meeli, Toomi, Aari, Ille jt), mis endis sisaldavad segunemishädaohtu.
Mõnevõrra on siin selliste paralleelide arvu kärbitud, kuid
laiemas ulatuses kärpimist ette võtta pole siiski saadud, sest see
oleks tunduvalt vähendanud eriti esitatavate eestiliste uudisnimede
hulka, ja kärpimisele oleksid pidanud tulema isegi paljud täiesti
läbilöönud nimed (nt vrd meestenimi Endel — naistenimi Endla).
Kuigi eesti keelele algselt on võõras meeste- ja naistenimede
vahetegemine tüvelõppudega, on nimedes viimasel ajal see siiski
nii kindlaks kujunemas (meestenimedes eelistatav o- ja u-lõpp,
naistenimedes e-, a- ning i-lõpp), et sellist nimede “sõnasoo” eraldamist
enam ei saa ignoreerida. Ka muidu on seni loodud uudisnimede
pääliskaudselgi silmitsemisel ilmne, kui suurt osa meie
uudisnimede-loomingus üldse mängib paljas ühehäälikuline teisendamine
(nt Helve — Hilve, Helvi — Hilvi, Helle — Hille,
Helli — Hilli jt). Niisuguste vähe erinevate teisendite massiline
käigust kõrvaldamine tähendaks meie juba kujunemisel olevale
omapärasele nimestikule kaunis tunduvat vähendust ja nimevalijate
valikuvabaduste piiramist. Vähemalt meie rahvaluulekeeles
on selline vokaalivahelduse-kultiveerimine teatavasti loovaks teguriks,
seepärast võiks teda teatava määrani tunnustada ka nimeloomisel.
Meeste- ja naistenimede segamise kalduvuse kõrval meil
tänapäev eesti nimede valimisel on märgata veel teist pahet —
e e s - j a p e r e k o n n a n i m e d e s e g a m i s t . On rohkesti
juhtumeid, kus nime-eestistaja on perekonnanimeks valinud
eestilise nime (ntMaret, Eha, Aare, Valdur jt), mis juba on leidnud
laialist tarvitamist eesnimena. Eesnime perekonnanimena tarvitamist
esineb ju senises nimestikus nii meil (nt perekonnanimed
Kristjan, Karell = Kaarel, Hinn, Inn, Lea, Paavel, Miina, Siimeon
jne) kui teistel rahvail. Kuid teadlikul nimede-eestistamisel
tuleks tingimata hoiduda eesnimedevalimikku võetud nimekujude
võtmisest perekonnanimedeks. Kõik käesoleva valimiku
eeltöödest osavõtjad on üksmeelselt sel arvamusel. Et praegu
kõrvuti propageeritakse nii ees- kui perekonnanimede eestistamist,
siis ähvardab nende kahe nimedeliigi segiajamine muutuda
ebamugavaks. Tuletatagu ainult meelde nimedetarvitust dokumentides,
kus vaheldumisi esineb esikohal kas ees- või perekonnanimi
(kas Maret Miina või Miina Maret —pole ka alati otsekohe
selge, kumb nimedest on ees-, kumb perekonnanimi.
Seega olekski öeldud kõige olulisem, mis käesoleva valimiku
toimetajal on öelda selle broˇsüüri sünni ja põhimõtteliste aluste
kohta. Nägime, et selle väikesekaustalise väljaande koostamisel
on vaeva näinud terve rida eestipärase nime küsimusest tõsiselt
huvitatud isikuid, kes kõik enda parima arusaamise järgi on andnud
oma osa sellele ühisettevõttele. Jääb ainult lõppeks soovida,
et lai eestipäraste nimede tarvitajaskond sellest broˇsüürist leiaks
väikese osagi sellest, mida tema valmistajad on soovinud pakkuda,
ja et see väljaanne viiks võidule eestilise eesnime eestlaste maal. Ja
toimetajal jääb täita siinkohal veel oma viimne, kõige meeldivam
kohustus — siiralt tänada kõiki selle nimedevalimiku valmimisel
nii või teisiti abiks olnud, osalt eespool juba mainitud härrasid:
eestipäraste eesnimede pioneeri dr. O. Kallast kirjavahetuses antud
lahkete nõuannete eest, Nimede EestistamiseKeskbürood eesotsas
härrade Ed. Saluranna ja Ed. Roosiga, Akadeemilise Emakeele
Seltsi juhatust eesotsas härrade Joh. V. Veski, A. Kase ja
E. Elistoga, härrasid A. Õunapuud, L. Lajat, V. Jõge, O. Aroveri
ja kirikuraamatute, murdekogude ning ürikute nimematerjali otsinguil
lahket abi andnud hr. dr. O. Liivi, prof. A. Saarestet ning
mag. E. Blumfeldti.

Tartu, viinakuul 1935.

LÜHENDITE SELETUSEKS

Käesolevas nimedeloetelus on tarvitatud järgmisi lühendeid:
kirj— ( i l u ) k i r j a n d u s e s t põimitud nimekuju, harilikult mingi
kunstmoodustis;
krk— (vanemast) k i r i k u r a a m a t u s t saadud nimi;
kstl—k u n s t l i k u l t soetatud nimi,mille l o o j a v õ i e s i t a j a
(dr. Kallas, P. Sõggel, L. Laja, käesoleva broˇsüüri toimetaja) on
t e a d a endisist eestipäraste eesnimede propagandaväljaandeist või
siinse broˇsüüri toimetajal kasutada olnud käsikirjalisist nimedeettepanekuist
(dr. Kallas, käesoleva broˇsüüri toimetaja ja teised selle
toimetamisest osavõtnud);
muist(ne) —m u i n a s e e s t i nimi, puhteestiline;
murd —käsikirjalisist m u r d e k o g u d e s t või muidu otse rahvakeelest
saadud nimekuju;
rhvl — rahvaluulest põimitud nimi;
sm—s o o m e nimi;
tarv— tegelikust t a r v i t u s e s t (perekonnaseisu-ametnike käsikir-
jaliste andmete varal, ajalehtede perekonnaseisu-teateist, Akadeemilise
Emakeele Seltsi kirjavahetusest) põimitud nimi, mis on kas
mõne tundmatu (harva toimetajal teatud) publikust tulnud nimelooja
kunstlikult soetatud eesnimi või (mõnikord) mingi hilisem
võõrnime-eestistus, ehtsale rahvakeelele vähe omane või võõraski,
kuid kõlalise eestipärasuse tõttu tarvitamiskõlvuline;
Wied —F. J. W i e d e m a n n i sõnaraamatust (Estnisch-deutsches
Wörterbuch, 2 1893) saadud nimi;
vrd— v õ r d l e;
vrd eelm, vrd järgm — võrdle eelmist (nime), võrdle järgmist nime,
s.t tavaliselt, et kõnesolev nimi on eelmisest või järgnevast vähese
häälikulise teisendamisega kujundatud või muidu oma algupära
poolest on eelmise või järgmisega samane;
ür — ürikuist (ajalooallikaist, -dokumentidest) saadud nimi.
Tähendatagu lühendite puhul veel, et lühendid ür, krk, Wied, ja
murd on tarvitatud ühtlasi nimede vanusastmiku umbkaudse tähistamise
mõttes. Nimelt lühend murd eesnime taga tähistab, et Wiedemannil,
vanus kirikuraamatuis ega ürikuis seda nime pole leidunud ja ta niisiis
esitataval kujul on eesti rahvakeeles tulnud tarvitusele võrdlemisi
hiljuti (XIX–XX sajandil). Lühend Wied märgib, et toimetaja vastavat
eesnime pole kohanud vanus kirikuraamatuis ega ürikuis (harilikult
XIX sajandi nimi). Lühend krk jällegi tähistab ühtlasi, et sellega
varustatud eesnime pole seni leidunud ürikuis, kõige vanemais nimedeallikais
(XVII sajandist hilisem nimi). Lühendiga ür märgitud (XIII–
XVII saj allikaist põlvnevate) nimede hulgas on rohkesti muinaseesti
(muist[ne]) nimevara, teiselt poolt aga ka palju vanemaid naaberrahvailt
laenatud eesnimesid; lühenditega krk,Wied ja murd varustatud eesnimed
on (väheste eranditega) rahvusvahelise põhjaga eestipärastunud
laen-nimed. Tarvitatud kaksiklühendid (ür-kstl, krk-kstl jm) tähistavad,
et nende eelosas antud allika (üriku, kirikuraamatu jm) nimekuju on toimetaja
häälikuliselt (harilikult lõpposas) muutnud, millise muutuse tulemuseks
on poolkunstlik eesnimi.—Lühendite tarvitamisel pole selles
rahvapärases väljaandes saadud teostada karm-teaduslikku järjekindlust.
Eesnimedest on sidekriipsulise lühendiga antud nende omastav
kääne (nt naistenimi Aa/de -te — Aade, omastav Aate ja Aal -u — Aal,
omastav Aalu). Kus seda pole antud (nt naistenimi Aale, Aili ilma sidekriipsulise
lisandita), onmeil tegu nimega,mille omastav on nimetavaga
samakujuline.—Sidekriipsulisi omastavakujusid (nt Aate) ei tule võtta
iseseisvate eesnimedena.

NAISTENIMED

Aa/de -te kstl
Aal -u krk
Aala tarv
Aale vrd Aal
Aalike ür-kstl
Aari tarv
Aede vrd Aet
Aet -a krk
Age tarv
Aide kstl
Aile tarv, vrd järgm
Aili sm
Aime tarv
Aimi kstl, vrd eelm
Aina krk
Aine kstl, rhvl
Aini sm
Ainike kstl
Aino tarv, sm
Ainu kstl, vrd eelm
Aira sm
Aire kstl, vrd eelm
Airi sm
Airike sm, vrd eelm
Aita kirj, vrd Aet
Aive tarv
Aivi tarv
Algi kstl
Alli tarv
Alvi tarv
Ana tarv
Angerva kstl
Ann -e krk, ?muistne
Anne krk
Anni Wied
Annika krk
Annike sm-kstl, vrd eelm
Ano krk, ?muistne
Anu krk, ?muistne
Arma kstl
Auli sm
Aulike sm-kstl
Aune sm
Auni kstl, vrd eelm
Ebo krk
Ebu krk
Ede tarv
Edo krk
Eela tarv
Eesi kstl
Eev -a krk
Eeva krk
Eha kstl
Eili tarv
Eilike tarv
Eiri sm-kstl
Ela kstl
Elgi tarv, vrd Helgi
Ele kstl
Elin -a krk
Elje tarv
Eljo tarv, vrd Heljo
Elju tarv, vrd eelm
Ell -u krk
Ella murd
Elle tarv
Elli tarv
Ellike kstl
Ello krk
Ellu krk
Elmi tarv, vrd Helmi
Elo krk
Els/s -u krk
Elts -u krk
Elve tarv, vrd Helve, järgm
Elvi sm
Enda tarv
Endla kirj
Ene kirj
Enel -i tarv
Enna tarv
Enne kstl
Eno krk
Enu krk
Ep/p -u krk
Ere kstl
Eve kstl
Haavi kstl
Haimi sm
Haldi tarv
Halja tarv
Hedi krk
Heesi murd-kstl
Heidi tarv
Heivi kstl
Hela kstl
Helbe tarv
Helda tarv
Hele tarv
Heldi tarv
Helge tarv
Helgi kstl
Heli kstl
Helin -a tarv
Helja tarv
Helje kstl
Heljo kstl
Helju tarv
Hell -u krk
Hella tarv
Helli kstl
Hellike kstl
Helme kstl
Helmi sm
Helo murd
Helve kstl
Helvi kstl, sm
Hep/p -u Wied
Heve kstl, vrd Eve
Hiie tarv
Hiile kstl
Hiisi kstl
Hiivi kstl
Hilja kstl, sm
Hilje tarv, vrd eelm
Hilju kstl
Hille kstl
Hilli tarv
Hilma tarv, sm
Hilve tarv
Hilvi kstl
Hinge tarv
Huile kstl
Hurmi tarv
Häie kstl
Häili kstl
Häilme kstl
Häilmu kstl
Häitse kstl
Hälmi kstl
Härda kstl
Härdi kstl
Hääli kstl
Hüvi kstl
Hüüsi kstl
Iibe murd-kstl
Iide kstl, rhvl
Iivi tarv
Ilda kstl
Ille tarv
Illi tarv
Illike tarv
Ilma kstl
Ilmatar -i tarv
Ilme tarv
Ilmi kstl
Ilo kstl, rhvl
Ilotar -i kstl
Ilva murd
Iilve kstl
Ilvi kstl
Imbi rhvl, sm
Immi kstl, vrd eelm
Inda tarv
Ing/el -li krk
Iro murd
Iru vrd eelm
Iva tarv
Ive tarv
Ivi kstl
Juula murd
Juuli murd
Järvi tarv
Kaare tarv
Kaari tarv
Kadi krk
Kadli kstl, rhvl
Kadri krk
Kadrin -a krk
Kai krk
Kaia tarv
Kaie murd
Kaja kstl
Kalli kstl
Kanni tarv
Kasvi kstl
Katri krk
Keio kstl, rhvl
Kaiu vrd eelm
Kersti krk
Kerstin -a krk
Kesti krk
Kiiri kstl
Kirsti krk
Koidu tarv
Koidula kirj
Krõõ/t -da krk
Kuldja kirj
Kulla kstl
Kädi krk
Kädu krk
Käll -u krk
Kär/t -du krk
Külli kstl
Küllike sm-kstl
Küllu ür, ?muistne
Külvi kstl
Laani kstl
Lagle kstl
Laidi tarv
Laili tarv
Laine kstl
Lauli kstl
Leebe kstl
Leegi kstl
Leela tarv
Leeli tarv
Leelo kstl, rhvl
Leen -u krk
Leena Wied
Leenu Wied
Leesi kstl
Leeve kstl
Lehi kstl
Lehte kstl
Lehti tarv
Leida tarv
Leidi kstl
Leie tarv
Leigi kstl
Leila sm
Leili tarv
Leini tarv
Lembi kstl, sm
Lemmi kst, vrd eelm
Libli kstl
Liidi tarv
Liili kstl, vrd järgm
Liilu murd
Liina murd
Liiri kstl
Liis -u krk
Liisa Wied
Liiso krk
Liisu krk
Liivi tarv
Lilja sm
Lille tarv
Lilli Wied
Lillike kstl
Linda kirj
Lindu kstl
Luige kstl
Luigi tarv
Luule kstl
Lüüli sm
Lõive kstl
Maaja tarv
Maal -u krk
Maala Wied
Maare Wied
Maari kstl, vrd järgm
Maarja Wied
Made krk
Madel -i krk
Madle krk
Madli krk
Madre murd-kstl
Mae murd
Mai krk
Maia krk
Maie krk
Maigi murd-kstl
Mail -u murd
Maila murd
Maili tarv
Maime kstl
Maimo tarv
Maimu kirj
Maire tarv
Mairi tarv
Maiu sm-kstl
Maive tarv
Maldi kstl
Malju kstl (vadja keele järgi)
Mall -e krk, muistne
Malla tarv
Malle krk, ?muistne
Malli kstl
Mallis -e kstl
Malve tarv
Malvi kstl
Mare ür
Maret -i ür
Marge sm
Mari krk
Marin -a krk
Maris -e krk
Marit -i krk
Marja kstl
Marje kstl
Marju kstl
Marve tarv
Marvi tarv
Matli krk
Meeli tarv
Meelike kstl
Meelimari kstl, rhvl
Merike kstl
Mesike tarv
Midli kstl, rhvl
Miili Wied
Miilu murd
Miina Wied
Miiu krk-kstl
Milja ür (?)
Milli tarv
Milvi tarv
Naadi murd
Neida kstl
Nido rhvl
Niide murd
Niine kstl
Niini kstl
Nurme tarv
Nääli kstl
Ode murd
Oivi tarv
Olvi tarv
Orvi kstl
Orvike kstl
Os/i -ja kstl
Pihli kstl
Piia kstl
Piibe tarv
Piiu kstl
Pille krk
Pilvi kstl
Pire Wied
Piret -i krk
Pirje sm
Päivi kstl
Pärja tarv
Pääsi kstl
Pürje kstl, rhvl
Püvi kstl
Raja tarv
Reeli tarv
Reeme murd
Ree/t -da krk
Riina Wied
Riinu Wied
Risti krk
Roosi murd
Ruuda krk
Saali murd
Saari kstl
Saima tarv, sm
Saimi sm
Saldi kstl
Sale tarv
Salme kirj
Selje kstl
Siiri sm
Siivi kstl
Silja tarv, sm
Silvi tarv
Siret -i kstl
Sirgi kstl
Sirje kstl, rhvl
Sirve kstl
Sirvi kstl
Soovi kstl
Sula kstl
Säde kstl
Säili tarv
Süvi kstl
Taima tarv
Taimi kstl
Taive kstl
Talvi kstl
Tarja krk
Teisi kstl
Terje kstl
Tiia krk
Tiina krk
Tiinu Wied
Tiiu krk
Tiivi kstl
Toimi sm
Toomi kstl
Triin -u krk
Triinu Wied
Tuuli kstl
Tähti tarv
Tüüne kstl, vrd järgm
Tüüni sm
Ulve tarv
Ulvi tarv
Urva tarv
Urve kstl
Urvi kstl
Uudi kstl
Uuve tarv
Vaida tarv
Vaiga kstl
Vaige kstl
Vaike kstl
Vaiki tarv
Vaime tarv
Valba Wied
Valma tarv
Valve kstl
Valvi kstl
Varje tarv
Varju kstl
Varve kstl
Viia Wied
Viida tarv
Viire tarv
Viisi murd
Viiu Wied
Viiva tarv
Viive kstl
Viivi kstl, sm
Viivu tarv
Vilge tarv
Vilja kstl
Vilve tarv
Virge kstl
Virje kstl
Virme kstl
Virve kstl
Õie tarv
Õili kstl
Õilme tarv
Õitse tarv
Õivi kstl
Õnne tarv
Ädu krk
Ülla kstl
Ülle kstl
Üvi kstl

MEESTENIMED

Aabu Wied
Aadam -a krk
Aado krk
Aadu Wied
Aamo krk
Aa/p -bu tarv
Aarand -i murd
Aa/re -rde sm
Aarend -i krk
Aarne sm
Aaro sm
Aaru vrd eelm
Aa/t -du Wied
Aavo tarv
Abik -u kstl
Ago kstl
Agu tarv, vrd eelm
Agur -i tarv
Ahko krk-kstl, ?muist
Ahti rhvl
Ahto tarv
Aigar -i sm
Aigur -i tarv
Aimur -i kstl
Ain -u Wied
Ain/t -du Wied
Aivo tarv
Ak/k -u ür, ?muistne
Ako ür, ?muistne
Aldo tarv
Aldur -i tarv, vrd Haldur
Algo ür-kstl
Allo murd
Allu murd
Alo ür, ?muistne
Ando krk
Andres -e krk
Andrus -e krk
An/k -gi murd
Annis -e Wied
Annuk -a krk
Annus -e krk
An/t -du krk
Anto murd
Ants -u krk
Antu Wied
Arbu kstl, vrd järgm
Arbo sm
Ardo murd
Are kstl
Arik -u krk, ?muistne
Arm/as -sa kstl, sm
Ar/p -bi murd
Arvi murd
Arvo kstl, sm
Arvu vrd eelm
Aso ür, muistne
Asu vrd eelm
Atko Wied
Atso ür, ?muistne
Atsu kirj, vrd eelm
Att Ati ür, ?muistne
Aula/ne -se kirj
Aulei/d -u tarv
Aulem/b -me ür, muist
Aulik -u tarv
Aulis -e kstl, sm
Aulo kstl
Avo kstl
Edur -i kstl
Eelar -i tarv
Eelj/as -a Wied
Eerik -u krk
Eero krk
Eeru vrd eelm
Eevar/t -di krk
Ei/k -gu ür
Eino sm
Einu tarv, vrd eelm
Eldur -i tarv, vrd Heldur
Elev -i kstl
Elmet -i ür
Elmu tarv
Elmur -i kstl, vrd Helmur
Endel -i kirj
Endrik -u ür
Enn -u ür
Ennik -u ür
Enno tarv
Er/gas -ka kstl
Ergav -i kstl
Esko krk
Esku Wied
Esmo kstl
Esmu kstl, vrd eelm
Haarand -i ür, ?muist
Haigo ür-kstl, muistne
Hain -u krk
Haldur -i tarv
Haljand -i kstl
Hallik -u ür, muistne
Hallu ür-kstl, muistne
Hando krk-kstl, vrd Hant
Hann -u ür
Hannik -u Wied-kstl
Hannus -e ür
Han/t -du ür
Hardu tarv
Harik -u ür, ?muistne
Hariva/ld -lla ür-kstl, muistne
Harjo ür, muistne
Harju vrd eelm
Har/ras -da kstl
Hau/gas -ka kstl
Heido tarv
Heigo krk, vrd järgm
Hei/k -gu krk
Heinar -i tarv
Heino krk
Heinu tarv, vrd eelm
Heinur -i tarv
Heiti kstl
Heldur -i tarv
Helgur -i tarv
Hellar -i tarv
Helmik -u ür
Helmur -i tarv
Hembo ür, ?muistne
Hendo krk
Hendrik -u Wied
Hengo ür-kstl
Henn -u ür
Hennik -u ür
Hennit -i ür
Henno krk
Hen/t -du ür
Higo ür, ?muistne
Hii/d -u tarv
Hiido tarv
Hiilar -i kstl
Hiimo ür, ?muistne
Hiio kstl, vrd Hiid
Hil/k -gu krk
Hillar Wied
Hillo ür
Himm -i ür
Himot -i ür, muistne
Hindo vrd Hint
Hindrek -u Wied
Hindrik -u krk
Hin/k -gu ür
Hinn -u krk
Hinnik -u krk
Hinno krk
Hino murd
Hin/t -du ür
Hip/p -u Wied
Hisko murd-kstl
Hoolem/b -me ür, muistne
Huband -i ür, ?muistne
Huido ür
Huko ür-kstl, muistne
Härm -a ür, ?muistne
Härm -u, krk, ?muistne
Härm/el -li krk
Härmik -u krk, ?muistne
Härmo vrd Härm
Häätõiv -u ür, muist
Höalem/b -me ür, muist
Höameel -e ür, muistne
Höödu krk
Höödur -i murd-kstl
Hüvalem/b -me ür, muistne
Hüvameel -e ür, muist
Hüvand -i kstl
Ido ür, ?muistne
Igal -i ür, muistne
Igalem/b -me ür, muist
Igameel -e ür, muistne
Igand -i kstl
Igat -i ür, muistne
Igaval/d -lla ür-kstl, muistne
Ignas -e krk
Ihalem/b -me ür, muist
Ihameel -e ür, muist
Ihand -i kstl
Iilo Wied
Iilu vrd eelm
Ik/k -u ür, muistne
Illar tarv, vrd Hillar
Illis -e Wied
Illo ür, ?muistne
Ilmalem/b -me ür, muistne
Ilmand -i tarv
Ilmatõiv -u ür, muist
Ilmar -i sm
Ilmik -u ür, muistne
Ilmo sm
Ilmva/ld -lla ür, muist
Imand -i ür, muistne
Immo ür
Imot -i ür, vrd Himot
Imut -i ür, vrd Himot
Indo vrd Int
Indrek -u murd
Indrik -u krk
Indur -i kstl
Inno tarv
In/t -du ür
Ivo murd
Jaagup -i Wied
Jaa/k -gu ür
Jaan -i ür
Jaano ür
Jaanus -e ür
Jaas -i ür
Jako murd
Jaks -u murd
Jannus -e krk
Joosep -i Wied
Joosu krk
Juha sm
Juhan -i krk
Juho sm
Juk/k -a krk, ?muistne
Jullo ür
Jundo ür-kstl, ?muistne
Jurn/as -a murd
Juss -i ür, ?muistne
Jüri krk
Jürn/as -a murd
Kaano ür
Kaar/el -li ür
Kaarli ür, vrd eelm
Kaasu ür-kstl
Kahru kstl
Kaido tarv
Kaigo kstl vrd järgm
Kai/k -gu ür, muistne
Kaimo kstl
Kainu sm-kstl
Kaio ür, muistne
Kalev -i rhvl
Kaljo kstl
Kalju tarv, vrd eelm
Kallimeel -e ür, muistne
Kall/is -i tarv
Kallu ür-kstl, ?muistne
Kaubo ür, vrd Kaupo
Kaugemeel ür, muistne
Kaugo ür, muistne
Kaul -i ür, ?muistne
Kaumeel ür, vrd Kaugemeel
Kauno sm
Kaupo ür
Kaur -i ür, ?muistne
Kauro krk
Keerand -i ür, ?muistne
Keerdo krk
Kenn -u ür, ?muistne
Kenno vrd eelm
Keto ür-kstl, muistne
Kiirend -i kstl
Kill -u ür
Killik -u ür
Kimm -u krk
Kimmo vrd eelm
Kiur -u kirj
Koi/t -du tarv
Kost/el -la ür
Kotk/as -a kstl
Kudres -e rhvl
Kuigo krk, vrd järgm
Kui/k -gu krk, ?muistne
Kuldar -i tarv
Kuldev -i ür-kstl, muistne
Kullo ür, muistne
Kulno ür (?)
Kusta krk
Kustas -e Wied
Kusto murd
Kuulo ür, muistne
Kõiklem/b -me ür, muistne
Kõo ür, muistne
Kõu ür, vrd eelm
Kõvand -i, ür, muistne
Kõve ür, muistne
Kõvo ür, vrd eelm
Kärbo ür-kstl, muistne
Kärmo ür, muistne
Kärmu vrd eelm
Käär/t -di krk
Kübro tarv
Künno ür, ?muistne
Künnu vrd eelm
Lall -u, ür, muistne
Laos -e krk
Laur -i krk
Laurik -u ür
Lauro krk
Leemet -i ür
Leenar/t -di ür
Leevend -i kstl
Leho kstl
Leigar -i tarv
Leig/er -ri rhvl
Leino ür, ?muistne
Lello ür, ?muistne
Lembar -i kstl
Lembit -u ür, muistne
Lembitõiv -u ür, muist
Lembla/ne -se ür, muist
Lembo tarv
Lemmetõiv -u ür, muistne
Lemmik -u ür, muistne
Lemming -u, rhvl, ?muistne
Lemmit -u, ür, muistne
Lepo kstl
Liivar/t -di ür
Lillo ür, ?muistne
Linnar -i tarv
Linnar/t -di krk
Loi/t -du kstl
Loomet -i kstl
Lootlik -u kstl
Lootus -e tarv
Luvat -i ür-kstl, muistne
Lüdik -u ür
Lüll -u ür, ?muistne
Maan -u ür
Maano vrd eelm
Maanus -e Wied
Madis -e ür
Madjus -e ür
Maido krk
Mai/t -du ür
Maldur -i tarv
Maldus -e kstl
Mallus -e kstl
Mando ür-kstl
Manival/d -lla ür (?)
Mardo kstl, vrd Mart
Mardu kstl
Margus -e Wied
Mar/t -di krk
Mats -i ür
Mauno ür
Meedo ür
Meego ür-kstl, vrd järgm
Mee/k -gu ür, ?muist
Meeland -i ür, muistne
Meelba ür-kstl, muistne
Meeldav -i ür, muistne
Meeldo ür, muistne
Meelend -i ür, muistne
Meelendo ür, muistne
Meeles -e ür, muistne
Meelik, -u ür, muistne
Meelis -e ür, muistne
Meelisk -u ür, muistne
Meelit -u, ür, muistne
Meel/jas -ja ür-kstl, muistne
Meelo ür, muistne
Meeltõiv -u, ür, muistne
Meelu vrd Meelo
Meelus -e kstl
Meelv/as -a ür, muistne
Meelvil/i -ja ür, muistne
Meeme ür, muistne
Meemik -u, krk, ?muist
Meemo ür, muistne
Meemu vrd eelm
Mehik -u kstl
Mehis -e ür, ?muistne
Meido vrd Meit
Meigo vrd järgm
Mei/k -gu ür, ?muistne
Mei/t -du ür
Meldo ür (vrd Meeldo?)
Meljas -e krk
Metso ür, ?muistne
Metsu ür, ?muistne
Me/tt -ti ür, ?muistne
Mihk/el -li krk
Mik/k -u ür, ?muistne
Mik/kel -li ür
Mäido tarv
Mäidu vrd eelm
Mälgo krk-kstl
Männu krk-kstl
Mär/t -di ür
Naan -u ür
Neeme tarv
Neeno ür
Neljus -e ür
Nigul -a Wied
Nigulas -e Wied
Niilas -e krk
Niilo krk
Niilu vrd eelm
Nurmus -e ür, ?muist
Oivo tarv
Olav -i ür
Olev -i ür
Oll -u ür
Oodet -i ür-kstl
Oodu krk
Ool -u krk
Oolep -i Wied
Orm -i tarv
Ormes -e krk
Orvo tarv
Orvu tarv
Osjand -i kstl
Oskur -i kstl
Osmu rhvl-kstl
Osu ür, ?muistne
Ott Oti ür
Otu murd
Ovele/mb -mme ür, muistne
Paa/p -bu ür
Paavo ür
Pear -u tarv
Pearn -a murd
Pearu murd
Peebo vrd Peep
Peedo murd
Peedu Wied
Pee/p -bu ür
Pee/t -di ür
Peet/er -ri ür
Peibo vrd järgm
Pei/p -bu ür, ?muistne
Peko rhvl, kstl, ?muist
Peku vrd eelm
Pendo vrd järgm
Pen/t -du ür
Pikkar -i tarv
Pil/k -gu ür, ?muistne
Pillik -u ür
Pindo murd
Priidik -u Wied
Priidu murd
Prii/t -du tarv
Põdru kstl
Päido vrd järgm
Päi/t -du ür, ?muistne
Päivu kstl
Päll -u krk, muistne
Pär/t -du ür
Pärt/el -li ür
Päär/en -na murd
Pääro tarv
Pääru vrd eelm
Rahulei/d -u tarv
Rai/d -u tarv
Raido vrd Rait
Raigo tarv, vrd järgm
Rai/k -gu ür, ?muistne
Rain -u krk
Rai/t -du ür
Raivo tarv
Rajur -i tarv
Randar -i tarv
Randu kstl
Rannus -e ür, ?muistne
Raudo kstl
Ravo kstl
Reedik -u krk
Reeno krk, kstl
Rego rhvl
Rei/bas -pa kstl
Rein -u ür
Reinut -i Wied
Reio vrd järgm
Reiu murd
Reius -e krk
Riho tarv
Riidik -u krk
Riido krk
Riidu Wied
Rikand -i ür, ?muistne
Rik/kel -li ür
Rill -u ür
Ristjan -i krk
Risto krk
Ristu Wied
Roomet -i murd
Ruttar -i tarv
Räni ür(-kstl?), ?muistne
Ründar -i tarv
Rünno tarv
Saam/el -li krk
Saamo Wied
Saamu murd
Saardo krk ?muistne
Salev -i kstl
Sambu sm-kstl
Sapo ür, ?muistne
Saugo krk-kstl
Seiu murd
Selgur -i kstl
Sepo kstl, sm
Siim -u krk
Siimo krk
Siir/as -a kstl
Simmo krk
Simu Wied
Sirgev -i kstl
Suido vrd järgm
Sui/t -du ür, ?muistne
Sulev -i rhvl
Südik -u kstl
Taalo ür
Taavet -i krk
Taavi krk
Tahvo krk
Taibo kstl
Taido kstl
Taidus -e kstl
Taimo kstl
Taimu kstl
Taivo tarv
Tammo ür, ?muistne
Tanel -i krk
Tarmo sm
Tarmu vrd eelm
Tarvo kstl
Taso kstl
Tasuja kirj
Taugo krk-kstl
Tavo krk
Teedo Wied-kstl
Teemu murd
Tee/t -du Wied-kstl, vrd Teedo
Tehvo krk
Teido krk
Temmo murd-kstl
Teno murd
Tep/p -u krk
Tiibus -e ür
Tii/t -du ür
Timm -u krk
Timo murd
Tinno krk
Toivo sm
Toom -u ür
Toom/as -s ür
Toots -i ür, ?muistne
Tundo krk-kstl
Turvo tarv
Tõdu kstl
Tõdur -i kstl
Tõelei/d -u tarv
Tõho krk-kstl, ?muistne
Tõidas -e, ür, muistne
Tõigo ür-kstl, muistne
Tõi/t -du ür, muistne
Tõiv -u kstl, vrd Tõivo
Tõivelem/b -me ür, muistne
Tõives -e ür, muistne
Tõivik -u ür, muistne
Tõivo ür, muistne
Tõivut -i ür-kstl, muistne
Tõll -u ür, ?muistne
Tõndo vrd Tõnt
Tõnis -e ür
Tõnn -i ür
Tõnno tarv
Tõnnus -e krk
Tõn/t -du krk
Tõnu ür
Tõo kstl, vrd Tõivo
Tõvo kstl, vrd Tõivo
Tõolem/b -me ür, muist
Tõu/t -du ür, muistne
Tõvot -i, ür, muistne
Udres -e rhvl
Ugalem/b -me ür, muistne
Uko vrd järgm
Uku rhvl
Uldelem/b -me ür, muist
Uldis -e tarv
Uldo ür, ?muistne
Ulj/as -a kstl
Urbas -e ür
Urm/as -a sm
Urmo kstl
Ustav -a kstl
Vaabo krk
Vaabu murd
Vaado ür
Vaadu murd
Vaano ür(-kstl?)
Vabar -i kstl
Vabo tarv
Vabu kstl, vrd Vabo
Vagur -i kstl
Vaho tarv
Vahur -i kstl
Vaido ür, ?muistne
Vaino tarv
Valdalem/b -me ür, muist
Valdar -i sm
Valdev -i kstl
Valdik -u ür, ?muistne
Valdja ür-kstl, muist
Valdu ür-kstl, muistne
Valdur -i kstl
Valev -i kstl
Valgur -i kstl
Valit -u ür (karjala keelest)
Valjo tarv
Vallo tarv
Vallut -i tarv
Valmar -i kstl
Valvo tarv
Vambola kirj
Vaneva/ld -lla ür, muist
Vap/per -ra tarv
Varm/as -a kstl
Varmo kstl, sm
Varmu vrd eelm
Vast/en -na ür
Veigo kstl
Veiko tarv
Vel/i -je kstl
Veljo kstl
Velju kstl
Vello kstl, sm
Velvo kstl
Vendo tarv
Vidres -e rhvl
Vidrik -u krk
Viidas -e krk
Viido Wied
Viilup -i Wied
Vil/bas -pa kstl
Vilbo kstl
Vil/gas -ka kstl
Vilgo tarv, vrd Vilk
Vilik -u ür, muistne
Vililem/b -me ür, muist
Vilimeel -e, ür, muistne
Viling -u ür, muistne
Vilitõiv -u ür, muistne
Viljalem/b -me ür, muist
Viljandu ür, muistne
Viljar -i sm
Viljat -i ür, muistne
Viljo sm
Vilju vrd eelm
Vil/k -gu ür, ?muistne
Villu ür
Vilmas -e ür
Virgu tarv
Virmo sm
Vootele kirj
Võibo ür-kstl, muistne
Võido kstl
Võimo kstl
Või/t -du kstl
Võiteli ür(-kstl?), ?muist
Võn/d -nu ür, muistne
Võso kstl
Väigo kstl
Väigu kstl
Väiko tarv
Väino sm, kstl
Väinu vrd eelm
Õivo kstl
Õivu kstl
Õnnev -i kstl
Õnnu ür(?), ?muist
Ärmu vrd Härm
Ärmus -e krk, ?muistne
Üland -i kstl
Ület -i sm-kstl
Ülev -i kstl
Üljo tarv
Üll -i krk, ?muistne
Üllar -i kstl
Üllik -u kstl, sm
Üllo krk-kstl, ?muist
Üllu vrd eelm
Ülo ür, muistne
Ürgo tarv
Üri murd, vrd Jüri
Ürju sm-kstl

Julius Mägiste nimeraamatud omas ajas

Eestlaste nimemaitse on kogu 20. sajandi vältel tekitanud hämmastust
meie keelemeestes. Juba Juhan Kurrik juhtis nimeveidrustele tähelepanu
(1901: 5), võõrapäraseid ja keeleliselt vigaseid nimesid on taunitud
nii 1930. aastatel (Elisto 1934: 186) kui ka 1960. aastatel (Rajandi, Tarand
1968: 78). Veel tänapäeval ei ole me sellest probleemist priid, kui
jälgida lastele pandavatesse eesnimedesse suhtumist ajakirjanduses.
Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Mõnedki meie keelemehed on
seda ütlust järgides andnud oma panuse selleks, et eesti nimede üldpilt
paraneks. Oma tähtis osa selles on Julius Mägistel, kelle eesnimevali-
mikud ilmusid 1929. ja 1936. a. Milline oli nende raamatute taust? Mis
roll oli neil omas ajas?
Võib öelda, et kuni Juhan Kurriku nimederaamatu ilmumiseni
1901. a olid eestlaste eesnimed suurelt jaolt laenulist päritolu. Paranemist
ei olnud toonud ärkamisaja ja sellele järgnenud kümnendite rahvusromantilisedmeeleolud,
ei kaMats Tõnissoni ja teiste kalendritegijate pingutused
sajandivahetusel. Rahvaluule, ilukirjanduse ja kalendrite kaudu
oli käibele läinud vaid väike hulk eestipäraseid või selleks peetavaid
eesnimesid, mida oma lastele söandasid panna vaid üksikud eriti julged
eestlased (Roos 1962: 415–418; Kallas 1910: 17; EKM EKLA F 279
M 6 : 4 L 97). Enamik eelistas oma rahvuslikku alaväärsustunnet varjata
uhke võõramaise nime taha. 19. sajandi kaks viimast aastakümmet
ja 20. sajandi algusaastad olid võõrapäraste eesnimede õitseajaks (EKM
EKLAF 279M6 : 4 L 79). Et küsimus oli valuline, seda tunnistab oma ja
võõra, rahvusliku ja kadakliku mentaliteedi vahekorra vaagimine sajandivahetusel
juba ka ilukirjanduses (Vilde 1899; Kitzberg 1901). Siin oli
tööpõld eestimeelsetele haritlastele. Tänuväärselt asusid seda sööti harima
Jüri Truusmann (1889), Johan Põhjala (1900),Martin Lipp (1901),
tutvustades laiemat avalikkust muistsete eesti ja liivi nimedega (EKM
EKLA F 279 M 6 : 4 L 3). Soomes oli selleks ajaks ilmunud esimene
teaduslik uurimus soome muinasaegsete nimede kohta (Forsman 1891).
Meil 1901. a ilmunud J. Kurriku Nimede raamat esitab siiski veel
eranditult võõrapäraseid nimesid. Kalendritegijate katsete kohta oma
keele sõnavara alusel uusi eestipäraseid nimesid luua ütleb J. Kurrik, et
võib ju “kõiksugu lihtlabaseid sõnu nimedeks tembeldada, aga inimeste
nimedeks ei kõlba seda laadi “nimed” küll mitte” (1901: 7). Kurriku
meelest oleks hea seegi, kui võõrnimesid õpitaks õigesti (lähtekeelepäraselt)
kirjutama ja hääldama.
1903. a esines sõnavõtuga “Nimede asjus" Ansomardi (1903: 843–
846), omakeelsete eesnimede uusloome esimesi teoreetikuid. Tema soovitas
nimesid ammutada kohanimedest, arvates täie õigusega, et paljud
neist pärinevad muistseist isikunimedest. See oli õnnestunud ettepanek,
kui võrrelda Ansomardi nimeettepanekuid Alo, Inno, Kaljo, Pääro, Taago,
Alla, Eda, Kaia, Saima,Ülla näiteksMats Tõnissoni 1884. a kalendri
nimeettepanekutega Julgus, Osavus, Tõsidus, Lootus, Salk, Võit, Kooli,
Nupu, Lehe, Siidi, Uusi (Moorits 2000).
1910. a esineb Sirvilaudades põhjaliku sõnavõtuga eesti nimede kohta
Oskar Kallas. 1904. aastast alates oli ta kalendrit varustanud nimematerjaliga,
koondades sellesse sobivaid nimesid Wiedemanni eesti-saksa
sõnaraamatust, vanemate laennimede ja muinasnimede hulgast, rahvaluulest,
Tõnissoni tähtraamatutest, sugulaskeeltest, samuti tema enese
uudisloomingut (Roos 1962: 419–420). Nüüd, 1910. a esitab ta oma
seisukohad meie nimikonna avardamiseks. Kallase meelest on selleks
peamiselt kolmteed: 1) taaselustada sobivadmuinasnimed, 2) taaselustada
vanemad laennimed, 3) luua oma keelematerjali põhjal uusi eestipäraseid
nimesid (1910: 18). Et Kallase nimevalimik rahvale sobis, näitab
asjaolu, et juba 1914. a tuli välja anda teine, 1921. a aga juba kolmas
trükk (mõlemad pealkirja all Sadakakskümmend uut ristinime). Kavas
oli ka neljas trükk (EKM EKLA F 186 M 202 : 2 L 11, 12, 14–15, 17).
Kallase nimedest võeti kasutusele üsna suur hulk, tema enda arvutuste
kohaselt oli 1929. aastaks neist käibele läinud 25 poiss- ja 43 tütarlapse
nime (EKM EKLA F 186 M 202 : 2 L 166).
1921. a alustas Akadeemiline Emakeele Selts suurejoonelist nimede
eestistamise kampaaniat. Algselt oli selle eesmärgiks võõrapärastest
perekonnanimedest vabaneda, kuid ka võõrapärased ristinimed olid
tähelepanu all (Saareste 1921: 41). Oskar Kallase väikesest broˇsüürist
laiemaks propagandatööks ei piisanud. Perekonnaseisuametnikud kurtsid
uute nimede puuduse üle (EKM EKLA F 233 M 10 : 12 L 3).
Nii kaalutigi Emakeele Seltsis O. Kallase valimiku täiendatud kujul
väljaandmist, et rahva janu uute nimede järele rahuldada (EKM EKLA
F 233 M 10 : 12 L 3; F 186 M 202 : 2 L 11). Sellega oleks
lahendatud asja esialgne praktiline külg. Samas aduti, et nimede eestistamise
küsimuse laiemale alusele seadmine eeldab meie omakeelse
nimestu ajaloo põhjalikumat tundmaõppimist ja vastavat teaduslikku
väljaannet. Juba O. Kallase valimike arvustajad olid sellest kõnelnud
(Reiman 1911; Ernits 1914). Nüüd oli küsimus arutusel Akadeemilise
Emakeele Seltsi Nimede-eestistamise Toimkonnas (AES NET) (EKM
EKLAF 233M10 : 12 L 3–5).Kuulutati välja selleteemaline võistlustöö
üliõpilastele, kuid määratud tähtajaks, 1. detsembriks 1926 ei laekunud
ühtegi tööd (EKM EKLA F 186 M 202 : 2 L 5). Ometi olid tingimused
sellise väljaande ilmumiseks just 1920. aastatel eriti soodsad.Ühelt poolt
oli ülikooli lõpetanud esimene emakeeles kõrghariduse saanud noorte
rahvusmeelsete haritlaste põlvkond. Teiselt poolt oli just neil aastatel
publitseeritud kenakene hulk ürikuid, mis sisaldasid hulgaliselt seni
vähetuntud vanemat nimematerjali, nt Tallinna Jaani seegi vakuraamat
1435.–1507. a, Tallinna vanimad linna arveraamatud 1363.–1374. a, Lihula
vakuraamat 1518.–1544. a, Tallinna piiskopi Virumaa valduste vakuraamat
1330. a, Tallinna esimeste turberaamatute katkendid 1365.–
1458. a jt; lisaks oli perioodikas käsitletud Kullamaa vakuraamatus ja
Poola 1582. a revisjoni protokollides sisalduvaid isikunimesid (Mägiste
1929b; EKM EKLA F 279 M 6 : 4 L 4).
Neist kahest asjaolust—nõudlusest ja täidetud eeldustest—lähtuski
Emakeele Selts, kui tegi noorele keeleteadlasele Julius Mägistele ettepaneku
anda välja eestipäraste isikunimede valimik (EKMEKLA F 233
M 10 : 12 L 7, 8; F 186 M 202 : 2 L 17). Mägiste oli selleks kahtlemata
väga sobiv isik, sest oma väitekirja kallal töötades oli ta kokku puutunud
vanade omakeelsete isikunimedega, ka oli tema valduses üliõpilase
Mihkel Toomsi poolt Saaremaa kirikuarhiividest ja Tartu ajalooarhiivist
välja kirjutatud isikunimede kogu (EKM EKLA F 186 M 202 : 2 L 5,
17).
Võttes lisa varasematest allikapublikatsioonidest, varemtrükis ilmunud
nimevalimikest ning temale kättesaadavatest käsikirjalistest materjalidest
(Mägiste 1929a: 9), koostaski J. Mägiste üle tuhande (vrd EKM
EKLA F 186 M 202 : 2 L 17) nime sisaldava valimiku. Eestipärasust
käsitab ta seejuures üsna samamoodi kui O. Kallas, s.t sisse on võetud
muinasnimed, vanemad laennimed ning eesti keele materjali põhjal loodud
uued (võiks nimetada “uuseesti") nimed.
Veidi probleeme ja vaidlusi tekitas raamatu kahetine otstarve. Autor
tahab seda esitada rohkem teadusliku väljaandena, esitades võimalikult
kõik, ka tegelikuks kasutuseks sobimatud nimed, ühes põhjalike seletuste
ja viidetega, AES NET aga on nõudlusest lähtuvalt rohkem huvitatud
praktilisest soovitusnimestikust.Nii tuleb koostajalmõnedki nimed välja
jätta ja viidete osa vähendada (EKM EKLA F 233 M 10 : 12 L 7, 8; F
186 M 202 : 2 L 17). 1929. a märtsiks on käsikiri valmis (EKM EKLA
F 233 M 10 : 12 L 10). AES NET vaatab selle läbi oma koosolekul
11. oktoobril 1929 ning tunnistab vastuvõetavaks (EKM EKLA F 233
M 10 : 12 L 12). Raamat Eestipäraseid isikunimesid (Mägiste 1929a)
ilmub 1930. a jaanuaris 800 eksemplaris (ERÜ: 138; EKM EKLA F 16
M 51 : 4 L 39).
Tiraaˇzi ja ilmumisaega arvestades on selge, et sellest raamatust ei
piisanud, kui vastavalt riigivanema 22. oktoobri 1934. a dekreediga antud
nimekorralduse seadusele (Riigi Teataja, 1934, 91, 735) võisid inimesed
hakata maksuta muutma oma võõrapäraseid perekonna- ja eesnimesid
eestipäraseks. Selgitus- ja nõuandetöö võttis esialgu enda kanda AES
(eriti selle juhatus ja Nimede-eestistamise Toimkond), kuid peagi hakkas
see töö seltsile ülejõu käima. Tuli võimalikult kiiresti anda välja uued
soovitusnimestikud. Selleks astub AES kontakti riiklikul toetusel tegutseva
Nimede Eestistamise Keskbürooga Tallinnas. Viimane võtab kogumike
trükkitoimetamise kulud enda kanda, AES astub kontakti autoritega.
Julius Mägiste ja Elmar Elisto toimetatud Eesti nimi. Valik uusi
perekonnanimesid ilmub 1935. a märtsis, J. Mägiste Eestipäraseid ees-
nimesid 24. veebruariks 1936 (Elisto 1935a: 37; 1936a: 28; 1936b: 93;
1936c: 151–156, 190; 1937: 127; ERA F 1093 N 1 S 219 L 15).
J. Mägiste nimederaamatu teine trükk on esimesest märksa praktilisema
suunitlusega. Ära on jäetud kõik esimeses trükis ebasoovitatavana
esitatud nimed (mis esimeses olid teaduslikel kaalutlustel sisse
võetud), samuti kogu allikaviitestik. Tugevasti on kärbitud nimeainestikku,
seda eriti raamatut enne trükkiminekut kaalunud keelemeeste komisjoni
(J. V. Veski, A. Kask, E. Elisto) arvamusi arvestades (Mägiste
1936: 11–12.) Neljanda eestipäraste eesnimede rühmana on sisse võetud
mõned tol ajal rahva hulgas käibinud eesti keele häälikusüsteemi kohased
soome ja skandinaavia nimed.
Autor ise ei olnud lõpptulemusega päris rahul. Oma kirjas O. Kallasele
(veebruaris 1936) kurdab ta: “See pisike, nüüd loodetavasti peatselt
ilmuv broˇsüürike on mulle kujunend kõige ebameelsamaks tööks,
mida kunagi olen teind, seetõttu, et on tulnud töötada terve rea nimedeküsimusesminust
veel suuremate võhikute kontrolli all ega ole saanud
enda tõekspidamistest kinni pidada ühise platvormi huvides.Olin üksvahe
isegi nii meeleheitel, et kaalusin toimetamisest loobumist. Kuid minu
osavõtt toimetamisest on siiski vahest olnud kasu ürikute ja kirikuraamatute
vanade nimede päästmistööle, mis nimedenormi väljatöötajate ühe
osa silmis sugugi armu poleks leidnud. Selle asemel oleks minu puududes
nimestikku võetud hulk nüüd välja jäänd h[är]rade Õunapuu, Aroveri
ja Laja kunstnimesid, millede väärtus kaunis kahtlane. Trükitakse
seda broˇsüüri 2000 eks, kuid praeguse nimede-elevuse tõttu arvatavasti
see trükk on peagi lõpul, nii et loodetavasti vähe teistsuguseis tingimusis
saab parema nimedevalimiku väljatöötamisele asuda." (EKMEKLA
F186 M 202 : 2 L 42). Niisiis läksid raamatu tellija ning autori seisukohad
nimevaliku suhtesmõnevõrra lahku.AESi poolt on see ka arusaadav,
sest tuli ju tegelda eelkõige nimekorraldusega. Seetõttu ei saanud lubada
kaasaegsesse keelesüsteemi sobimatuid (nt erandliku käänamistüübiga
või traditsiooniliselt vastassoo nimelõpuga) nimesid.
Nimekorraldusliku väljaandena sai Eestipärastest eesnimedest järgnevatel
aastatel omamoodi “piibel”,milles kirjapandu pretendeeris tõele.
Üsna tihti otsustasid ametnikudmingi nime sobivuse üle selle järgi, kas ja
mis soost isiku nimena leidus soovitud nimi selles raamatus. Tüdrukule
ei saanud anda nime, mis Eestipärastes eesnimedes kirjas mehenimena,
ja vastupidi. Mõnedki nimesoovid lükati tagasi seetõttu, et neid ei
leidunud kõnealuses raamatus. (Vrd Elisto 1935b: 88, 1937; Teder 1939:
238–239.) 1939. a ilmunud Perekonnaseisuametniku käsiraamatus on
otsesõnu öeldud, et ametnikel tuleb sündide registreerimisel kasutada
J. Mägiste nimeraamatut (Teder 1939: 238).
Raske öelda, kas autorile seesugune seisukoht tema teose suhtes
meeldis või mitte. Eestlaste eesnimistu üldilmele on see igatahes kasuks
tulnud: 1930. aastate teisel poolel vähenes võõrapärasus nimedes
järsult (Hussar 1998: 127, 134). Kuigi Julius Mägistel ei õnnestunud
trükki toimetada põhjalikku eestipäraste eesnimede teaduslikku kirjeldust,
nagu ta soovis, on ta siiski teinud ära suure töö eestipäraste nimede
käibeletuleku heaks. Jääb loota, et mitte asjata.

Kairit Henno

Kirjandus
A n s o m a r d i 1903. Nimede asjus.— Linda, nr 48, lk 843–846
E l i s t o , Elmar 1934. Isikunimede parandamise küsimus. — Eesti
Keel, nr 6, lk 182–188
E l i s t o , Elmar 1935a. Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 15. tegevusaastast
1934. Juhatuse tegevus. — Eesti Keel, nr 1, lk 36–38
E l i s t o , Elmar 1935b.Akad. Emakeele Seltsi koosolekuteateid.Koosolek
4. nov. 1934. — Eesti Keel, nr 2–3, lk 87–88
E l i s t o , Elmar 1936a. Ülevaade Akadeemilise Emakeele Seltsi 16. tegevusaastast
1935. Juhatuse tegevus. — Eesti Keel, nr 1, lk 28–29
E l i s t o , Elmar 1936b. Akad. Emakeele Seltsi koosolekuteateid. Korraline
peakoosolek 1. märtsil 1936. — Eesti Keel, nr 3, lk 93–96
E l i s t o , Elmar 1936c. Akadeemilise Emakeele Seltsi juhatuse keelelisi
otsuseid ja seletusi.—EestiKeel, nr 5, lk 151–160; nr 6, lk 187–190
E l i s t o , Elmar 1937. Uusi eesnimesid.—Eesti Keel, nr 4, lk 127–129
E r n i t s , Villem1914. Oskar Kallas. Sadakakskümmend uut ristinime,
teist korda trükitud. — Üliõpilaste Leht, nr 7–8, lk 31–32
E R Ü = Eesti raamatute üldnimestik 1929–1933. Tartu: EKS 1934
F o r s m a n , A. V. 1891. Tutkimuksia Suomen kansan personaallisen
nimistön alalta I. Pakanuudenaikainen nimistö. Helsinki
K a l l a s , Oskar 1910. Uusi nimesid? — Sirvilauad. Eesti Rahva
Tähtraamat 1911. Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, lk 17–23.
K a l l a s , Oskar 1914. Sadakakskümmend uut ristinime. 2. tr. Tartu:
Postimees
K a l l a s , Oskar 1921. Sadakakskümmend uut ristinime. 3. tr. Tartu:
E.K.Ü. “Postimees"
K i t z b e r g , August 1901. Weli Henn. — Postimees, nr 278–293
K u r r i k , Juhan 1901. Nimede raamat. Jurjev (Tartu)
L i p p , Martin 1901. Alte estnische Namen in den Revalschen Archiven.—
Sitzungsberichte derGelehrten EstnischenGesellschaft 1900.
Jurjev (Dorpat), S. 97–101
M ä g i s t e , Julius 1929a. Eestipäraseid isikunimesid. (AES toimetised
XVIII.) Tartu
M ä g i s t e , Julius 1929b.Muistseist eesti isikunimedest.—Päevaleht,
nr 311, lk 4; id.: EKM EKLA F 186 M 202 : 2 L 203
M ä g i s t e , Julius 1936. Eestipäraseid eesnimesid. (AES toimetised
XXVIII.) Tartu: Nimede Eestistamise Liit
M ä g i s t e , Julius, Elmar E l i s t o 1935. Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid.
(AES toimetused XXVII.) Tartu
P õ h j a l a , Johan 1900. Wanadest Eesti nimedest. — Uus Aeg, nr 47,
lk 1
R a j a n d i , Edgar, Helmut T a r a n d 1968. Praegune eesnimede kirjaviis.—
Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 76–83.
R e i m a n ,Willem 1911. Ajaloo-kirjandus 1910.—EKS aastaraamat
III (1910), lk 132. Tartu
R o o s , Eduard 1962. Eesti eesnimede ajaloost XIX ja XX sajandi vahetusel.
— Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 412–421
S a a r e s t e , Andrus 1921. Ka ristinimed eestilisemaks!—Eestlasele
Eesti nimi. (AES toimetused II.), lk 41. Tartu
T e d e r , Teofil 1939. Perekonnaseisuametniku käsiraamat. Tallinn
T r u u s m a n n , Jüri 1889.Wana Eestlaste ja Liiwlaste nimed.—Oma
Maa, nr 2, lk 107–108
V i l d e , Eduard 1899. Doktor Rebane. — “Eesti Postimehe" Õhtused
kõned, nr 1–6
Käsikirjalised allikad
Hussar,Annika 1998. “Eestlaste eesnimedest aastatel 1930–1990”.Magistritöö.
Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele õppetoolis.
Moorits, Jaane 2000. “Eesnimed Mats Tõnissoni tähtraamatutes”.
Lõputöö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele õppetoolis.

Arhiiviallikad

EKM EKLA = Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv
F 16M51:4—Eesti Kirjanduse Seltsi ja Akadeemilise Emakeele Seltsi
kirjavahetus 24. IX 1921 – 24. VII 1939
F 186 M 202:2 —Oskar Kallas. Materjalid nimede eestistamise kohta
F 233 M 10:12 — Nimede-eestistamise Kesktoimkonna protokollid
1927–1934
F 279M6:4—EduardRoos.Ülevaade eestlaste eesnimede kujunemisest
ühes eestipäraste eesnimede valiknimestikuga. Dateerimata käsikiri
ERA = Eesti Rahvusarhiivi Riigiarhiiv
F 1093 N 1 S 219 — Riiklik Propaganda Talitus. Kirjavahetus nimede
eestistamise ja Eesti lippude aktsiooni arendamise asjus 12. XI 1934 –
27. III 1936.
28


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 6 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt